Habaja tuuleveskis võidakse filmida telenovela

Võttegrupp otsivat parasjagu paika, kus olla laagris kaks nädalat, mille kestel filmitaks Habaja mõisa tuuleveskis soliidne arv telenovela jagusid ehk maakeeli igapäevast seepi. Mis võimalused on 60 inimesel Habaja ligidal talvine laagripaik leida? Habaja suurfarmis puudub küte, kohalike koolide võimlad-saalid pakuksid vähe privaatsust, Triigi mõis ei paku veel majutust peale paari soojaku hoovi peal.



Filmigrupi peaks majutama mitme teenusepakkuja vahel. Kõue Rahva Maja (5.4 km veskist) saunaga mahutab ööbijaid kahel korrusel, Võtikmetsa (3.4 km veskist) saaks oma sauna- ja käsitöömaja välja käia, Ardu külalistemaja (12.5 km veskist) on olemas aga kaugemal. Osa võttegrupist kipuks kindlasti vastu õhtut Tallinna (45 km veskist).



Kui filmivõtted peaksid Habajale jõudma, on tegu väga väärtuslik - Habaja veski on lagunemas, omanikul puuduvad võimalused mahukaks renoveerimiseks - jääks kujutis ehitisest vähemalt filmilindile.

Järvamaa uusi tegijaid: Seidla

On vana tõde, et enne uhke häärberi püstitamist tuleb toimima seada majandushooned, et majapidamine oleks jätkusuutlik. Seda reeglit on järginud Seidla mõisa omanikering, kelle tuulik (ainus töötav hollandi tüüpi tuulik mandri-Eestis) on juba pool aastat toimiv ja huvilistele avatud. Ma võin nimetada rea põhjuseid, miks Seidla tuulik võiks olla turismiatraktsioonina Järvamaa esimeste seas:

1. 100% autentne - tõenäoliselt sama aparatuuriga, kui 18. sajandi lõpul, kui ehitati.
2. Teeb seda, mida taotleb - jahvatab vilja, tulevikus võibolla veel midagi (treipink, laasumasin).
3. Seisab majakana energiasäästlikkuse ajastu trendil (Hollandis, mis on pindalalt Eestiga võrreldav, töötas kunagi 10 000 tuulikut).



Just tööpõhimõte, disain ehk töökindlus, mis sadade aastate jooksul kujunenud, on Seidlas atraktsiooniks jahuvalmistamise kõrval. Kuidas on võimalik endale püsti ajada aktiivne hoone, mis energiat toodab. Mida seal lubatakse, seda külastaja kindlasti ka saab. Näha sadade aastate vanust süsteemi, mis küll viimase saja aasta jooksul hüljatud, kuid nüüd uuesti meeldetuletatud.



Vaade, mis mind kõige rohkem köitis, avanes veski kõrgemalt korruselt, viiendalt - paistab Seidla mõisa peahoone, viinavabrik. Meenus üks Järva Arengu Parnerite Tsehhi reisilt tulnud idee, kus kohalikud väikesed viinavabrikud oli tööle rakendatud kohaliku toorme peale - ligidalasuvad õunad ja marjad rändasid vabrikusse, vastu saadi kohalik vein. Selline väiketööstuse korraldus peaks tulevikus ka meil võimalik olema, olgugi, et see tundub ebeareaalne ametnikeriigis, kus hunnik paberimäärijaid vaid keeldude ja võimsate maksude najal vegeteerivad. Nii et Järva Arengu Partneritel ja teistel kohalikel katuseorganisatsioonidel on, kuhu maaelu viia - loomuliku toimimise ja kohaliku toorme peale, võttes bürokraatiaratta veeretamise enda kanda, kohaliku reaalse tegija kasuks.



Suur ratas on kinnitatud neljast prussist ühendatud võllile, mille otsas tiivad.



Jõumoment antakse edasi värklile, mis keerutab püstvõlli.



Kõige alumisel korrusel kannab kammratas momendi edasi väiksematele ülekannetele.



Korrus kõrgemal asuvad veskikivid - mõlemad paarid on hetkel lahtimonteeritud, et sooni sisse ajada.



Saiajahu käib läbi püülitrumlist, võrk fraktsiooniga 0.3mm.



Vana suur ratas on õuel infotahvliks.

Üks veski töötab Järvamaal

Tuulik

Paberist mudelite sõpradele on hea uudis - kes suudab turismihooaja ära oodata, võib saada endale meisterdada hollandi tüüpi tuuliku - just sellise, nagu Järvamaal nädalavahetustel töötab. Mida ei pruugi suuta turismikatuseorganisatsioonid, võib ära teha üksiküritaja - tuult tiibadesse!