Eesti turismi hetkeseisust

Lõppemas on Tourest 2011, - koht, kus suht adekvaatselt näha kohaliku tursimitööstuse pakutav kogu oma ilus ja viletsuses. Võrreldes eelmise aastaga tundub, et klienti kalastatakse vähem suvaliste väikeste flaieritega - pigem on rõhk piirkonna brändi toetavatel mahukamatel väljaannetel. Näieks ülalolev Viljandi kultuuriloo vihik koosneb 100% maakonna pärandi ja väljakujunemise kirjeldusest, trükises pole ühtegi reklaami!



Hiiumaa-Saaremaa on samuti esindatud maakonnaväljaandega, Hiiumaa versioon mahukam (hiidlast defineeritakse läbi kohaliku huumori), nendes trükistes on küll reklaami aga ka palju pärandit.



Pärnu on loonud oma piirkonnale romantilise brändingu, paljuski toetab trükist lisaks visuaalile ka kompamismeel - korralik ökopaber-trükk paistab olevat tänapäeval möödapääsmatu.



Järvamaa on saanud valmis tursimikaardi. Pidin tunnikese asenduspersoonina Järvamaad esindama ja paistab et kaart on elementaarne ja esmane, mida küsitakse. Teine on kultuurisündmuste kalender. Tõesti - elu ja möll ääremaadel toimub vaid sündmuste raames, kui just turisti erihuviks pole väljasurnud väikelinnad (külavahed on niigi inimtühjad).



Valdadest tõuseb Järvamaal esile Albu ja Türi. Mõlemad on olnud aastaid tegijad ja oma traditsiooni jõuliselt välja käinud. Türil oli selleks hooajaks kaks trükist - sündmused (pildil) ja mahukam vihik turismiteenustest. Valla olemasolu õigustuseks on tänapäeval peale lumelükkmise saanud ka katusepakkumine kohalikele teenusepakkujatele. Konnatiigi tegijad ei pruugi kõik omavahel 100% läbi saada, siit tulebki mängu valla roll neid esindades ja toetades. Kõue vald oli eelmisel aastal messil esindatud nii Kõue kaardi kui uue-Harmi mõisatrükisega, sel aastal ju siis ei peetud kultuuri-spordikomisjonis valla ametlikku esindatust vajalikuks, kuigi Järva Arengu Partnerite stendis oleks ruumi olnud küll.



Stiilseim stend oli Järvamaa boksis Seidla tuulikul - teenust toetavaid väikevidinaid kui ka suurem vanker, jahukotte täis.

Siin tulebki ilmeka näitena välja, mida on vaja, et head teenust pakkuda. Tuulik on ehe projekt, mis on ellu viidud tuuleveski tehnoloogia fännide poolt, samuti Põhjaka mõis - kolm kokapoissi trotsisid isiklikku vaesumist ja külma talve, et käepäraste vahenditega päästa väike mõisahoone, et seal head süüa pakkuda. Mõlemal näitel ei maetud projektidesse hiigelsummasid aga messil oli tuulik Järvamaa terviklikuma väljapanekuna ja Põhjaka mõis sai maakonna stiilseima kohana endale Järvamaa kaardi kaanepinna!



Siit tekkibki küsimus Järva maakonna prioriteetides ja üldisemas turundamisstrateegias. Rahaliselt kõige mahukam turismiprojekt, Ajakeskus, oli esindatud kolmandiku A4 trükise näol. Erilist tegu-nägu ega selgust atraktsiooni olemuse kohta sellest ei saanud aga hea et põhiinfo olemas oli. Paidel oli kokku neli väikest trükist, juubeliaasta kultuuriprogramm eraldi tõenäoliselt kõige vajalikum.



Eesti kui brändi müük väljamaale toimus mitme temaatilise vihiku kaudu. Konkurentsieelised olid kirjeldatud 10 postulaadina ülalnähtavas.



Rahvusvaheliselt tuntud näod, WIFI, ilus loodus ja kontrastid müüvad, esimese argumendina oli kirjeldatud rahvusvööd kui iidse traditsiooni kandjat ja teisena esitletud tüüpilist eesti jõmmi ja tema positiivset suhtumist läbi sõna "normaalne". Hea hoiatus, et võimalikku kultuurishokki vähendada.



Messi kujundust üldise ja konkreetsete keissidena annaks arendada. Kirevust, segast ja eklektilist on väga palju. Kokku tuleb tohutu müra, põhiliseks kujunduselemendiks on sebiv külastaja, kellede vahelt taotluslik kujundus paistab detailidena. Liigsuured taustapildid ja stenditäied väikeseid trükiseid on jah hea tahtmise juures hoomatavad, tulevikus võiks mõni maakond eristuda totaalse selguse ja kirevuseta. Viljandi oli ehk sellele kõige lähemal.

Kui ma eelmine aasta panin oma panused Järvamaal Seidla tuulikusse ja Põhjaka mõisa siis kes võiks olla Järvamaa turismitegija aastal 2011? Paistab, et pole nii hea aasta kui mullu. Ajakeskus Wittenstein peaks uue juhiga oma turunduse väga hästi läbi mõtlema, ehk saab asja. Suurem tulevikutegija, pigem järgmisel aastal, võiks olla Türi Muuseumiraudtee. Aga sellest juba järgmises postistuses.

Valla infokaardist turismitooteni?

Kirjeldan SWOT-võtmes Kõue infokaardi tegemise kogemust. Tasub tähele panna, et allakirjutaja ei olnud antud kaardi projektijuht, tänu kellele paber üldse trükipressi nägi. Kõik see, mis läks aruandlusse, võib erineda siinkirjeldatust ehk kirjeldatud töös püsisid kaks asja tegelikult eraldi: 1. Projektijuhtimine, aruandlus. 2. Loovjuhtimine, sisuline ja kujunduslik pool. Just viimase kahe erineva töö tüüpiline ühe mütsi alla paigutamine kohalikes toodetes-trükistes on võimaldanud maapiirkondale suures koguses ebakenasid trükiseid-voldikuid-brozhüüre, meenutame kasvõi Järvamaa turismiraamatu päist Comic sans kirjatüübi ja kaardiga, mis justkui märklauana kasutusel olnud. Seega tuleks väiksemates kogukondades (linnades) edaspidi tähele panna, et tähtis on nii exceli oskuslik täitmine kui ka kujunduslik-mänguline lähenemine sisuliste probleemide lahendamiseks.

Ülal pildil on Kõue valla infokaart volditud kokku tavalisse kirjaümbrikusse mahtuvaks, esiküljele jääb külaliikumise kaart, mis on tõenäoliselt Eesti valdade esinduslikumaid. Hea kingitus kirja teel teiste valdade külaliigutajatele.

Tugevused:

Projekt täitis kindlasti püstitatud kaks eesmärki:

1. Kõik vallasleiduv toodi kätte kohalikule elanikule, kaart ilmus ka kohaliku lehe lisana.
2. Tutvustab kohalikku eluolu ka läbisõitjale-turistile.

Tööprotsess, kus tagasiside käis avaliku ajaveebi kaudu ning kolme valla eri nugis toimunud ümarlaua ümber, oli viljakas, seda just info kogumise ja visualiseerimismeetodite ümber toimunud arutelude-vaidluste mõttes. Enamus asju, mis tuli jutuks, sai ka kaardile. Aktiiveeritud külaseltsid kirjutasid oma piirkonna külade kirjeldusi, mis leiavad kasutamist ilmselt ka tulevikus. Sorteeritud ja pildistatud said nii vanemad muistised, külasildid kui ka uued atraktsioonid. 11 trükitud turismiteenuse pakkujat valla kohta ei ole vilets tulemus. Samuti kõik muud märgitud ettevõtted alates puidu- ja metallitöötlejatest kuni tuulikute ja 3d printijateni. Kõik see loetelu peaks looma Kõue valla imidzi ehk tausta, mille peale edasi identiteeti disainida.

