Järvamaa uusi tegijaid: Seidla

On vana tõde, et enne uhke häärberi püstitamist tuleb toimima seada majandushooned, et majapidamine oleks jätkusuutlik. Seda reeglit on järginud Seidla mõisa omanikering, kelle tuulik (ainus töötav hollandi tüüpi tuulik mandri-Eestis) on juba pool aastat toimiv ja huvilistele avatud. Ma võin nimetada rea põhjuseid, miks Seidla tuulik võiks olla turismiatraktsioonina Järvamaa esimeste seas:

1. 100% autentne - tõenäoliselt sama aparatuuriga, kui 18. sajandi lõpul, kui ehitati.
2. Teeb seda, mida taotleb - jahvatab vilja, tulevikus võibolla veel midagi (treipink, laasumasin).
3. Seisab majakana energiasäästlikkuse ajastu trendil (Hollandis, mis on pindalalt Eestiga võrreldav, töötas kunagi 10 000 tuulikut).



Just tööpõhimõte, disain ehk töökindlus, mis sadade aastate jooksul kujunenud, on Seidlas atraktsiooniks jahuvalmistamise kõrval. Kuidas on võimalik endale püsti ajada aktiivne hoone, mis energiat toodab. Mida seal lubatakse, seda külastaja kindlasti ka saab. Näha sadade aastate vanust süsteemi, mis küll viimase saja aasta jooksul hüljatud, kuid nüüd uuesti meeldetuletatud.



Vaade, mis mind kõige rohkem köitis, avanes veski kõrgemalt korruselt, viiendalt - paistab Seidla mõisa peahoone, viinavabrik. Meenus üks Järva Arengu Parnerite Tsehhi reisilt tulnud idee, kus kohalikud väikesed viinavabrikud oli tööle rakendatud kohaliku toorme peale - ligidalasuvad õunad ja marjad rändasid vabrikusse, vastu saadi kohalik vein. Selline väiketööstuse korraldus peaks tulevikus ka meil võimalik olema, olgugi, et see tundub ebeareaalne ametnikeriigis, kus hunnik paberimäärijaid vaid keeldude ja võimsate maksude najal vegeteerivad. Nii et Järva Arengu Partneritel ja teistel kohalikel katuseorganisatsioonidel on, kuhu maaelu viia - loomuliku toimimise ja kohaliku toorme peale, võttes bürokraatiaratta veeretamise enda kanda, kohaliku reaalse tegija kasuks.



Suur ratas on kinnitatud neljast prussist ühendatud võllile, mille otsas tiivad.



Jõumoment antakse edasi värklile, mis keerutab püstvõlli.



Kõige alumisel korrusel kannab kammratas momendi edasi väiksematele ülekannetele.



Korrus kõrgemal asuvad veskikivid - mõlemad paarid on hetkel lahtimonteeritud, et sooni sisse ajada.



Saiajahu käib läbi püülitrumlist, võrk fraktsiooniga 0.3mm.



Vana suur ratas on õuel infotahvliks.

Järvamaa turism - mis töötab ja mis mitte

Teinekord on lahendused kohaliku turismi töölesaamiseks ülilihtsad - teenusepakkujal tuleb näiteks teha midagi, millesse ise usub või mida väga hästi oskab ehk mis korda läheb, anda kliendile elementaarne tagatis, et saad seda, mida on lubatud. Kuigi lugejakirjas kirjeldatud kaks turismiettevõtet ei ole JAPi piirkonnas, on mul neist teisega samuti head kogemused - sattusin esimest korda Türi Ringhäälingumuuseumi just sel hommikul, kui algas tasuta külastamise päev.

Kuigi vahepeal mõtlesin endal terve Järvamaa turismiarenduse korstnasse kirjutada ning seda ka teoreetiliselt tegin, on hea söögi ja elamuse otsijatel Kesk-Eestist veel sel kevadel üks tõeline maiuspala uksi avamas ja teine juba töötab, saab minu käest peatselt väikest tuntuslihvi paberist mudeli näol. See esimene on kolme tüübi nelja aasta jooksul väljaehitatud projekt, ai-ai kui uskumatu ja millise muinsuskaitse-tervisekaitse-pria toetusest loobumise hinnaga kätte tulnud. Väikese eelinfona on sellest garanteeritult real-real teenusest juttu 6. märtsi "Maahommikus".

