kas 18. sept sobis Sulle ja majale?
me: esialgsetel andmetel kyll
ma sattun homme majja, siis panen füüsilisse kalendrisse kirja, siis on raudne
valdo.praust: selge
me: 99.75% et ei ole midagi muud ees suures kalendris
valdo.praust: ok
vanad teed on hakanud ka teadusmaailmas huvi pakkuma
esialgu küll Kagu Eesti osas
me: vaatasin seda
veidi v66ras kant minu jaoks
aga põnev
valdo.praust: siinset kanti (ma julgen öelda) ei ole senini keegi eriti süstemaatiliselt uurinud ses osas
me: kesk eesti on vaeslaps jah
eestimaa osa vähem kaetud rootsiaegse katastriga ka
valdo.praust: laiguti on
sellest mulle piisab
me: midagi on jah
valdo.praust: ja ma usun, et seis 1200-1300 ja rootsi ajal oli üksteisest ikka väga erinev
1790ndate Mellin on ju üle Eesti olemas
ja 19. saj. mõisate kaardid
me: on
valdo.praust: näiteks Narva maantee lõigu Jäneda-Jootme osas sain ma inspiratsiooni ühest 17. saj kaardifragmendist
see ainus selle kandi kaart 17. sajandist
me: verstakaart mul abiks olnud orienteerumistel
rabasillad peal, vanemad sihid
hea detail
saarnakõrve häärberit 60s nägid?
valdo.praust: kus?
sest majast on kaks pilti ERMis
Krusensterni kogus
ca 1930ndad
valdo.praust: kohe vaatan
ma olen nüüd sellest teemast veidi eemal old
kus sa said selle?
me: viimane elanik
30-60 a
elas seal
hiljem maja surigi
valdo.praust: 1964 lammutati maha
aastaarv pärit kahest kohast, eksimist ei usu
me: klapib
vbl tuleb veel vaateid välja
valdo.praust: väga hea
on's see nüüd 17. sajandi hoone või peale Põhjasõda püstitatu?
üks vanaproua kes koha seal kõrval elab (elas 1999), ütles, et seal olid maalitud talalaed ja jalgadel kahhelahjud
ja sealt, kus hiljem tuulik oli, olevat raidkive välja tulnud
et see on kabeli koht
Mellinil on kabelivaremed peal
keegi ajaloolastest ei ole minuteada huvi tundnud, mis ja millal seal oli
me: leidsin ka nõmmjärve ja mudajärve
saarnakõrve kaardi pealt
valdo.praust: väga hea
me: on hoopis vanamõisa
valdo.praust: kunagi siis seletad mulle mis on mis ja kus on kus
me: kaks saarnakõrvet
ehk VM oli SK osa
valdo.praust: see üks väheseid kaarte, millest ma aru ei saa
me: või vanem mõisakoht
kohe saad aru
valdo.praust: umbes nii 1 300st...
mul ei ole kaarti ees
valdo.praust: sealne mõisakoht... kuhu see hilisemast jääb?
asimuut ja kaugus?
vaata kasvõi selle kaardi pealt
SK all, VM kaks küla NNE
valdo.praust: selgepilt
Nõmme kõrtsi taga, sealt kirdes
me: just
valdo.praust: väga huvitav
ega sa mõisakohas käinud pole?
me: seal uus asustus peal
kunagi lähen
SK oli kunagi soontagana
VM siis saarnakõrb tol ajal
VM rohkem kõrvemaa osa ka
valdo.praust: nii et rootsiaegne mõisakoht oli siis seal?
ja 64 lammutatu on siiski hilisem ehitis?