Nõrkused:

Kes on kaarti näinud, teab, kui tiheda infohulgaga on tegemist - entsüklopeediline infohulk paigutanuna pinnale nii tiheli, kui vähegi annab. Kõige selle kupatuse toimetamine, mis kujunes planeeritust kuu aega pikemas koos viimase hetkeni saabunud muudatustega põhjustas palju kirja- ja trükivigu. Lubamatult palju. Kusjuures vigadevabadust ei andnud ka need inimesed, kes kaardi lõpliku versiooni täht-tähelt üle lugesid - põhjalikke kontrolle võis olla kuni 10 - parandatud vigu kuni 100! Aga ikkagi jäi teksti sisse vähemalt 10 kirjaviga! Siin on paranduse koht tulevasteks trükisteks. Kartograafilised apsakad pole nii hullud ehk kui mõni taluase on tegelikust asukohast teisele poole teed märgitud või mõnel kraavil pole nime. Neid vigu leidub, kohalik leht Kõue Kuulutaja on avanud isegi järjejutu, kus kõik need errorid luubi all - tervitatav ettevõtmine! Samas lehes asub kaardi projektijuhi pöördumine, kust selgub, et vallas asuvast ca. 60 ettevõttest ja FIEst paljud ei viitsinud koostööd teha, ei tahtnud kaardile saada. Hea, et vähemalt pea kõik turismitegijad kaardil on, muidugi oleksid võinud olla ka kohalikud meevillijad ja lambakasvatajad, aga paljudel regatud ettevõtetel poleks olnud minumeelest midagi antud kaaridl pakkuda.

Kokkuvõtteks oleks antud kaart olnud põhjalikum ja tõhusam, kui vaid aega oleks rohkem käes olnud, perfektsionisti seisukohalt - aeg oli aga asi, mis oli ette määratud. Loe lisaks asju, mis kaardile ei jõudnud, neid on viidatud artiklis kirjeldatud murdosa.

Võimalused/Ohud:

Nüüd peaks vaatama Kõue valla elu pärast infokaarti. See on andnud vallale konkurentsieelise nende kohtade seas, kes pole veel kohalikul tasandil revisjoni-kaardistamist teinud. Nüüd teame, mis meil on ning saame vaadata, kuhu ja millega edasi minna.

Konkreetsemalt aga tuleks otstarbekalt ära kasutada olemasolev tiraazh. Järgmise nädala lõpul, 12. - 14. toimub TourEst, turismimess, kus muuhulgas (lõuna)naabritest esindatud:

JÄRVAMAA ARENDUSKESKUS SA
JÄRVAMAA MUUSEUM
PAIDE TURISMIINFOKESKUS
SIMISALU LOODUSMAJA RMK
A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL SA
VALGEHOBUSEMÄE SUUSA- JA PUHKEKESKUS
PAUNKÜLA PUHKEKESKUS OÜ
KILPLANE OÜ
MTÜ JÄRVA ARENGU PARTNERID
AUSTRVEGR SELTS MTÜ

Algse plaani kohaselt oleks Järva Arengu Partnerid pidanud messiks välja tulema piirkonna kaardiga (ka Kõue), kus peal kohalikud turismipakettide pakkujad, see käis aga organisatsioonile üle jõu - nüüd on see projekt edasi lükatud.

Kõue vald saaks oma too(de)te jaoks kasutada Järva Arengu Partnerite boksi, kui oleks asi, mida pakkuda. Oletame, et pool asja on infokaardi näol olemas. Mis oleks sel juhul puudu?



Joonistasin ühe lisa, kokkuvolditud A4, mille vahele paigutasin kaardi. See addendum võiks olla kasvõi ingliskeelne, kas sissejuhatus antud kaardile "Welcome to..." või mingi (jällegi) konkreetne turismipakett, mida keegi kohalik tegija välja pakuks ning millesse usuks (Ardu turism?), ehk tuleks luua lisalehe abil olemasolevast kaardist turismitoode, selle kirjeldus.

Kas oli arusaadav? Seda võiks arutada valla turismikomisjonis, mis paari päeva pärast koguneb. Mis oleks argument, et siia tulla ja kuidas seda kirjedada. Kes oleks selle paketi müügist ja kaardi jagamisest huvitatud ja kellega teeks koostööd? Kui komisjon leiaks nendele küsimustele vastuse, oleks minu poolt lisalehed.

Ohuks pean ma, kui asjad edasi ei liigu.

Tuulik

Paberist mudelite sõpradele on hea uudis - kes suudab turismihooaja ära oodata, võib saada endale meisterdada hollandi tüüpi tuuliku - just sellise, nagu Järvamaal nädalavahetustel töötab. Mida ei pruugi suuta turismikatuseorganisatsioonid, võib ära teha üksiküritaja - tuult tiibadesse!