2009 - 1343 = 666!

Ehk Jüriöö Ülestõusust möödub vallutajate ebausu kohaselt kole arv aastaid. Vähemalt midagi naljakat selles kurvas tähtpäevas. Et mitte eskaleerida konflikti dogmaatiliste kristlaste ja muinasusulaste vahel, jätkan selle verise tähtpäeva plakati tehnilise teostuse kirjeldamist, või mis siin kirjeldada, aluskaardi olen leidnud sellisest põnevast kohast nagu Aravete-Kurisoo koduloomuuseumist. Kõige muu põneva hulgas leidub seal ka hunnik pilte hoone mõisaajast, mõned põnevad ülesvõtted naabermõisast Käravete mõisast, ansamblist, kus on säilinud galerii läbi peamajaga ühendatud kavaleride maja, kena proportsiooni ja puitpitsiga:

Ka Kurisool oli kena veranda:

1343 plakati skemaatilisuse olen hoidnud lihtsa, et mitte ajaloovõhikut infoga hirmutada, stilistiliselt olen kasutanud art bruti võtteid, leegid on tõelised, veri ei ole. Padise klooster on mingi gravüüri pealt, mõõgad pildistatud Paetee vallitornist, kui see veel kunagi lahti oli, vallitorn on paberkoopia, mille andsin paar aastat tagasi välja koostöös Paide Muuseumiga:

Taani lipuga, hilisem Harjumaa vapp on koopia Harjumaa sädeinimese medaljonist, kuna ei suutnud usutavat Trävalli kindlust teha. Lõpptulemus võib olla goth, räige, aga nii on see sündmuski.

Filmielamus: Veelinnurahvas

Üldiselt sain Kõue Rahva Majas näha ära Eesti filmi, kus näidati traditsioonilist arhitektuuri sel moel, et vaid Soome filmid saavad sellele vastu. Muidugi ei olnud see film mingi kunstiline liialdus, vaid rännak Lennart Mere juhtimisel ja Rein Marani selge kaadrikeelega soomeugri rahvaste mõttemaailma ja tegudesse. Kui unustada ära analüütiline igapäevamõtlemine ning sukelduda sünteetilisse tervikmaailma, võib näha kõikide filmis esitletud rahvaste kultuuris ühtseid jooni - viimasena võeti filmis vaatluse alla eestlased, kõik kombed, riitused ja arhitektuur, laul ja töö tundusid sarnased teistele hõimurahvastele. Nagu kombeks, vaatasin põhiliselt filmis taluarhitektuuri, kauneid puitaktuseid. Liialdusena tundub puitpits dekoori pidamine vene- või shveitsipäraseks - see on enamustel hõimurahvastel kasutusel. Arhailisematest hoonevormidest oli filmis esindatud elava kuuse ümber ehitatud püstkoda ja muldonn laudkatusega. Kõiksugu head palkkõrvalhoonet oli filmis kuhjaga:



Eestlane oli põhjapoolseim põllupidaja rahvas - reheahju suitsus kuivatatud vili pidas vastu kaheksa aastat, esialgu käis rehepeks ja elu ühes samas rehetoas.

Filmi oli saadud ka päris riitus - juhtis seda lapsepõlvest tuttava kivinõia sarnane ninani pähe tõmmatud kärbseseente kujuliste silmadega shamaan:


Tegu oli kollektivriitusega, igal nõial olid omad instrumendid: