Kuvatud on postitused sildiga Järvamaa. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Järvamaa. Kuva kõik postitused

20.02.11

Eesti turismi hetkeseisust



Lõppemas on Tourest 2011, - koht, kus suht adekvaatselt näha kohaliku tursimitööstuse pakutav kogu oma ilus ja viletsuses. Võrreldes eelmise aastaga tundub, et klienti kalastatakse vähem suvaliste väikeste flaieritega - pigem on rõhk piirkonna brändi toetavatel mahukamatel väljaannetel. Näieks ülalolev Viljandi kultuuriloo vihik koosneb 100% maakonna pärandi ja väljakujunemise kirjeldusest, trükises pole ühtegi reklaami!



Hiiumaa-Saaremaa on samuti esindatud maakonnaväljaandega, Hiiumaa versioon mahukam (hiidlast defineeritakse läbi kohaliku huumori), nendes trükistes on küll reklaami aga ka palju pärandit.



Pärnu on loonud oma piirkonnale romantilise brändingu, paljuski toetab trükist lisaks visuaalile ka kompamismeel - korralik ökopaber-trükk paistab olevat tänapäeval möödapääsmatu.



Järvamaa on saanud valmis tursimikaardi. Pidin tunnikese asenduspersoonina Järvamaad esindama ja paistab et kaart on elementaarne ja esmane, mida küsitakse. Teine on kultuurisündmuste kalender. Tõesti - elu ja möll ääremaadel toimub vaid sündmuste raames, kui just turisti erihuviks pole väljasurnud väikelinnad (külavahed on niigi inimtühjad).



Valdadest tõuseb Järvamaal esile Albu ja Türi. Mõlemad on olnud aastaid tegijad ja oma traditsiooni jõuliselt välja käinud. Türil oli selleks hooajaks kaks trükist - sündmused (pildil) ja mahukam vihik turismiteenustest. Valla olemasolu õigustuseks on tänapäeval peale lumelükkmise saanud ka katusepakkumine kohalikele teenusepakkujatele. Konnatiigi tegijad ei pruugi kõik omavahel 100% läbi saada, siit tulebki mängu valla roll neid esindades ja toetades. Kõue vald oli eelmisel aastal messil esindatud nii Kõue kaardi kui uue-Harmi mõisatrükisega, sel aastal ju siis ei peetud kultuuri-spordikomisjonis valla ametlikku esindatust vajalikuks, kuigi Järva Arengu Partnerite stendis oleks ruumi olnud küll.



Stiilseim stend oli Järvamaa boksis Seidla tuulikul - teenust toetavaid väikevidinaid kui ka suurem vanker, jahukotte täis.

Siin tulebki ilmeka näitena välja, mida on vaja, et head teenust pakkuda. Tuulik on ehe projekt, mis on ellu viidud tuuleveski tehnoloogia fännide poolt, samuti Põhjaka mõis - kolm kokapoissi trotsisid isiklikku vaesumist ja külma talve, et käepäraste vahenditega päästa väike mõisahoone, et seal head süüa pakkuda. Mõlemal näitel ei maetud projektidesse hiigelsummasid aga messil oli tuulik Järvamaa terviklikuma väljapanekuna ja Põhjaka mõis sai maakonna stiilseima kohana endale Järvamaa kaardi kaanepinna!



Siit tekkibki küsimus Järva maakonna prioriteetides ja üldisemas turundamisstrateegias. Rahaliselt kõige mahukam turismiprojekt, Ajakeskus, oli esindatud kolmandiku A4 trükise näol. Erilist tegu-nägu ega selgust atraktsiooni olemuse kohta sellest ei saanud aga hea et põhiinfo olemas oli. Paidel oli kokku neli väikest trükist, juubeliaasta kultuuriprogramm eraldi tõenäoliselt kõige vajalikum.



Eesti kui brändi müük väljamaale toimus mitme temaatilise vihiku kaudu. Konkurentsieelised olid kirjeldatud 10 postulaadina ülalnähtavas.



Rahvusvaheliselt tuntud näod, WIFI, ilus loodus ja kontrastid müüvad, esimese argumendina oli kirjeldatud rahvusvööd kui iidse traditsiooni kandjat ja teisena esitletud tüüpilist eesti jõmmi ja tema positiivset suhtumist läbi sõna "normaalne". Hea hoiatus, et võimalikku kultuurishokki vähendada.



Messi kujundust üldise ja konkreetsete keissidena annaks arendada. Kirevust, segast ja eklektilist on väga palju. Kokku tuleb tohutu müra, põhiliseks kujunduselemendiks on sebiv külastaja, kellede vahelt taotluslik kujundus paistab detailidena. Liigsuured taustapildid ja stenditäied väikeseid trükiseid on jah hea tahtmise juures hoomatavad, tulevikus võiks mõni maakond eristuda totaalse selguse ja kirevuseta. Viljandi oli ehk sellele kõige lähemal.