Aga nüüd lugejakiri:

kirjutan paar mõtet, sest saan aru, et Sa oled miskitpidi seotud JAP piirkonna turismiarendusega.Ehk on Sulle mingil viisil tolguks :)

Sai nädalavahetusel ringi sõidetud, nähtud palju sissekukkunud katuseid, teekonna alguses Habajal, teekonna lõpus Triigil, sekka ka Järvamaal. Kuskilt käis läbi teema, et JAP piirkonnas pole majutusasutust, kuhu mahuks ära bussitäis rahvast. On see nüüd JAP piirkond või mitte, aga meie ööbimine oli planeeritud Türil Veskisilla majutuses. Sealne visiit tekitas emotsioone, mida Sinuga jagada soovin, ehk on kuidagi kasuks seal JAP-s asja ajamisel.

Mul on tunne, et koht, kus Eesti turismiarendajad endale kõvasti näppu lõikavad, on teenindus. Veskisilla tekitas selles osas ka hämmingut, arvestades soliidset maja, üsnagi korralikku ning enamasti ka stiili järgivat sisustust ja ka vastavaid hindu.

Esmalt oldi meie peale pahased, et me tund hilinesime. No hea küll, köögile teeb see muidugi tüli. Retseptsioonis oli üks proua, kes oma attitude´lt oleks sobinud mõnd Jugendherberget juhatama. Eesti hostelitega mul pole asja olnud, Saksa Jugendherbergedes valitseb karm kord, kell 23 pannakse majauksed lukku, v-o tuleb ise kausid toidujäätmetest puhtaks kookida, see-eest aga vägagi taskukohane hind. Meie vastuvõtt Veskisilla majutuses - retseptsiooniprovva kukkus õiendama, et kus on meil see korraldaja. Siis keegi kommenteeris, et ei tea tõesti, kus ta hetkel on ja lisaks selgituseks, et korraldaja on noormees kollases (loe: kandis kollast helkurvesti). "Mis tal on kollatõbi või", nähvas proua. Võimalik, et see pidi mingi nali olema, aga ... minu meelest soliidse koha kohta kummaline.

Söögil polnud häda, aga naljakas oli see, et eelnevalt saadeti mingid menüükombinatsioonid kooskõlastamiseks. Sai valida 3 eri supi, 3 eri prae ja magustoidu vahel. Siis aga otsustas köök, et see läheb ikka liige keerukaks neile :D

Pärast söömist oli meil ette nähtud video vaatamine. Siis tuli sama proua saali uksele ning kukkus tänitava tooniga õiendama, et ta pani sauna kell 8 käima ja kell saab juba 10 ja miks keegi ometi sauna ei lähe. Miks ei võiks kenasti ja sõbralikult meenutada, et saun on juba soe? Mul küll puuduvad kogemused elektrisaunaga, aga vaevalt küll, et elektrisaun (puudega köetav saun ilmselt ei "käi") kohe sisse lülikatmisel piisavalt kuumaks läks.

Hommikul saime senikogematu elamise hotelli restoranis. Söömine algas kell 9.00. Kui me läksime 9.30, oli soe toit otsas, järel vaid mõned keeduviinerid ja üleküsimise järel selgus, et nad ei kavatsegi rohkem praemuna jmt juurde tuua. Uskumatu, ja selle eest maksa Tallinna hinda, siis vaid interjööri eest? Igatahes kokad on seal laisad, see sai selgeks.

Ka pisiasjad kõigutavad mainet, eelis turule tulijatele - inimlik suhtumine, hoolimine, teiste inimeste austamine ja lugu pidamine on väärtused, mis tekitavad positiivse tunde, seovad kliente ja toovad uusi, paraku paljud kohad seda ei teadvusta.

