Top 15 asja, mis Kõue kaardist välja jäid

Veel üks põhjus, miks ma projektijuhiks ei sobi - kui Kõue kaardiprojekt oleks olnud allakirjutanu juhtida, valminuks see kusagil 2010 kevadel, kui just EAS metsaläinud projektide toimkond mind selleks ajaks ära koristanud poleks. Vaatame nüüd neid featuure, mida võib järgmise kaardiversiooni peal näha, juhul, kui järeltrükk kunagi toimub.

1. Rabava matkaküla uuendatud kaart

Mul oli valida, kas Vetepere partneri kaarti mitte uuendada või lükata kaardi esitlus Järvamaa messi esimeselt päevalt edasi. Valisin esimese variandi. Väga kahju.



2. Uue Tallinna-Tartu maantee trass

Asi, mis huvitab kaardi olulist sihtgruppi tõenäoliselt kõige rohkem, kusjuures featuur oli olemas kevadel 2008 esitletud kaardiprojekti ideeversioonis (punane triip):



3. Habaja mõisaansambli 3D akvarell

Kuna Habaja mõisa peahoone ei ole teab mis esinduslik, kuigi ansambel on valla täiuslikum, oli plaan mudeldada ning hiljem akvarellidega järeltöödelda vaade, kus terve kompleks peal. Antud tehnoloogiat olen kasutanud Triigi ja Preedi mõisa, Kõue küla ja Paide linnaväljaku peal. Minu 3D akvarellid on erakogudes Kosel, mitmes kohas Paides sh. linnavalitsuses, Nahkanuil. Kui Habaja meestel Villyl või Juril oleks tõsine soov oma elutoas või kuskil mujal ajalooline mõisaansambli vaade üles riputada, annaks selle taiese loomisest allakirjutanuga rääkida, saaks vaate koopiaid ka mujal kasutada - teeb paremat pee-erri Habajale, kui poolenisti segipekstud peahoone.

Tõenäoliselt võiks selle tööga hakkama saada ka Habajal registreeritud JukoTec, kuigi valmis vaate post-protsessingut akvarellitehnikas tuleks ikkagi allakirjutanult sisse osta.

4. Ehitusaastaga kivid hoonetel

Kõikide muude tahutud kivide, mis kaardile läksid, jäi üle palju peamiselt 19. saj. lõpu klombitud ehituskivide pilte aastaarvudega.

5. Paunküla veehoidla väikeste saarte nimed (tata-aasu, püksisääresaared jne.)

6. Mägede markeering kriipsukestega, mis risti samakõrgusjoontega - aastasadu vana süsteem, mis taalelustatud uues "Regios"

7. Dracula (vaata postituse allpool kirjatüüpi kaardil) või pseudo-art-deco stiilis tiitel - trükki läks tavalise kirjaga. Dracula stiilis valla kirja olen kasutanud ametlikel Triigi blankettidel.

8. Kirjanduse loetelu Kõue kandi kohta, tegelikult oleks see kopeerinud väikesetiraazilises trükises "Kõue" avaldatud nimistut.

9. Pärandkultuuri täielik nimistu koos õigete koodidega. Ei õnnestunud hankida ametist, kes neid invertariseeris.

10. Crosslinking erinevate märkide vahel, mis tähistavad samu objekte.

11. Lisa koostööpartnerid Kose vallast, Järvamaalt, Raplamaalt. Üht-teist läks kaardile ka, eks vaadake ise nädala pärast, kuhugi nurka oleks võinud ju panna noolega Mäo poole "Põhjaka söögikoht, Eesti esirestoran, avatakse 2010".