Kui ma eelmine aasta panin oma panused Järvamaal Seidla tuulikusse ja Põhjaka mõisa siis kes võiks olla Järvamaa turismitegija aastal 2011? Paistab, et pole nii hea aasta kui mullu. Ajakeskus Wittenstein peaks uue juhiga oma turunduse väga hästi läbi mõtlema, ehk saab asja. Suurem tulevikutegija, pigem järgmisel aastal, võiks olla Türi Muuseumiraudtee. Aga sellest juba järgmises postistuses.

20.01.11

Life near the windmill of Habbat



Life in middle-estonia can flow hundreds of years like nothing ever happens - children go to same schoolhouse (hof Neu-Harm) like their grand-grandparents went. Parts of robust limestone manor buildings (hof Kau) have been dated to middle-ages.



And if something ever happens, it´s also unexceptional like changing of the season or sun going down every day.



The windmill of hof Habbat, not functioned for at least 60 years is a place of shooting telenovela by Nafta film. Today they made some night filming (upper picture).



These are good news for the heritage of Estonian windmills - once here was more than one thousand windmills. Nearest working dutch-type of mill is in hof Seitel (St. Matthis, Alp, Jerwen).

24.11.10

Järvamaa slaididel



Mõned meenutused Türil toimunud Järvamaa visioonikonverentsist.



Mis tooks rahva maale tagasi?



Vähem bürokraatiat, kas kolgastab ääremaad veel rohkem?



Samas on olemas mitmeid lahendusi, mis töötaksid. Tuleb loota, et Mini-Eesti ei faili samamoodi, nagu Ergava Seitsme Peetri ärilinnak või Ajakeskus Wittenstein (viimane võib fööniksina tuhast tõusta, kui saab tegusa juhi.)



Laar ütles Paide raekojas juba septembris: "kolhoosi lauda katus tuleb kohe ää parandada, viidad Mäo risti ja KOHE!". Reaalseid lahendusi viletsast seisust paremasse minemiseks on mitemeid, iseasi, kes peaks liigutama, lihtsam on samamoodi edasi venida.

18.08.10

Järvamaa katused



Katuseroog vajab uuendamist vastavalt tingimustele.



Nagu katuselaastki, eriti, kui ei hooldata.



Aga laastukatuse löömine on mõnus tegevus.



Ilusad puithinged, sepal aega rohkem naelu luua.



Lehed loetud, edasi.

09.08.10

Põhjaka



Tsiklid, jalgrattad, landauletid, turismibuss - tõesti, vaba oli vaid üks laud.



Kuigi olen Põhjaka kujunemist tondilossist stiilseks trahtreriks jälginud viis aastat, suutsin rahulolematu olla ustetaguste vähese relaka saamises, veel nipet-näpet interjööris, mis oleks lihvi tahtnud, RGB-peitsiga puitpinnad tualetis on maitse asi jne. aga eks kõik need elemendid loksuvad aja jooksul paika, viides kaasa tüki koha isikupärast.



Olin ajapuuduses ja tellisin kõige kiiremini valmiva roa. Kas tomatisupp suudab üllatada? Supi saades ununesid kõik vead interjööris, isegi see, et kokapoistega kunagi aastakese kommuunis elasin ja teadsin, kui hea saab olla värskest kohalikust toorainest toit. Basiiliku-tomati maitset tundsin veel sama õhtu peale külahernesupi söömist.



Kõige põnevamad kohad on need, kus kohtuvad maa ja linn. Mida keegi ei suutnud ette prognoosida, on koha suurepärane atmosfäär ja stiilsesed, teadlikud külastajad. Kolme väikese saali peale naudivad sööki ja vinüülplaate laudkond soomlasi, restoraniomanikeperekond Läänemaalt, nahas tsiklimehed, kõiksugu muud tuntud ja tundmatud rahulolevad näod, tagumises saalis teenindatakse IT-mehi. Ootan juba talve, kus saab kogeda tühjemat, kargemat, avaramat Põhjakat, talvevalguse ja teega. Järgmiseks suveks on kokapoisid raske valiku ees - kas laieneda väliterrassile-teenijatemajja või hoida ranget liini peahoone müüride sees.

Interjöör-9
Atmosfäär-10
Toit-10

07.08.10

Järvamaa, august 2010



Järvamaa muuseumi 105. sünnipäev, veel juuli. Hõbedakogu.



Rähni sepikoda, Türi kihelkond, kaalud leitud vanaraua seest, taadeldud viimati üleeelmisel sajandil.



Põlendmaja.



Preestrite maja - nagu poleks nõukogude aega kunagi olnud.

02.08.10

Järvamaa, juuli 2010 - Prandi külade päev



Järvamaa külade päev Prandil, Koigi vallas, 31. juulil. Kes oli kohal, kes samal ajal toimunud Järvamaa laulupeol Kabalas, Järvamaa muuseumi 105. sünnipäeval või Vainjärve veepeol.