See-eest jättis ääretult positiivse elamuse Ringhäälingumuuseum Türil. Programm nagu rusikas silmaauku - oli juttu, oli ettemängimist, oli ettenäitamist, aga oli ka aktiivse osalemise võimaldamist, väga kihvt! See aeg läks nagu niuhti ja oli väga põnev, mis sest, et tegu oli pühapäeva hommikuga :) See on koht, mida kindlasti kõigile soovitada julgen :) Giid oli ka väga lahe, omas elemendis :)

Tourest 2010

Kui oleksin saanud, oleks läinud messile reede hommikul, kui kohal olid vaid pakkujad. Selle massi sees, kes messihallis sõelus, oli väga raske potentsiaalsele kliendile pihta saada. Aga seda üritati. Juhan Sihver Türi ringhäälingumuuseumist püüdis messil perekülastajat, samuti on ta pea iga mess saanud pakkumise mõnele antiiksele telksule-raadiole. Järvamaa boksis oli kenasti kaares lauad, kliendikeskne. Järva Arengu Partnerite laual pakuti ka Kõue valla infokaarti ja Uue-Harmi ajaloo vihikut. Ka Austvegri Kiruvere esindus oli Järvamaa boksis. Räägin selles artiklis vaid Eesti siseturismi messihallist.



Leia pildilt Kõue tegijad Norras.



Harjumaa boks oli kaootiline, ilma katuseorganisatsioonide kohaloluta. Paunküla Puhkekeskuse laud oli teiste taga, nagu Kõue asend Harjumaal, ka sealt sai Kõue infokaarti. Hea oli vaadata suurt Harjumaa kaart taustal. Samas oli Harjumaa teine suur taustapilt Tallinna regatt, ka Järvamaa suurim foto kujutas linna - Paide valli-vangitorni.



Raplamaal oli kõige paremaid asju müüa. Järvakandi klaasi, Juuru mõisakeraamikat, ürte.



Kelle ühekordne laastukatus ja puuriit? Vist Hiiumaa.



Virumaalt olid väljas korvimeistrid.



Roomaa.



Setomaa.



Üks bambuse-rookatus.



Tahad karu koljut või krokodillinahast nänni? Palun.



Kellele täiskomplekt püütoninahast aksessuaare?

Valla infokaardist turismitooteni?

Kirjeldan SWOT-võtmes Kõue infokaardi tegemise kogemust. Tasub tähele panna, et allakirjutaja ei olnud antud kaardi projektijuht, tänu kellele paber üldse trükipressi nägi. Kõik see, mis läks aruandlusse, võib erineda siinkirjeldatust ehk kirjeldatud töös püsisid kaks asja tegelikult eraldi: 1. Projektijuhtimine, aruandlus. 2. Loovjuhtimine, sisuline ja kujunduslik pool. Just viimase kahe erineva töö tüüpiline ühe mütsi alla paigutamine kohalikes toodetes-trükistes on võimaldanud maapiirkondale suures koguses ebakenasid trükiseid-voldikuid-brozhüüre, meenutame kasvõi Järvamaa turismiraamatu päist Comic sans kirjatüübi ja kaardiga, mis justkui märklauana kasutusel olnud. Seega tuleks väiksemates kogukondades (linnades) edaspidi tähele panna, et tähtis on nii exceli oskuslik täitmine kui ka kujunduslik-mänguline lähenemine sisuliste probleemide lahendamiseks.

Ülal pildil on Kõue valla infokaart volditud kokku tavalisse kirjaümbrikusse mahtuvaks, esiküljele jääb külaliikumise kaart, mis on tõenäoliselt Eesti valdade esinduslikumaid. Hea kingitus kirja teel teiste valdade külaliigutajatele.

Tugevused:

Projekt täitis kindlasti püstitatud kaks eesmärki:

1. Kõik vallasleiduv toodi kätte kohalikule elanikule, kaart ilmus ka kohaliku lehe lisana.
2. Tutvustab kohalikku eluolu ka läbisõitjale-turistile.

Tööprotsess, kus tagasiside käis avaliku ajaveebi kaudu ning kolme valla eri nugis toimunud ümarlaua ümber, oli viljakas, seda just info kogumise ja visualiseerimismeetodite ümber toimunud arutelude-vaidluste mõttes. Enamus asju, mis tuli jutuks, sai ka kaardile. Aktiiveeritud külaseltsid kirjutasid oma piirkonna külade kirjeldusi, mis leiavad kasutamist ilmselt ka tulevikus. Sorteeritud ja pildistatud said nii vanemad muistised, külasildid kui ka uued atraktsioonid. 11 trükitud turismiteenuse pakkujat valla kohta ei ole vilets tulemus. Samuti kõik muud märgitud ettevõtted alates puidu- ja metallitöötlejatest kuni tuulikute ja 3d printijateni. Kõik see loetelu peaks looma Kõue valla imidzi ehk tausta, mille peale edasi identiteeti disainida.