12. Ajalooliste kaartide osaline interpoleerimine põhikaardiga. Olemas oli see algversioonis "Dracula".

13. Ajalooline Kose kihelkonna ja Järvamaa piirid. Selle puudumisest on mul kõige kurvem meel.

14. Mõisate saksa/rootsi/venekeelsed nimed

15. Valla tunnuslause. Ilmselt ei saanud veel valitud ka.


Kokkuvõtteks võib öelda, et hea, et niigi läits, kasvõi võrreldes 2008 alguse ja 2009 keskpaiga kaarti trükki läinud versiooniga. Vaadake ise:

Kaardiprojekt, mille esitasin Jänedal kevadel 2008, kogukonnaliidrite, projektijuhtimise (valmis antud projekti kondikava ja veendumus, et allakirjutanust pole projektijuhti) ja turunduse koolituse ühiseks lõputööks, tänud Järva Arengu Partneritele, kelle abiga toimub nädala pärast ka valmis kaardi esitlus:



Siin juba maa-ameti vana aluskaardi peal juunis 2009 - palju asju peal, kuid grupeerimata:



Peaaegu lõplik trükiversioon (päris viimast ei viitsi konvertida), esitlus 6.11.2009 Järvamaa messil:

Kõu küla muinasajal ja 1905

Erinevalt Paide kultuurikeskusest, kes kasutas minu maalitud Paide linnavaadet ilma minult luba küsimata oma plakatitel, ei ole Kõue külapäeval vaja minu käest midagi küsida. Ma maalin küla vaated valmis ja viin kandikul Kõuele. 1905, min. kooli avamise ajal:

Ühe küla visualiseeringuid - Kõue 1901

2009 - 1343 = 666!

Ehk Jüriöö Ülestõusust möödub vallutajate ebausu kohaselt kole arv aastaid. Vähemalt midagi naljakat selles kurvas tähtpäevas. Et mitte eskaleerida konflikti dogmaatiliste kristlaste ja muinasusulaste vahel, jätkan selle verise tähtpäeva plakati tehnilise teostuse kirjeldamist, või mis siin kirjeldada, aluskaardi olen leidnud sellisest põnevast kohast nagu Aravete-Kurisoo koduloomuuseumist. Kõige muu põneva hulgas leidub seal ka hunnik pilte hoone mõisaajast, mõned põnevad ülesvõtted naabermõisast Käravete mõisast, ansamblist, kus on säilinud galerii läbi peamajaga ühendatud kavaleride maja, kena proportsiooni ja puitpitsiga:

Ka Kurisool oli kena veranda:

1343 plakati skemaatilisuse olen hoidnud lihtsa, et mitte ajaloovõhikut infoga hirmutada, stilistiliselt olen kasutanud art bruti võtteid, leegid on tõelised, veri ei ole. Padise klooster on mingi gravüüri pealt, mõõgad pildistatud Paetee vallitornist, kui see veel kunagi lahti oli, vallitorn on paberkoopia, mille andsin paar aastat tagasi välja koostöös Paide Muuseumiga:

Taani lipuga, hilisem Harjumaa vapp on koopia Harjumaa sädeinimese medaljonist, kuna ei suutnud usutavat Trävalli kindlust teha. Lõpptulemus võib olla goth, räige, aga nii on see sündmuski.

Üks õhkõrn oletus

Interpoleerida 17. sajandi gravüürid Paetee linnast, mis selleks ajaks oli maatasa tehtud tänapäevaste kaartidega, millel markeeritud linnamüür, mille olemasolust kindlaid fakte pole... Nagu päris teadus kohe, vähemalt metoodika on korralik - geomeetriline moodus toimib. Interpoleeringu aluseks võtsin linnamüüri hüpoteesidega Paetee kaardi ning gravüüri siit.