me: sarekorb, kahe järvega ja hoone asus praeguses VM, tolleaegne sontacken, ilma hooneta ilmselt praegune SK
nii et jah, vanem SK oli hoopis VM
palju peamurdmist
valdo.praust: selgepilt
üks väike kild veel Sinu kandist
lugesin Kelchi kroonika järje (Põhjasõja aeg) läbi
on seal ühes kohas kirjas, et Vene väed tulid Paide kandist üle Kose Tallinna poole
ja Kose lähedal põletasid maha Habaja ja Ravila mõisad
Vana-Harmit (Ojasood) selles nimekirjas ei ole
ja nagu ma tean, päris kõike nad oma teel ka ei põletanud
seega... ei ole välistet, et sealne hoone jäi püsti
me: Ojasoo mees väidab sama
valdo.praust: mille põhjal?
faktid?
me: sisetunne?
valdo.praust: noh jah...
sisetunne on üks asi, faktid teine
me: enne kui palgi süsinikanalüüsi ei tee, ei saa kindlamat väita
valdo.praust: sisetunne aitanb fakte otsima hakata
süsinik annab ebatäpselt
dendrokronoloogia annab aasta pealt
me: õige
valdo.praust: ma tean veidi neid tehnoloogiaid
me: ojasool on põnev palkosa
mitu maja üksteise sees nagu
valdo.praust: tunned Sa selle mõisa omanikku hästi?
me: mõned luugid väiksed
valdo.praust: heameelega ajaksin juttu
me: seinad madalad
veidi tunnen
valdo.praust: on Su telefon korras nüüd?
me: ta oleks ilmselt huvitatud
ei ole veel
valdo.praust: ma mõtlesin uue pildi teha aga... pooled fassaadi aknad ikka valed
vähemalt mõni nädal tagasi olid
ma vanaaegsete jalgratastega tegelenud ja nende jäänuseid kokku tassinud siit ja sealt
me: väljast on jama ja värv
seest on põnevam
valdo.praust: millal on Sul plaanis oma telefon korda teha?
valdo.praust: nii et vabalt võib olla, et see on Eesti üks vanimaid puiduts mõisahooneid?
Käru vana maja on arhiivimaterjale uskudes 1692
me: mõned palkosad vbl kyll
valdo.praust: Kärul muidgi... on autentsed lakakambrid
ja nende aknad koos raamide ja slustega
sulustega
ja rootsiaegsete klaasidega 
ja rootsiaegse sinakashalli värviga
ma üllatusin kui sinna sisse läksin
me: tasub siis minna
valdo.praust: neid kambreid pole viimased 150 aastat tõsisemalt kasutatud
me: ojasool olevat paunküla secondhand aknad
vahepeal pold midagi
hea et onn pysti jäi
valdo.praust: jah
peale nende kahe on paar loetud hoonet 17. sajandist... ma mõtlen puitmõisaid
Noarootsi pastoraat
võibolla Kursi poastoraadi vanem osa, aga see pole kindel
Penuja vanem osa, aga see on nüüdseks rusuhunnikuks
vist kõik
paari maja osas mul veel kahtlusi
Keskvere Läänemaal
Vändra pastoraat
aga need võivad olla juba ka 18. sajand
valdo.praust: siin tõmbaksin joone alla
kuigi paar kahtlust on veel
valdo.praust: kas Habaja on eravalduses?
laguneb ja laguneb ja laguneb...
kunagi oli see kohaliku ühistu käes (veel)
me: mingi arusaamatu asi on seal omandiga
nagu kedagi ei huvitaks
super hoone muidugi
veidi on vahelage alla tulnud
valdo.praust: jah...
me: mantelkorsten ilus
valdo.praust: kaks tükki olnud
me: uksed aknad paremad eest ära tassitud
valdo.praust: kahjuks
ja kahjuks majandi ajal seest tundmatuseni ringi ka tehtud
me: vbl mingi voodri all on veel midagi
valdo.praust: nojah
me: ok, vaatame, kohtume
valdo.praust: ok, anna teada, kui Sul telefon korras
me: ok
jõudu
valdo.praust: tänan
3 kommentaari:
postimeeski kirjutab täna artikli juba viidatud magistritöö baasil.
http://www.postimees.ee/?id=149027
Liivimaa rändur
Sealt artiklist sain minagi tööst teada ja ma arvan, et Valdogi. Postimees ruulis täna, rohkem ajaloo teemasid onlaini!