Nõrkused:

Kes on kaarti näinud, teab, kui tiheda infohulgaga on tegemist - entsüklopeediline infohulk paigutanuna pinnale nii tiheli, kui vähegi annab. Kõige selle kupatuse toimetamine, mis kujunes planeeritust kuu aega pikemas koos viimase hetkeni saabunud muudatustega põhjustas palju kirja- ja trükivigu. Lubamatult palju. Kusjuures vigadevabadust ei andnud ka need inimesed, kes kaardi lõpliku versiooni täht-tähelt üle lugesid - põhjalikke kontrolle võis olla kuni 10 - parandatud vigu kuni 100! Aga ikkagi jäi teksti sisse vähemalt 10 kirjaviga! Siin on paranduse koht tulevasteks trükisteks. Kartograafilised apsakad pole nii hullud ehk kui mõni taluase on tegelikust asukohast teisele poole teed märgitud või mõnel kraavil pole nime. Neid vigu leidub, kohalik leht Kõue Kuulutaja on avanud isegi järjejutu, kus kõik need errorid luubi all - tervitatav ettevõtmine! Samas lehes asub kaardi projektijuhi pöördumine, kust selgub, et vallas asuvast ca. 60 ettevõttest ja FIEst paljud ei viitsinud koostööd teha, ei tahtnud kaardile saada. Hea, et vähemalt pea kõik turismitegijad kaardil on, muidugi oleksid võinud olla ka kohalikud meevillijad ja lambakasvatajad, aga paljudel regatud ettevõtetel poleks olnud minumeelest midagi antud kaaridl pakkuda.

Kokkuvõtteks oleks antud kaart olnud põhjalikum ja tõhusam, kui vaid aega oleks rohkem käes olnud, perfektsionisti seisukohalt - aeg oli aga asi, mis oli ette määratud. Loe lisaks asju, mis kaardile ei jõudnud, neid on viidatud artiklis kirjeldatud murdosa.

Võimalused/Ohud:

Nüüd peaks vaatama Kõue valla elu pärast infokaarti. See on andnud vallale konkurentsieelise nende kohtade seas, kes pole veel kohalikul tasandil revisjoni-kaardistamist teinud. Nüüd teame, mis meil on ning saame vaadata, kuhu ja millega edasi minna.

Konkreetsemalt aga tuleks otstarbekalt ära kasutada olemasolev tiraazh. Järgmise nädala lõpul, 12. - 14. toimub TourEst, turismimess, kus muuhulgas (lõuna)naabritest esindatud:

JÄRVAMAA ARENDUSKESKUS SA
JÄRVAMAA MUUSEUM
PAIDE TURISMIINFOKESKUS
SIMISALU LOODUSMAJA RMK
A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL SA
VALGEHOBUSEMÄE SUUSA- JA PUHKEKESKUS
PAUNKÜLA PUHKEKESKUS OÜ
KILPLANE OÜ
MTÜ JÄRVA ARENGU PARTNERID
AUSTRVEGR SELTS MTÜ

Algse plaani kohaselt oleks Järva Arengu Partnerid pidanud messiks välja tulema piirkonna kaardiga (ka Kõue), kus peal kohalikud turismipakettide pakkujad, see käis aga organisatsioonile üle jõu - nüüd on see projekt edasi lükatud.

Kõue vald saaks oma too(de)te jaoks kasutada Järva Arengu Partnerite boksi, kui oleks asi, mida pakkuda. Oletame, et pool asja on infokaardi näol olemas. Mis oleks sel juhul puudu?



Joonistasin ühe lisa, kokkuvolditud A4, mille vahele paigutasin kaardi. See addendum võiks olla kasvõi ingliskeelne, kas sissejuhatus antud kaardile "Welcome to..." või mingi (jällegi) konkreetne turismipakett, mida keegi kohalik tegija välja pakuks ning millesse usuks (Ardu turism?), ehk tuleks luua lisalehe abil olemasolevast kaardist turismitoode, selle kirjeldus.

Kas oli arusaadav? Seda võiks arutada valla turismikomisjonis, mis paari päeva pärast koguneb. Mis oleks argument, et siia tulla ja kuidas seda kirjedada. Kes oleks selle paketi müügist ja kaardi jagamisest huvitatud ja kellega teeks koostööd? Kui komisjon leiaks nendele küsimustele vastuse, oleks minu poolt lisalehed.

Ohuks pean ma, kui asjad edasi ei liigu.

Turism, kuidas seda teha?

Eile Järvamaal pidin vastama küsimusele "mis on kujundus?" Pakkusin antud seltskonnale välja, et kujundus on mingi pildi ja exceli tabeli kokkuviimine. Olin Paide Nelja Kuninga Hotellis Järva Arengu Partnerite turismigrupi töökoosolekul. Neljast kunnist, kes konverentsisaalis plaani pidasid, olid teised peale minu projektijuhid, ehk konkreetse determineeritud mõtlemisega kahe jalaga maas seisvad inimesed ning kamba peale on kokku lepitud, et Järvamaa-Kõue turismi saaks müüa konkreetsete turismipakettidega. Seda, et pakett pole mingi objekt vaid toode, on samuti kokku lepitud. See aga, et kujundus ehk laiemalt disasin on vajalik toote (turismipaketi) loomiseks ja müümiseks, võis olla teistele midagi uut. Või mine tea. Algne mõte tulla kaheksa Järvamaa-Kõue paketiga välja Tourestil lükkub edasi juunikuusse, kuhugi kahtlase nimega Järvamaa üritusele.

Aga vaatame lähemalt, mis asi on kujundus. Võtsin hotellist kaasa jaosvara, valikuliselt:

Eesti Hotellid. Kuningliku sümboolikaga kujundus, vaeva nähtud spets läikevärvidega. Avame. Kus on Järvamaa hotellid?



Harjumaa hotellidest on esindatud kaks: Saltzburg ja Vihterpalu.



Puhka Eestis - Kõue vallast pole siin ühtegi objekti, ilmselt pole turism seni olnud Kõue valla prioriteet. Sama arvab ka IDA-HARJUMAA TURISMIOBJEKTIDE VÄLJAARENDAMISE KAVA, milles hinnati madalaks Kõue piirkondlike turismiobjektide süsteemi puudumist. Kuidas on Kõue valla prioriteetidega lood praegu?





Puhkus Eestis - analoogne toode, Kõue jälle tühi koht, Järvamaa esindatud üle lehe.





Järvamaa oma toode - Eesti südamaa. Ilus foto ja muster kaanel, samas kasutatud Comic sans shrifti - ilmselt disainerite hulluks ajamiseks. Keskel olev kaart kui märklaud, tabatud peamiselt Paidet, veidike ka Türi.

Järvamaa karst ja allikad - ilus ja informatiivne vihik iseloomuliku loodusnähtuse müümiseks atraktsioonina, niisama ilus asi loodushuvilisele.

Eivere mõisa ja Tammsaare voldikud.



Eivere pakub ennast välja, kui Eesti keskkohta. Väga hea lahendus, parem, kui piiluv Tammsaar.



Estonian Handbook 2010 - väga diip toode, giidile ja tõsihuvilisele.

JAPi üldkogu ussisool

Vaade IT loungest - ilus servamata lauast katus aga ikka on läbisajukohad olemas:



Elav klassik - NN mees:



Kõue-Triigi mees ja Rabav mees:

Kaardistamisest, turismist, kurja koera indeksist

Olen viimastel päevadel tänapäevase kartograafiaga tegelenud - põhjusi, eesmärke isegi kaks, käimasolevad projektid, millest esimene kujutab koduvalla kaarti, millel peaks kõik siin leiduva kuidagi sünteesima, üldistama, kajastama ning teine, lähteülesanne JAPi piirkonna turiismiinfo andmebaasi loomiseks. Need kaks projekti on mitmel korral kokku jooksnud, mitte kinni, vaid üheks üldisemaks ülesandeks, nimelt ootan teist päeva valla aluskaardi hinnapakkumist teiselt pakkujalt. Teises projektis, turiismiinfo kaardiserveris, sai minu üheks ülesandeks, Nahkanui mehe idee põhjal, joonistada tänapäevane piirkonna kaart, kasutades vanadele kartograafidele omast selgust, lihtsat joont ning üldist, tänapäeva sobivat, postbarokset laadi. Ehk on see võti ka esimese projekti jaoks, tähendab, loobumine kirevusest, liigsest detailist, keskendumine olulisele - põhiteed, külad, mõisad, poed, vaatamisväärsused, järved ja jõed, olgugu, et valla kaardi projekti jaoks on isejoonistatud (eeskujuks EW aegne kaart) skemaatiline kaart veel mitte väga tõsiseltvõetav alternatiiv, ootan endistviisi teist hinnapakkumist. Paistab, et minu vildikakaart tuli välja analoogne 1923 aasta Harjumaa omaga, eks sama kontseptsioon sealgi:

Kuid keskendume praegu turismiteemale, paar päeva olen seedinud Peetris toimunud JAPi turismiarenduskoosolekut - kas seda saaks kokku võtta seal osalenud Aldo sõnadega, et ta on Järvamaal selliseid häid turismialgatusi näinud juba kümme aastat, aga tegudeks pole veel läinud? Nii ja Naa. Nagu selgus, tegeleb mitu üritust Järvamaal turisimi arendamisega, ehk midagi ikkagi toimub. Reaalseks tulemuseks oli ka juba mainitud lähteülesanne turismimarsruutide ja -objektide haldamise programmile, millega peaks saama tulevikus igaüks omale meelepäraste liikide objektide (mõisad, looduskaunid kohad, turismitalud, muistised) hulgast välja sõeluda ning koostada personaalse tursmikaardi. Kolmandaks muidugi pilootprojekt Kõue kaardina, mille tulemust terve JAPi piirkond ootab, et võimalikult oma vallale rakendada.

Koosaolekul osalenud Eivere mõisa omanik Janne ütles, et reaalne kasu on vaid pakettidest (mõisatuur, linnatuur), et välisturiste paeluda. See on muidugi ideaal, kui igale turistile leiab sobiva paketi, mis teda rahuldab. Siin tuleb mängu turisti mõiste, mille all mõeldakse isikut, kes viibib võõrsil üleöö. Pildil Eivere mõis 2006. aastal, praeguseks on see neoeklektiline loss kenasti klantsitud nii seest kui väljast ning ümbritsetud raudvarbadest aiaga:


Minu jaoks on turism midagi üldisemat või ma soovin selle segada üldise eluga, ehk arvan, et pole vaja rohkem raudaedadega ümbritsetud ööbimiskohti, kuhu väljamaalased sisse aetakse, kaitsmaks neid külaelu üldisema miljöö eest. Minu jaoks algab turism (eelkõige tunnen ennast turistina jalgrattal kohti avastamas) turvalisest külatänavast, väga iseloomulik, kuid teatud mõttes uskumatu on minu jaoks turismi väärtus kurja koera indeksis, ehk kõige ebameeldivam on mulle olnud ründavad koerad. Sellest teooriast võib südamerahus välja jätta kõik need embrüonaalses staadiumis bussis olesklevad laibad, keda solgutatakse aedadega piiratud maaaladelt analoogsetele. Peetri kosolekul jagati ka hulgaliselt tänapäevaseid turismiteooriaid ning ühel nendest olid turisti tüübid, ehk intelligentne, oma jala peal käiv, uuriv, objektiivset elu otsiv turist sattub kindlasti ka külavahele. Muidugi on kõiksugu intriigid seal eksootika, võibolla ongi ta koerade gaasitamise või kellelegi tappa andmise peal väljas ekstreemturist, enamasti aga ei saa võõrustaja üle oma varju hüpata, ehk, kui üldine elu on vilets, inimesed kurjad ja koerad lahti, ei aita siin ka mingi virtuaalne rakendus, järgmine kord valib turist uue sihtkoha. Tulen tagasi oma kunagi teesi juurde, et üldisele viletsale foonile ei ole mõtet kiiskavat torni ehitada, reisisihtkoha sõbralikkuse määrab keskmise inimese heaolu, rõõm külalist vastu võtta, kui me saame üldse suuremas plaanis välisturmist rääkida.

Mis oli üllatuseks, et JAPi piirkonnas tegelikult ei leidu majutajat, kes võtaks ööseks vastu bussitäie rahvast (50 inimest). Siinkohal on Triigi Mõisa uuendatud äriideel perspektiivi, kui seal nii suur ööbimiskohtade arv sisse peaks jääma.