Üldiselt ei ole vaja seda kõike tõsiselt võtta, sest tolleaegne gravüür kraabiti mittegeomeetrilise perspektiivi järgi - mis oluline, see suurem, nagu juba öeldud, linna siis enam olemas ei olnud, nagu tuleb välja on värav linnusesse hoopis teise koha peal, kogu linnuseosa asub teises kohas, ehk ma ei saanud seda klappima. Kui see viimane "väike" viga välja arvata, võib öelda, et linnamüür võis kunagi välja analoogne kahe järgmise plaaniga, esimene mingi traditsionaalne, teine Raineri tarkus:


Teisel interpoleeringul sobivad ülejäänud väravatornid-teed välja, katariina kirik ühtib tornikesega. Gravüüri Üübersuuruses peakirik on veidi nihkes, kuid tänavavõrgustik võib unise peaga isegi usutav tunduda. Leia gravüürilt raekoda!

Loovküla keskus, lossikõrts ja värkstuba

Riputan üles oma kolm viimast visualisatsiooni, kaks esimest akvarellid, kolmas puhas kompuutermanipulatsioon.

Loovküla keskuseks on kahsanurkne basilikaalne hoone, alumisel korrusel kaheksa ruumi ringis ümber keskmise saali, kõik feng shui sõbrad võivad seal rõõmustada ning mitte ainult - teise korruse ringrõdult saab vaadata välja ning alla, kõik hoone välisseinad on klaasist, kõik kaheksa ruumi hoone all on avatavad õue lükandseintega. Hoonel on tõrvatud laudkatus. Konstruktsiooniks on puitsõrestik, kaks võimast korstent suubuvad ahjudesse ja kaminatesse majas. Puupliidil saab teha maitsvaid roogi. Abihooned on traditsionaalsed palkhooned, autoga juba maja ette ei sõida, parkla on eemal. See ei ole minu idee, vaid tehnilis-poeetiline kujutis ühest suurest ideest. Idee autor veidi kardab, et see geniaalne lahendus võidakse temat üle lüüa aga ma arvan, et kui kasvõi iga eestimaa küla endale loovküla keskuse ehitab, võidavad sellest kõik ja on ülirahul. Ma olen sellel projektil seganud moodsa traditsionaalsega. No ei veena mind see tänapäevane plekk-kasti arhitektuur. Kas Selver või Rimi või Maximka, ühed kuudid kõik, sarnast kola täis.

Teine akvarell on ülemaaling Valdo Prausti visuaalist, mis kujutas Paide lossikõrtsi mõnisada aastat tagasi. Praeguse Paide kinohoone vundamendil, taliteel otse lossivärvasse, asus puhkuse- lõõgastuse- ja hobusevahetuspunkt. Valdo näitas antud ülemaalimata pilti ajalooõhtul, pärast küsis minu käest, mis ma arvan. Ütlesin talle siis, et võin saada konkurendi. Pärat nägin pilti detailis ning siis nägin ka vigu: liiga tumedad pinnad ning liiga heledad pinnad, liiga kitsad aknad. Otsustasin pildi ikkagi originaalis akvarellpaberile välja lasta ning mock uppisin asja akvarelliga üle. Loovutan selle ülemaalingu Valdole, kui ta tuleb kunagi Kõuele teedevõrgust pajatama. Juhul, kui keegi teine selle pildi vahepeal endale saab, teen Valdole midagi vägevamat, mis tunne on üldse kingituseks enda pilti saada?

Kolmas, digitaalne manipulatsioon foto baasil, kujutab koolimaja keldrisse rajatavat värkstuba ehk selle ideed. Kuna keldris on valgust vähe, näeb see plaan ette hoone lõunakülje süvistamist keldristasapinnani ning Talveaia ehk Orangerie ehitamist sinna ette.

Tegelikult tegin täna eeltööd Kõue valda tutvustava kaardiga, mis kutsutakse esile projektinime all "Külad nähtavaks II" ning mille taga on Habaja Külade Selts, ärge laske ennast eksitada suht aegunud infoga bloogist, mis pigem hetkel pigem käsitööveebi mulje jätab, selle projekti raames töö käib ning terve valla nimel, isegi paar üritajat naabervaldadest on kaasatud.

Veel kaks Paide keskväljaku ajaloolist vaadet

Käin välja veel kaks võimast shedöövrit: Paide turuplats enne põhjasõda, hoonete paigutus ja kuju on seekord Villu Kadakase nõuannete järgi, kirik, selline pritsu kuuri tüüpi, hakkas mulle meeldima. Siin jääb muidugi kiriku tegelik kuju igeveseks saladuseks, vaieldav on ka hoonete struktuur, materjal, katusekate, seega on tegu ühe julma hüpoteesiga.

Barokne Paide tuli niivõrd õrn akvarell, et iga järgnev pintslitõmme võiks põrmustada juba valmis kujutise, kuigi nii mõndagi maali olen peale siin avaldamist veel täiendanud.


Antud tööd ja muud minu koduloouuringutes leiduvad Paidet puudutavad materjalid käin välja reedel Vanalinna konverentsil, muidugimõista Paide raekojas. Eks siis näis, kas barokne ja rootsiaegne linnavaade on niivõrd igapäevane nähtus, ei ajab haigutama, ma ei imestaks, kui antud tööd on kitsa nishimeeste rida. Kartuses, et Paide turuplatsi akvarellmaalid kaovad sama kiiresti, kui Preedi mõisa analoogid, on mul käsil väiketiraaziline trükis ajalooliste vaadete visualiseerimisest - kindel tuleviku rariteet. Ning lõppu üks molbert, mille ma pidin kokku klopsima, kuna raekojas puuduvad peale äsjast remonti siinid lae all, kuhu töid riputada.

Paide raekoda

Tegelikult on see uskumatu, et Paides, mis asub praktiliselt keset mittemidagit (Paide ordulinnus on kunagi ehitatud muinasmaakonna Alempois piirile), asub suhteliselt terviklikult säilinud linnaväljak, raekoda. Kui paljud Eesti linnad üldse raekojaga tuusata saavad? Aga siin see on - kahekordseks ehitatud, kollaseks võõbatud. Järvamaa legendaarne fotograaf ja vanade fotode koguja Rene Viljat on rääkinud Paide raekojas loo Eduard Purfeldtist - kunagine linnapea, seltsielu tegelane ja kahekordse raekoja projekti autor, kes hüljati nõukogude võimu tulles. Mees hakkas kujundama ja müüma Paide teemalisi postkaarte, elatus sellest. Ning see ongi Paide edulugu - miski ei tule kergelt. Päev otsa nikerdad väikeseformaadilist keskväljakukaarti, kui midagi praktilist ei oska või oled võimudega vastuolus. Eduard oli, fotograafile ja kunstnikule omasel kombel, asjalik ja läbimõtlev. Ta istutas oma hoovi palju õunapuid ja pidas iluaeda. Vanaduses oli aega mõelda ja vaadata, näha kaduvat ja meenutada olnut. Tema matustel oli vaid hauakaevaja, suuri tegusid raekoja ja postkaartide näol ei mäletanud tol hetkel keegi. Praegu asub renoveeritud Paide raekojas Purfeldti saal, välja on pandud tema shabloonid ja suled, millega valmisid postkaaridid, mis kandsid vastavalt nimesid kas Paide, Weissenstein või viimane kirilitsas.

No võtkem näiteks Paide...