Prandi rahvas on puhastanud võsast maalilised allikad, rajanud külaplatsi ja ehitanud külamaja.



Kunagine Prandi mõisasüda, veel vanem püha allikakoht.



Väga puhta veega allikjärv, vaade künkal asuvale kolhoosiaegsele silotornile, mis ilmselt kunagise mõisahoone tornehituselaadne osa.



Külamaja esime järk - väljast nagu Kõue Rahva Maja aga suurem ja igavamast freespalgist. Sees väga palju ruumi. Teine ehitusjärk paari kuu pärast valmimas kuhu telliti allakirjutajalt massivne kohvilaud nelja hambatooliga (toolid juba kohal), vastukaaluks suurema saali asjalikumale mööblile.



Sellised toolid, iga mees ei jõua liigutadagi.



Hambatoolidel istumist proovivad Järvamaa maavanem (paremal), maakonna sotsiaal- ja haridusjuht (vasakul) ja Järva Arengu Partnerite tegevjuht (keskel), kes fännavad ühtlasi Järvamaa sõprade boksi (letis Mart Rapla kihelkonnast) väljapanekut Järvamaa meene kavanditest ja maakonna trükistest. Järva maavanem tellis komplekti Kirjatus JS uut trükist, mille esitlus on alles 30. septembril Paide koukonnakeskuses.



Õhtu, siis veel augusti ootel.

19.06.10

Järvamaal on noore naise nägu

Kuna olin ainus, kes viitsis Facebooki Järvamaa, Eesti südamaa leheküljele fännina contenti postitada, grantis Jaak Leppoja mulle lehe adminni privileegid. Järvamaa, kui suhteliselt suletud süsteem, kust ja kuhu liigub Eesti 1% turiste, oma fännilehega on hea näitematerjal neile, kes kaaluvad oma pisiäri osakonda FBs avada. Vaatame, kes fännavad Järvamaad:



Koguni 27% fännidest moodustab 25-34 aastased naisterahvad, seejärel sama vanad mehed (15%), edasi nooremad ja vanemad naised (13% ja 11%). Seejärel 35-44 küpsemad mehed (10%). Ülejäänu on perifeeria.



Aktiivsuse koha pealt on naised meestest pea 2x üle, lehel käivad meestest rohkem 35-44 aastased.



Külastused on mai lõpul-juuni alguses kasvanud, põhjuseks ilmselt tihedam postitamine.



Lehekülje vaatamised ka taas tõusvas trendis, vahepeal pidi sait peaaegu ära koolema.



Veel demograafiast. Suve algul on aktiveerunud parimas eas naised - 25-34 aastased, muud grupid suht sama tagasihoidlikud.

11.05.10

Mobiilpositsioneerimine turismiplaneerimises II/II - Järvamaa, Kõue ja Kose vald

Rääkisin välja killukese andmeid Positiumi Baromeetrist ehk välismaiste SIM-kaartide asukohad 11.2009-02.2010.



Mida rohelisem ruuduke, seda rohkem väljamaalasi on antud piirkonda väisanud. Viskasin üldisemale kaardile peale teedevõrgustiku ning nagu arvata oli, selgub, et kesk-eestis solgutatakse turisti põhiliselt kusagil maanteel (põhja-eestis on ka maanteedest puutumata rohelisi kastikesi.)



Aastase muutuse delta - punane turistide negatiivne juurdekasv, roheline positiivne. Väätsa ja Imavere on siinkohal võitjad, samuti Albu. Mahtra Kõue külje all, Koeru, kaotajad. Kummaline areng toimub Ida- ja Lääne virumaa piiril, kus esimene on võitnud ja teine kaotanud turiste.



Veidi detailsem vaade Järvamaa südamaale. Aastane delta.



Turistide päritolumaad Järvamaal - Soome ülivõimas liider, Lõuna-eestis kahaneb soomlaste arv, tõusem lätlaste osakaal.



Mõned zuumitud vaated turistide asukohtadele, ilma maanteedeta.



Maanteed tuleb kujutada kõige rohelisematesse kohtadesse. Ning Järvamaad külastanud (väisanud) turistide üldarv november 2009-veebruar 2010, päritolumaad:

1 Soome 12 300 50% (-1%)
2 Läti 3 000 12% (-3%)
3 Venemaa 1 700 7% (+31%)
4 Suurbritannia 1 600 7% (+167%)
5 Leedu 1 100 5% (-8%)
6 Norra 900 4% (+50%)
7 Rootsi 800 3% (-33%)
8 Poola 600 2% (+100%)
9 Austria 400 2% (+700%)
10 Saksamaa 300 1% (-57%)
11 Muud riigid 1 600 7% (+14%)

Kõik kokku 24 400 100% (+8%)