Niisiis, oli mul täna veidi vaba aega ja süvenensin põhjalikumalt hr Martti Veldi Ugandi teedevõrku puudutavasse magistritöösse. Kuna olen ka selle kandi risti-rästi läbi sõitnud/käinud ning juurelnud mh ka teede ajaloo üle seal ning sõitnud läbi tuhandeid kilomeetreid vanu teid, oli mulle teema vägagi tuttav.
Esiteks - nagu teaduslik töö ikka, on tegemist klassikute ja tsitaatide kogumikuga, st tema suurim väärtus on minu silmis see, et kõik Eesti kohta ilmunu ja maailma olulisemad teooriad olid seal kenasti kokkuvõtvalt viidatud.
Teiseks - mis puutub Kagu-Eesti teedevõrku ennast, siis minu jaoks tema töös põrutavaid avastusi ei olnud. Olen ju ma tegelikult kõik tema töös kasutatud rootsiaegsed kaardid (ja lisaks sadu muid kaarte) millimeeterhaaval läbi uurinud. Vaadeldud oli töös ju sealkandis üldtuntud põhiteid.
Kolmandaks, mis mis üsna hämmastas, oli teatud teelõikude käsitluse puudumine selles töös. Esiteks usun ma, et Otepääl kui Ugandi lõunapoolsel olulisel keskusel oli juba väga ammu otseühendus Pihkvamaa ja Vastseliinaga. Kui vaadata kaarte (nii praeguseid kui ajaloolisi) ja maastikku, siis on pea ainumõeldav teetrass selleks üle Kooraste, Kärgula, Sulbi ja Osula koos suundumisega Vagulas Antsla teele. Ja põhja pool Koorastet võis tee olla minu arvates kahes trassis - üle Kaagvere ja üle Vidrike. Kui Mstislav 1116 käis Otepää all sõjaretkel, siis ta pidi minu arvates just seda teed kasutama, ma ei usu, et ta üle Tilleoru ringi läks.
Ja edasi hämmastab mind veel ühe tähtsa tee puudumine sellest käsitlusest. Nimelt Kirumpäält üle Sänna ja Mõniste läks peamine tee mitte kaarega Hargla-Valga peale, vaid otse üle Koiva jõe Läti aladele ja suundus Riiga. Ehk siis sealt kulges minu arvates üks kolmest Riia-Pihkva (Väina alamjooks - Pihkva) tähtsast teetrassist juba muinasajal - Mõniste mõis on ilmselgelt tekkinud keskajal sellesse tähtsasse teeristi.
Ma isiklikult usun, et just sellel Väina-Pihkva teel kusagil Mõniste lähedal toimuski ca 1201-02 see kuulus karavanirööv ugalaste poolt, mis sai ajendiks ristisõdade kandumisel 1206 Eesti aladele. Tee ise hääbus peale Eesti-Läti piiri ajamist 1920, misjärel sild Koival lagunes. Ja praeguseks on täielikult ununenud.
Ning lõpuks - mind on ammu hämmastanud, miks kõik muinaslinnused lõuna-kagu pool Otepääd on ca 11. sajandil maha jäetud ning see kant on tasapisi uuesti inimasustatud alles keskajal ja hiljemgi. Oleks oodanud ka selle teema kajastamist.
Näiteks kuna 1342 asutati korraga Liivimaa piirile nii Vastseliina kui ka Aluksne teetõkkelinnused, siis ma järeldan sealt, et kolmandat teed Pihkva aladele (nt üle Räpina) tollal ei läinud. Räpina sihi kohta on selles töös aga öeldud, et seda teetrassi ei oska dateerida.
Postita kommentaar