Väike puust linn! Kuigi Paide oli kunagi, minu Järvamaal elamise aegu, ikkagi pealinnaks ja suureks keskuseks, kus oma iganädalasi askeldusi ajasin, juhtus mul ühel korral, kuskil päris sajandi alguses, väga meeldejääv trehvamine sinna linna. Tulin kuskilt põhjarannikult, mingilt ürituselt ning olin teel ei mäletagi kuhu, lõuna poole, ütleme. Mäo kandis sain telefonikõne, kutsuti Põltsamaale saja mustlasviiuli kontserdile. No miks mitte, peaaegu kiviga visata, piletid tehakse välja ja mustlasviiul on kidlasti asi, mida vähemalt ühe korra peaks elus nägema. Otsustasin sõita Paidesse ja ülejäänud seltskonna ära oodata. Jõudes keskväljakule, oli see täiesti tühi - ei ühtki sõidukit, sõitvat või seisvat, hingelistest rääkimata. Isegi helisi nagu poleks olnud. Ja nii kogu selle aja, kui keskväljakul ringi uudistasin. Tol ajal oli taekojale maalitud silmad, egiptuse stiilis, nagu meelde on jäänud, nii et päris üksi ma ikkagi ei olnud, silmad jälgisid mind. Takkajärgi olen mõelnud, miks neid stiilseid silmi raekojal enam pole ning et kõik Paide inimesed ei pidanud üldsegi Põltsamaal mustlasviiulite kontserdil olema, teinekord lihtsalt Paide on täiesti inimtühi. Paide eeliseks ja puuduseks on seesama - kõikjale linnadesse Eesti piires on kuskil sada kilomeetrit - võimalusi ja ahvatlusi kui palju. Teiseks suureks eeliseks teiste väikelinnade ees on ajalooline keskväljak, selle säilumine ja kasutamine tänapäevani. Keskväljak on poolmüstiline ruum - võib olla täiesti inimtühi või sagimist täis, aastasadade rütmiga sammu pidades. Paide on linnana kummaline - kui mujal linnades on arendus kokku kuivanud, ehitatakse ja planeeritakse Paides vägevalt, vastuvoolu ujumine võib teinekord kasuks tulla. Paidel on plaanis anda keskväljakule uus nägu, minu nähtud projekt on küll veidi vastuoluline - piiratakse liiklust, aga tekitatakse suuremad murulahmakad ja teise kohta, ovaalsed pealegi. Nähtud projektil on juugendlik joon, nagu 1920-ndatel kahekorruseliseks ehitatud ja värskelt renoveeritud raekojalgi - sealne neojuugendlik projekt on küll kohati stiililiselt vägivaldne ja pingutatud - mind huvitas hoopis rohkem stiilne sammas, mis renoveerimise käigus kuskilt seina alt välja tulnud, kui kõik see särav uudsus, mis raekojas valitseb. Aga olgu, raekoda on võimas, keskväljak võib saada lahedaks kohaks. Visandasin ühe vaate, ajast, kui raekoda oli vaid ühekordne, paistab, et ka sel hetkel pole keegi platsile sattunud ning plats on tervik - sillus 100%.

Käisin reisil, Preedis

Seekord juhtul mediteerimisel mingi jama, jõudsin aega, mis oli natuke peale eelmist reisi, kuigi tahtsin minna just sinnasamasse hetke, kus neli hobust ja kolm kana hoovil olid. Häärber tundus nagu kõrgem olevat, oli endale saanud paar päeva tagasi valendava laudkatuse. Küünil, sigalal ja kanalal oli õlgedest katus, teistel hoonetel turbamätastest, mis kohati nii katki olid, et sarikad ja vitstega punutud roovitus alt paistsid, kohati kasvas seal peal mingi ebamäärane hein. Ka aeda oli kohati parandatud, hoovile oli veetud lapikuid kive. Oli öökülma tõotav punane ehataevas, suitsuvine tõusis korstnast peaaegu püstloodis üles. Taamal oli põllult koristatud vili, kohati kandsid õunapuud, viinamarja- ja kreegisaak oli korjatud. Päevinäinud tõllaga tegi kutsar kahe hobuse jõul kiiret sõitu, kolm ülejäänud hobust, kes tallide ees rohtu sõid, ei teinud sellest välja. Üldiselt on sellel vaatel peahoone tagantpoolt kenast näha, perspektiivi tõttu jäävad väikseseks kaugemale jäänud hooned, mis liiga kribu detailiga.