Järvamaa edulood - mis need peaksid olema?

Antud postituses illustreerin ma oma Jänedal ja Järva Teatajast inspiratsiooni saanud ideed, no mis ideed, elu-olu põhja-järvamaa valdades varemetes olevate ajalooliste hoonete kontuuride näol suurte plaanide taustal, ehk pilvelõhkijad, ärimajad, koolituskeskused tahetakse rajada varemete vahele. Loogiline oleks ju olemasolevad väärtuslikud hooned korda ja tööle panna, siis vaadata, kuhu klaaskuubik kuhjata, või, Tallinna menuki Fahle maja kombel upitada varemete otsa klaaskuubik!

Kõigepealt võtame vaatluse alla Vodja mõisa tall-kuivati, mis paar aastat tagasi uue katuse sai (foto aastast 2006), sinna oli plaan rajada retreat-keskus, välja pakuti palju tegevjuhte, kes mingi aja jooksul seal mediteerimas käisid, paraku on praegu ikka hoone tühi. Ja ärge tulge mulle rääkima, et see hoone on selle ja selle oma ja me peame ikkagi oma onni püsti ajama, ma arvan, et kõigi omanikega annab mõistlikku juttu ja äri ajada, eriti nüüd, majanuslanguse algul. Tähelepanu väärib Vodja mõisakooli kontseptsioon eraldi - erafirma ostis Roosna-Alliku vallalt suletava külakooli, lepinguga, mis kohustab seal 10 aastat kooli pidama. Karismaatilise koolijuhtaja ümber hakkas iseenesest tekkima tuleviku koolist huvitatute ususekt, kes ühtlasi mõisa renoveerima ja seal elamistingimusi looma hakkasid. Kool käivitus ägedalt, paraku oli sealt akuutsete ajude väljavool varsti sama suur kui sissevool, seoses pronksööga kaduva transiidiga sai paugu kooli rahastaja isand Tamjärv, kes oma käsundusohvitser Rebasega mõisas säästuprogrammi käivitas - kool elab ikkagi, kunagine arendus viinavabriku tööliste maja ja viinavabrik on ikkagi varemeis, st. Vodjal on erinevas seisukorras katusealust ressurssi kuskil 500m2, unustamata lasketiirukompleksi, mis varjusurmas. Pildil viinavabriku töölistemaja, müürid poolenisti konserveeritud, variseb edasi, kokku on kukkunud vahesein:



Ülal viinavabrik visandil, all suurvee aegu, ma ei julge praeguse vareme pilti siia panna. All Vodja mõisa sepikoda, kus massiivne lõõts on asunud.


Vodja mõis asub Viisu külas, milles omakorda võimas Viisu mõisa valitsejamaja ehk tondiloss, Viisu viinavabriku ümbrus on viimasel ajal saanud uue ilme, seal hakkab juba looma, tondikas vajab ikkagi arendust:

Vahepeal üks kenasti käimas arendus Vao mõisas, kus paruniks endine Esna pärisperemees Aldo Tamm:


Aga lähme edasi, Põhjaka mõisa olen ma juba maininud, ma arvan, et kui Põhjaka poiste juurde minna jutuga mõisa peahoone teise korruse või veskiveski pikaaajalisest rentimisest või väljaostmisest, saaks peale suvekõrvitsakonservi mahebasiilikuga ka võimaliku diili. Vesiveski on mingi aeg tagasi samuti osaliselt konserveeritud, Põhjakale jääb ilmselt ka edaspidi mahasõit Tartu maanteelt, see koht võib Mäo friikartuli ülemvõimu tasakaalustada. Vesiveski:


Ja siin üks eesti ilusaim puitveranda, Väike-Karedal, ma ei ole kindel, kas see veel seal alles on:


Selles postituses võtsin ma vaatluse alla võibolla 1% lagunenud ja kasutuseta hoonetest Järvamaal, eks tark investor või potentsiaalne elanik teeb oma järeldused ise. Minu seisukoht on, et vana ja väärtuslik elama, siis vaatame uue arhitektuuri suhtes edasi. Meenus veel, et keegi ütles jänedal kogemata "Paide vangitorn", postituse lõpuks üks vallitorn jõulu ootel: