Kõue Külakiri, kas leiduks lugejaid?

Aegajalt tekkib kellelgi mõte teha või on keegi kusagil näinud kohalikku alternatiivset ajalehte - alternatiivi vallalehele või mõne külaseltsi/küla oma väljaannet. Lähikonnas on oma lehte välja andnud Kõue Külade Selts ("Mõtted ja Teod"), kel järgmine nädal täitub 5. aasta tegutsemise algusest ning Triigi küla ("Triigi Teataja"). Enamasti on kohaliku alternatiivse lehe näol tegemist üksiku leheküljega, paljundus või värvitrükis.

Paberajakirjanduses on praegu põnevad ajad - aetakse taga lugejaid, teadmata mis neid tegelikult huvitab - tiraazid vähenevad netiväljaannete, maksejõuetuse või apaatia toimuva suhtes tõttu. Samas on käegakatsutav väljaanne hoopis mõnusam ja väärtuslikum, kui must-valgel helendava ekraani peal. Eesti Ekspress proovib algaval nädalal uues vormis mõjusa "Magneedina" ilmuda, eeldus eduks on olemas?

Väga hästi on vastu võetud allakirjutanu väljaantav külavihikute sari, mille väljaandmise tsükkel on 1 aasta. Panen üles küsitluse, millest peaks selguma, kas projektideväliselt oleks võimalik välja anda kohalikku alternatiivset perioodikaväljaannet. Formaadilt oleks see, nagu väike A5 ajakiri , kindlasti 100% värviline ja valgel, kuigi hästipõleval paberil. Kaaned ja võibolla paar lehte veel oleks paksemast paberist, et kujutada ajaloolisi kaarte või kenasid loodusfotosid. Mida üldse sealt lugeda ja vaadata tahetakse? See sõltub ilmumistsüklist, kui värskeid või ajatuid asju seal avaldada. Kui suureks kujuneks väljaande maht ja tiraazh - maht sõltuks tellijate hulgast ja hinnast, viimane on aga väga tundlik tegur. Jällegi üleval küsitlus, sest raha taha ju enamus asju praegusel ajal jääb?

Väljaanne avaldaks ka teiste autorite töid (honorariks eksemplar), aga jätaks õiguse pakutud kaastöid ka mitte avaldada (näiteks Ardu ja Habaja pensionärideklubide tegemistest on Kõue Kuulutajas juba küllalt juttu). Kas hakkasid kaasautoriks?

Turundusvõte, kuidas ajakirja levitada ja garanteerida, et väljaanne jõuaks ka inimeseni, kel netti ei ole aga kes on ärksa vaimuga, seisneb ajakirja tellimisvõimaluses ainult kahe kaupa! Seega, kui ostjad-alternatiivsest väljaandest huvitatud ei ole valmis 50% ulatuses heategevust tegema väljaande levitamise näol, ei ole väljaannet neile (üldse) ka tarvis.

Täida ära vasakul kuvatud lahtrid ja näita, mis on Su tegelikud huvid arvestades võimalusi! Luban, et teen pilootnubri peale Seltside päeva 1. aprillil, ehk Sul on võimalus saada maikuu "Kõue Külakiri", kui selle väljaandmine (trükikulud tasa) küsitluse põhjal vähemalt teoreetiliselt teostatav oleks. Küsitluse sulgumiseks panen nädala - kes selle aja jooksul antud ajaveebi ei sattu, jääb pontsntsiaalse tellija profiilist niikuinii välja.



Ülemisel fotol külavihik "Kõue", Alumisel ultrarariteetne koduloovihikute kassett-komplekt, hiljem neljast numbrist kokkupandud Kõue Ajaloo Vihik, kahe aasta tagune väljaanne.

Millised mõtted tekkisid, kommenteeri! Kui ajakiri käiku ei lähe on see väärt uurimus ka kaugema nurga külaliigutajatele oma väljaande võimaluse asjus!

Kõue valla hariduselu - kuidas edasi, mis prioriteedid?

Allakirjutajal ei jää muud üle, kui avaldada tänane kirjavahetus kohalike koolide-lasteaedade tuleviku teemadel, kuna ei kohalik leht, valla koduleht, ühegi vallavalitseja-volikogu liikme ajaveeb sellist vähetähtsat teemat, nagu koolide ja lasteaedade tulevik ei kajasta.


Tegelased vestluses:

T - Ardu kooli hoolekogust
J - lapsevanem
O - vallavanem
K - Ardu lasteaia hoolekogust
M - kultuuri-haridus-jm-komisjoni liige
H - kultuuri-haridus-jm-komisjoni juht
S - endine valla allasutuse juht, lapsevanem


T: Annan teada eilsest Ardu Kooli hoolekogu koosoleku otsusest: hoolekogu ei ole nõus lasteaia ja kooli lahutamisega. Nad on rahul senise koostöö, arengute ja tulevikuplaanidega. Juri Kovalevski ei lubanud ka tänaseks kokku kutsuda erakorralist volikogu koosolekut, kuna asjad on igakülgselt läbi arutamata, osapooled kuulamata jne. Seega kukkus kell - 1.märtsiks peab haridusministeeriumile teatama, kui on mingeid muudatusi koolivõrgus.

J: Kes lasteaeda ja kooli lahutada tahab ning kas tahetakse siis kahte lasteaeda kokku panna (kes tahab ja mis huvides)? Kas kasutatakase ära Habaja lasteaia peataolekut? Väga valus on, kui lasteaia kasvatajate-õpetajate motivatsioon langeb, neid sõidutama hakatakse või nad lahkuvad - olen seni arvanud, et vähemalt lasteaiad siin toimivad. Ohtlik lugu, kui lasteaedade jalgealus värisema pannakse, tugev argument valla üldiseks kiireks tühjaksjooksuks.

T: Vastuse Sa peaksid vallavanema kirjast (järgmine lõik) kätte saama, miks üldse arutlus (kusjuures äge arutlus, mis on eriti tore nähtus!) tekkis. Jõuame jälle sinna kohta, et vallas on täiesti umbne infosulg, millest tulenevalt ka palju vääriti mõistmisi ja "rahvaluulet". Kui ükskord selle õnnetu vallalehe mõistlikult käima saaks... aga paistab lõputu teema olevat.

O: Eelmise nädala lõpus esitas Habaja lasteaia juhataja lahkumisavalduse. Sellest tulenevalt peaksime me kas hakkama otsima uut inimest või püüdma leida inimest juba olemasolevate seast. Seoses valla rahalise seisu ja lasteaia juhataja töö iseloomuga ei pea me mõistlikuks hakata otsima uut inimest.
On kerkinud kaks ettepanekut:
1. Liita kaks lasteaeda
2. Liita Habaja lasteaed ja Harmi kool.

Esimese poolt räägib asjaolu, et lasteaia juhataja tuleb teisest majast ja on laste kasvatamisega hästi kursis. Miinuseks, et selleks on vaja lahutada Ardu Kool jälle lasteaiaks ja põhikooliks, et siis kaks lasteaeda liita ja kaks lasteaeda asuvad üksteisest suhteliselt kaugel.

Teise poolt räägib asjaolu, et tekib uus asutus ja valla teine keskus saab tervikliku haridusasutuse. Miinuseks, et juhataja pole varem kokku puutunud laste alusharidusega.

Miks selle asjaga kiire on? Vastavalt seadusele tuleb sellistest koolivõrgu muutustest, mis puudutab koole, Haridus ja Teadusministeeriumile teada anda vähemalt 6 kuud enne uue kooliaasta algust ehk 1ks märtsiks. Seetõttu peaks volikogu tegema vastava otsuse veel selle nädala jooksul. Küsimus on suunatud arutlemisele, aga mõlema ettepaneku puhul on vaja volikogu otsust.


K: Jah, meie hoolekogu otsustas eile tõesti üksmeelselt, et seni väga hästi toimivat lasteaed-põhikooli lahutama ei hakka, ning samas aitame Habaja lasteaia tööd korraldada nii palju, kui saame ja kui palju meie abi vajatakse.

Vallavanem, kelle kutsusime koosolekule oma seisukohta põhjendama nimetas neli põhjust, miks peaks liitma Ardu ja Habaja lasteaiad:
1. rahaline põhjus - poleks vaja kahele juhatajale palka maksta
[Vastu: Ardu lasteaia juhatajal on niigi tööd palju ja palka piinlikult vähe, ja nagunii on kohale ka kedagi vaja]
2. kui ühislasteaeda hakkaks juhatama Tiina Suvi, siis võidaks Habaja lasteaed kogenud juhataja. (Tiina oli põhimõtteliselt nõus, kui keegi teine ühinemise mõttele vastu pole)
[Vastu: Liikumine kahe lasteaia vahel oleks üsna keeruline]
3. Habaja lapsed saaksid lihtsama vaevaga Ardus ujumas käia - jutt oli jälle mingitest ühisarvetest vms.
[Vastu: Kuna majad on erinevad, peaksid eelarved nagunii lahus olema]
4. Ühislasteaed aitaks vähendada Habaja ja Ardu vahelist rivaliteeti.
[Vastu: vastu tahtmist liitmine ei vähenda mingit rivaliteeti]

Küsimusele, millised oleksid pooltargumendid seni täiesti hästi toimiva Ardu põhikool-lasteaia lahutamiseks vastas vallavanem: "Mina ei ole näinud seda sünergiat Ardu kooli ja lasteaia vahel".
Nii lapsevanemad kui lasteaia ja kooli personal väitsid vastupidist ja ühiselt leiti, et see kas vallavanem tunnetab mingit sünergiat või mitte, pole nii oluline, kui et seda tajuvad asutustega otseselt seotud inimesed.

Rohkem argumente vallavanemal polnud.

Ardu kooli hoolekogu põhjendas veel mitme argumendiga, miks lasteaia ja põhikooli lahutamine oleks halb mõte. (Kuna teemaks on praegu kaks lasteaeda, siis ma siin pikemalt ei peatu, kui huvi on, võib küsida).

Pakkusime välja ka, et kui üldse kedagi liita, siis pigem võiksid liituda Habaja lasteaed ja Harmi kool (Ardu koolil ju positiivne kogemus olemas), samas leidsime siiski, et põhiline sõnaõigus peaks siiski jääma Habaja lasteaiale ning et Ardu koolil pole kuigi palju kaasa rääkida kahe teise asutuse liitmisel, meie saame vajadusel ainult nõu ja jõuga aidata.

Niiet, kui vallavanem meie argumentidest aru sai ja talle kohale jõudis, et Ardu kool ei soovi mitte mingil juhul killustuma hakata, siis ehk seda lahutamist ei tule, mis tähendab, et ei tule ka kahe lasteaia liitmist. (Ma igatahes väga loodan, et nii läheb). Seega tuleks minu meelest põhitähelepanu suunata nüüd Habaja lasteaiale, ja jälgida, et neile vastu nende enda tahtmist keegi peale ei astuks.

Eile oli ka Habaja lasteaias hoolekogu koosolek. Kena oleks teada, mis seal räägiti/otsustati.

Hea uudist on muidugi tõesti see, et otsustamisega ei ole enam nii kiire, et peab tänasega välja mõtlema, mida teha, seega uuest õppeaastast ei saa seaduse järgi veel olulisi struktuurimuudatusi tulla.


M: Miski suht segane värk jah. Kes mis positsioonil on, on minu jaoks ka täiesti segane. Esialgu sain aru, et algatus Ardu kooli ja lasteaia lahutamiseks tuli nimetatud asutuselt endalt!!! Volikogu olevat siiski teisiti otsustanud. Volikogu protokollis on tsiteeritud vaid Nellikat, kes ütles, et tegu on sisuliselt kahe eraldi asutusega, kaks eraldi asjaajamist, mis pidavat kohmakas olema. Kõik teised, keda seal tsiteeritakse - Kovalevski, Kotkas, Õis on pigem imestunud, et miks niimoodi rabistada.

Küsimus, mida teha Habaja lasteaiaga, liita Harmiga või liita Ardu lasteaiaga, lahutades selleks kooli ja lasteaia, saadeti ka kultuurikomisjoni listi. Ei maksa rabistada, vaja on kaalutleda hoolikalt kõigi stsenaariumide plussid-miinused, nii arvulised kui emotsionaalsed, selle otsusega võib ju kaasneda ka inimeste koondamine. Mina rõhutasin veel seda, et alles me kooskõlastasime Habaja lasteaia arengukava. Tegelikult on ju personali, sh juhatajat vaja ju selleks, et arengukava ellu viia. Ega siis arengukava inimesega seotud pole, et inimene lahkub ja siis on arengukava kehtetu? Kõue vallas vist nii on :(

Mina koukisin ka miskid seadusepügalad välja. Seadusandja on lähtunud ikkagi sellest, et inimene, kes juhib lasteaeda, peaks olema mh eelpedagoogika (või mis see sõna oligi) alase kõrgharidusega, ning kes juhib kooli, pedag.kõrgharidusega. Selle nõude ees ei peaks me ka silmi kinni panema.

Mõned inimesed olid ikka saatnud privaatsed kirjad kultuuri-haridus-jm-komisjoni juhile. Laekunud arvamuste pinnalt kujundati komisjoni seisukoht, mis põhimõtteliselt ühines Ardu personali arvamusega.

Üks mõistlik ettepanek komisjoni juhilt:

H: "võib-olla peaksime algatama inimeste kokkukutsumise ka haridusküsimuste aruteluks ja olukorra selgitamiseks. Mis vormis ja kuidas kokkusaamine korraldada ja kes peaks selle läbi
viima, et arutelu ja analüüsi tulemusena mõistlike otsusteni jõuda? Millised oleksidkokkusaamisele eelnevad tegevused (uuring, küsitlus, kulude prognoos ja analüüs jms)? Ühelt poolt on see vajalik omavalitsejatele otsuste langetamiseks, aga eluliselt oluline on tulevikku teada Kõue vallas elavatel-töötavatel inimestel ja neil, kes plaanivad siia elama asuda."


S: Oh sa juttas, kus Kõue vallas on ikka jutuainet. Kõik kordub nagu aasta tagasi, kui mina esitasin lahkumisavalduse , siis hakkas täpselt sama teema pihta.

Mina ei saa aru sellest, miks alati raha teemal rääkides pannakse kannatama lapsed. Ise tahame kogu aeg rahvast juurde oma valda. Aga kui oma inimesedki siit minema "ajame", siis keda me siia ootame?

Tundub, et siia "jututuppa" on sattunud inimesed, kes on tõesti südamega asja kallal. Samas, ega me keegi nii lollid ka ei ole, et ei saa aru, mida tähendavad mõisted kulu ja tulu ja ainult emotsioonidest oma otsuseid/ettepanekuid/mõtteavaldusi ei tee.

Ja nagu M on juba maininud, ootame siiani (juba aasta) analüüse, mida lõpuks ka komisjoni juht välja ütles. Äkki nüüd hakkavad asjad liikuma mõistlikult (loe põhjendatult).

Milline on Sinu arvamus ja kuidas lahendada tekkinud probleemi nii, et tulevikus elaks Kõue vallas veel keegi?

Kõue Kuulutaja - mina ikka uurin enne kui kirjutama hakkan?

Kohaliku lehe Kõue Kuulutaja veebruarinumbriga samal päeval ilmus lehe kesksema artikli analüüs Alansi-Lutsu-Kirivalla ajaveebis - põhjuseks lehelugu, milles nii mõndagi korrektiivset Kõue valla infokaardi asjus (teine osa), kui ka palju Viivi Laanetile omast bluffi. Lugu lehes saab veel kolmanda järje aga karta on, et see on info poolest veel lahjem, kui teine võrreldes esimesega. Kõike segasema otsa Viivi kirjapandut ei hakka ma kindlasti Kõue Kuulutajas ümber lükkama, valla leht muutuks sellega omavahelise ajaloolise kemplemise kohaks mis ei ole kohaliku lehe eesmärk, aga ega midagi muud vist eesmärk polegi. Kui ei oleks antud artiklit selle kuu lehes, oleks leht olnud väga lahja. Nii et tsirkust ja labasust rahvale võib olla Kõue Kuulutaja motoks küll. Aga vaatame põgusalt, milliseks liigitub Kõue valla infokaardi "kriitika" selles lehes:

1. Asjad, mis on kaardil reaalselt valesti. Antud artiklis kajastab see Harmi kooli ümberehitusaega ja topelt numbrit 25 (hea leid, ootan veel reaalseid vigu!).

Need tähelepanekud, et mingid numbrid asuvad üle tee või paari talukoha kaugusel on tingitud kujundusprintsiibist - loetavuse huvides ei tohi kujunuduselemendid kattuda, tähised on paigutatud tähistet kohtadest lähima vaba ruumi peale, selguse huvides. Kes tahab midagi üles leida, seda ka teeb!

Et ei ole tähistatud numbritega kaskevõhma, vana vallamaja, paljusid teisi mittekuskil arvelolevaid kohti tuli kompromissist, et kohad, mis pole ametlikes registrites, asuvad külade kirjeldustes, mitte loetelus esiküljel. Paljude meelest poleks poleks pidanud muinsus- ja pärandluktuur loetelu samuti esikülel olema. Otsustasin, et ei pane ka registriväliseid tähiseid esiküljele, kuna nende kirjeldus asub taga.

Palju on võetud kohanimede osas - need on nii, nagu registris kirjas.

1 ja 3 asuvad praegu reaalselt Aela külas, seega on Aela ja Virla piir vahepeal ümber tõstetud.

2. Viivi teadmised on väga laialdased ja tõhusad, aga need ei ulatu tihti 1919. maareformieelsesse aega, kui siis vaid kuuldud legendide osas. Kossaste karjamõisa tsiteeritakse valdavalt igal pool, kus Triigi mõisa ajateljest juttu, samuti Lutsu on endine saunaküla ja Äksi on enne 1919 olemas on olnud, Katsina teke saab selguse, kui tõlgitakse Rava küla revisjonid, TLA arhiivist, peatselt. Kui arhiivides ei käi ja keeli ei oska (ei lase teistel tõlkida), siis võib tõesti arvata, et pole olnud olemas aega enne 20. sajandit.

3. Kas Kristali ja Võimula sünnikodu oli Ojasoo külas või asusid need kohad Ojasoo küla territooriumil? Selle suure vea parandamiseks oleks pidanud Viivi kaarditegemise protsessis osalema, mitte näitama vaid tagantjärele tarkust.

Üldiselt on loos palju põnevat legendide osas: veel üks hüpotees Katsina nime asjus, magasiaitade, jõukate Kirivalla-Alansi talude kohta ja mõtetu hiies õhkimise asjus. Hea idee on teepalkide rüüste ja nende mahamüümise osas.

Mida veel Kõue Kuulutaja veebruarinumber pakub? Kaks luuletust, istungi protokolle, rahvuslik aastapäevamõtisklus, pensionäride tegemisi, tasuta sõiduõiguse asjus, Comenius lasteaias, MASU kui sütik MTÜdele, kolme suvalise raamatu tutvustust ja nalju internetist, lisaks sebrakoogi valmistamisõpetus.

Uusi tegijaid: Zoege von Manteuffeli nimeline SA

Kui midagi läheb inimestele korda, siis nad tegelevad sellega ja kirjutavad sellest. Rõõm on avaldada kirju, milles võib olla lahendusi kohalikuks tulevikuks. Vilets on jällegi kuulata, kuidas vallas asjad sujuvad ehk mitte - mida seal üldse tehakse või arvatakse. Infosulu järgi (kas ei ole siis tegevusi, mida ei annaks kajastada kõue veebis või ajaveebides) arvan, et ei tehta mitte midagi. See kiri toetab minu kahte hüpoteesi - mõisakooli potentsiaali turismis ja Habaja piirkonna inimeste eelistust Kose koolile Ardu ees, alternatiivile Harmile.

Sihtasutuse kohta saan anda infot.
Üheks SA algtajaks olen mina ise. Teised minu jaoks väga olulised nõukogu liikmed on Arno Kannike, Monika Mikiver ning juhatust esindab Tiina Steinberg. SA on Harmi koolist sõltumatu organ, st et me ei pea aru andma ei koolile ega KOV-le oma tegevusest, kui omavahelised lepingud ei näe seda eraldi ette. Väljavõte SA põhikirjast:
1.1 Sihtasutuse nimi on Zoege von Manteuffeli SA (Nime kasutusluba on saadud e-kirja vahendusel Saksamaal elavalt sugulaselt hr Claus Zoege von Manteuffelilt.)
1.2 1.2 Sihtasutuse asukohaks on Harmi küla, Kõue vald, Harjumaa, Eesti Vabariik.
1.3 Sihtasutuse eesmärgid on:
*kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine
*heategevuse eesmärgil sihtotstarbeliste vahendite kasutamise korraldamise kaudu
tingimuste loomine Harmi Põhikooli õpilaste edukaks arenguks
*kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamisele kaasaaitamine
*keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamine kogukonnas
1.4 Sihtasutus võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi
saavutamiseks.
1.5 Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
SA tegi ettepaneku, luua Harmi mõisa keskkonnateavituskeskus. Raha selle jaoks oleks tulnud Euroopa Struktuurifondidest. Käisin teemaga vallamajas. Tean, et seal asuvad 2006.aastal Norra Finantsmehhanismide projektitaotluse materjalid (ehitusekspertiis ja –kavandid). Arutades Taimar Lossmanni ja Katti Muruga sain neilt mõttele toetust – aitäh! Nad tegid ettepaneku, arutada seda koolijuhi ja Kõue Varahalduse esimehega, sest vara on valla oma ja SA liikmed ainuisikuliselt seda asja ajada ei saa. Tegime koolijuhile ettepaneku keskuse jaoks renoveerida ruumid, mida õpilased oleksid saanud kasutada loodusõpetuse tundide läbiviimiseks. Koolijuhi vastus oli “Proovida maksab, uurin asja”. Siiani ei ole vastust tulnud. Monika Mikiveri ülesandeks jäi suhelda Rein Hordoga, kes ka mõtte vallavanemale avaldas. Vastus oli mittemidagiotsustav, ehk siis ähmane. Saan aru, et omaosaluse jaoks ei käesoleval ega järgmisel aastal raha ei ole. Küll aga olekski raha olnud vaja aastal 2013 ja summas 65000 kr. Kui asju ette näha ja planeerida, siis leiab ka vajalikud vahendid. Sellist aega nagu praegu, on varemgi olnud. Küsige vallamaja kauaaegsetelt töötajatelt ja endistelt volikogu liikmetelt, kuidas siis hakkama saadi. SA on võtnud omale hetkel ülesandeks toetada nö pehmeid väärtusi. Järgmiseks ettevõtmiseks on Harmi Põhikooli AASTA ÕPILASTE tunnustamine SA omavahenditest (mis kujunevad hetkel peamiselt annetustest SA arveldusarvele 221047242927). Samuti soovime kaasa lüüa mõisapäevade korraldamises, kuid hetkel ebasoodsa koostöö tõttu ei ole tahtmist omaalgatust näidata. Ootame ja vaatame, mis edasi toimuma hakkab. Mõisapäevad võiksid olla meie piirkonna üheks reklaamürituseks ja selleks tuleks kaasata ka teisi MTÜ-sid. …Ja mis puutub kooli sulgemise kohta, siis selle piirkonna lapsevanemana ma kindlasti panen oma lapse Harmi-Tallinn suunal asuvasse kooli, mitte Harmi-Paide suunal asuvasse. Umbes aasta tagasi näitasin hariduse ümarlauas vallamajas www.ehis.ee asuvat pendelliikumise graafikut, mis selgelt näitab inimeste liikumisviisi juba aastal 2003 (mis see siis praegu veel olla võib!). Olen kogu aeg seda korrutanud ja ei väsi ka praegu seda ütlemast, et jõge vastuvoolu liikuma ei pane. Ja veel, oluline info kogukonna inimestele – töötades täna pea 14 korda suurema õpilaste arvuga koolis, võin julgelt öelda – maalapsed on julgemad, oma asjadega paremini toimetulevad ja õppeedukuses õpilase arengust lähtuvalt vahet ei ole. Seega – on Harmi kool meile vajalik! Olen kindel, et piirkonna lapsevanemad oleksid valmis läbirääkimisteks kooli toetamise osas. Jõudu ja jaksu Sullegi “oma asja ajamisel” keset valda!
Sirje Kautsaar

Kopeerisin siia otsa veel ühe kommentaari, et oleks tervik ühes kohas lugeda:

Kinnitan Sirje juttu ja lisan, et sai räägitud, et selle keskkonnaprojekti raha oleks püüdnud kokku ajada ka mujalt, vilistlased, nendega seotud ettevõtjad jne. Kindlasti on huvigrupp suur, paljudel õpivad ju lapsed juba mitmendat põlvkonda Harmis. Ja tõesti saigi selline sõnum öeldud, et proovime sebida omaosalust mujalt, ei läinud käsi pikalt ees vallamajja, teades niigi hullu olukorda eelarvega. Vallapoolne leigus on kummastav. Isegi kui kool sulgeda, jääb hoone alles. Selle eest tuleb ju ikka hoolt kanda. Või on siis plaan mõis võileivahinnaga maha müüa...?

Aga nu eks elame edasi, proovime tulevikus ikka veel sama teemat tõstatada, eks tuleb kindlasti veel võimalusi kuskilt sel otstarbel raha küsida :)
Monika

Ning lõppu üks värske link samal teemal, proportsionaalsuse põhimõttest avalikul haldusel.

Lumetorm

Praegu aknast välja vaadates sajab lumi vasakult paremale. Midagi nii ekstreemset, mitte küll lumetormi, jäädvustasin 2005. aasta jaanuaris, kurikuulsa jaanuaritormi ajal.



8. jaanuar 2005 Kõuel. Teed olid jääst. Kõndida sai igal pool mujal, mitte vaid teel.



9. jaanuar 2005. Poemäe Raval, hetkel isegi müügis. Foto teevad väärtuslikuks nüüdseks maa alla kolinud telefoniliinid.



Sama koht teisele poole vaadates. Vallamaja.



Vallamaja.



Kunagise naabrimehe haud Kosel.

Kose valla kodukandi kalender 2010

Kose andvat igal aastal välja seinakalendrit, eksemplari sain Kose-Uuemõisa koduloomuuseumist.



Kujutatud ilusaid kohti, samaväärselt kabeleid kui hiiepaiku.



Liiga palju vaateid roheluses, septembri foto õrnas kevadlehtes park. Võiks olla rohkem aastaaegade variatsioone, värve, mida loodus pakub.



Muidu ilus asi. Kellel see aasta Kõue kandi kalender saamata jäi, võtku aasta lõpus ligi 2011 oma.

Harmi tulevik

Tuli selline kiri (volikogu koosolekul oli peaaegu löömaks läinud):

Tegelt ma tahtsin vist rääkida sellest, et valla eelarve on väga kõvas miinuses ja meil peetakse üleval kahte pisikest kooli. Kuigi üks kool suudaks mahutada 120+ õpilast? Tõesti minust on seda väga kohatu öelda, aga pangu üks kinni ära ja ongi asi lahendatud. Seda on juba aastaid räägitud, et kaua see Harmi enam ei püsi. Ma võin olla vihane ja kuri- kuna see rahanappus on kõigi plaanid ära rikkunud.


Minu vastus:

Samamoodi saame öelda, et paneme selle valla kinni (teeme Suur-Harjumaa) või kaotame üldse maaelu ära ja kolime kõik linna elama - ökonoomsem, rohkem tööd ja kasu.

Harmi kinnipanemise vastu räägib:

Siin Me Elame (valitsev valimisliit) valimislubadus (on Sul voldik alles?)

Harmi kinnipanemisega voolab Habaja kant tõenäoliselt tühjaks, kui noortele peredele perspektiivitu koolita magala, töökohti vähem - jääb eelarvegi vähemaks, vald veel vaesemaks. Kui paljud Habaja lapsevanemad valiksid Harmi kooli sulgedes Ardu kooli Kose asemel? Juba Triigilt vaadates võib Ardu välja näha kusagil Järvamaa sopis asuv perifeeria (kui ei ole asja kooli, lasteaeda või kuhugi tööle), kui Kose on väravaks pealinna-tõmbekeskusse suundudes.

Aga mida siis teha?

Ikka on võimalus Harmist mingi spets erikool aretada, et tuleks rohkem õpilasi ja kaugemalt ja et kool pakuks midagi, et tasuks seal käia. See tuleks mõelda olemasoleva keskkonna ja sotsiaalse kapitali baasil. Väikeste koolide eeliseks on rahulikum ja kodusem atmosfäär, õpetaja jõuab iga õpilasega rohkem tegeleda, turvalisem. Ma võin eksida, aga arvan, et paar last käib Koselt just nende põhjuste pärast Harmi. Mida ma Harmis muudaks, kui võimalus oleks - hindamissüsteem iganenud lineaarsetelt hinnetelt hinnangutele, mis antakse õpilase, lapsevanema ja õpetaja läbiviidud arenguvestluste baasil. Mitte eriti keeruline muudatus, aga muudaks joonel käimise ja drilli inimlikumaks ja individuaalsemaks. Ehk väike kool ei suuda mõõdetud õppetulemustega rinda pista suurematega, küll aga oleks võimalus süsteemi õpilasesõbralikumaks ja -kesksemaks muutes anda lastevanematele tugev argument kooli valikul ajal, kus inimlikkust just üleliia pole.

Mingi sihtasutus olla ka Harmi juurde poogitud, kes selle tegemistest teada annaks?

Kose-Uuemõisa

Viisin Kose-Uuemõisa koduloomuuseumi paki Kõue kaarte, mis seal suure huviga vastu võeti, samas tutvusin selle hooaja ekspositsiooniga. Väljas oli paar uut kihekonnakaarti, järgnev osutus alles hiljem koolivõrgustiku kaardiks, paari veaga Kõue kandis:



Kui palju Kõue ajalooõpetajaid üldse oma kasvandikke Uuemõisa muuseumisse viivad, hõlmab ju antud kihelkonnaülene üritus ka praeguse Kõue valla piirkonda?



Välja on otsitud isegi kunagi toimunud kihelkonnapäeva kaart. Kes veel mäletab?



Sama detail - Triigi, Ojasoo kõige võimsamalt mägitud, ilmne Schmidti koopia.



Uus stend tutvustab kihelkonnaga seotuid isikuid.



Kose-Uuemõisa muuseumi asutaja Herman Lipp, kellelt sai koduloouurimisviiruse Erich Klaan, temalt omakorda allakirjutaja. Ehk minu vaimne vaarisa.



Otto von Kotzebue.



Triigi kool 1920ndatel.



Oru kool kalmumännikus.



Kabeli kell.

Kose-Uuemõisa mõis läheb järgmisel aastal põhjalikku remonti, sügisel kolib muuseum kuhugi Kosele ajutisele pinnale. Võimalus veel sügiseni igal esmaspäeval 13.00-17-30 läbi hüpata, ainsast muuseumist Kose kihelkonna aladel (Saarnakõrve on ka tegelt tegija aga veidi unustuses ja toetuseta).

Tourest 2010 - trükised

Igal messil on mingi kindel osa kontingeti, kes lahkub sealt kotitäie paberikraamiga, kogusin minagi endale eeskätt nägusat ja huvitavat, eelõige põnevat trükist. Sorteerisin need nüüd ära ja esitlen neid, mis mingil põhjusel head, meeldejäävad või Järvamaalt.



Nii ilusat kohta, kui Kurgja on, olen ma harva näinud. Ta on täitsa metsa sees Pärnu jõe mõlema kaldal. C.R. Jakobsoni kirjast...

Kurgja talumuuseum oli ainus laud, kust võtsin kõik trükised, kaks lõiku porgandit pealekauba. Venekeelne põhjalik turismiteatmik aastast 1985 on omaette kollektsioneerimisese.



Kõva mees iga valitsuse aegu - Kingisepa talu maadel toimusid 1874. a. Jakobsoni organiseerimisel esimesed Eesti künnivõistlused!



Albu vald paistab olevat Järvamaa kõvim tegija. Imeilus valla kaart, palju atraktsioone, traditsioone nii ajaloost, kui loomisel. Ühe põneva objekti kohta tuleb allakirjutajalt kevadeks üks töö...



Koigi mõis Koigis - tuleviku tegija, ilusa trükisega. Taustal Järvamaa giidide ja -muuseumi lehed.



Ajakeskus Wittenstein - avatakse käesoleval aastal, suhtun veidi kahtlevalt - tühi vangitorn on võimalusterohkem kui püsiekpositsiooni suurendamine. Aga vaatame. Trükis veidi liiga kokkukuhjatud erinevate stiilide-clipartiga.



Alatskivi loss, Vaivara sõjaajaloo teemapark - ilusad trükised.



Turismipaketid sõna otseses mõttes - värvikodeeritud võimalused igale näole. Mulle pisteti pihku tsiklite ja sõjameestega, küsisin juurde võimleja ja spaaga. Põnev formaat.



Veel üks lisaväärtusega vihik - mänguasjamuuseumilt hea töö.



Ja võitja on - Vormsi võta aeg maha kell - kõige lihtsam ja põnevam.

Tourest 2010

Kui oleksin saanud, oleks läinud messile reede hommikul, kui kohal olid vaid pakkujad. Selle massi sees, kes messihallis sõelus, oli väga raske potentsiaalsele kliendile pihta saada. Aga seda üritati. Juhan Sihver Türi ringhäälingumuuseumist püüdis messil perekülastajat, samuti on ta pea iga mess saanud pakkumise mõnele antiiksele telksule-raadiole. Järvamaa boksis oli kenasti kaares lauad, kliendikeskne. Järva Arengu Partnerite laual pakuti ka Kõue valla infokaarti ja Uue-Harmi ajaloo vihikut. Ka Austvegri Kiruvere esindus oli Järvamaa boksis. Räägin selles artiklis vaid Eesti siseturismi messihallist.



Leia pildilt Kõue tegijad Norras.



Harjumaa boks oli kaootiline, ilma katuseorganisatsioonide kohaloluta. Paunküla Puhkekeskuse laud oli teiste taga, nagu Kõue asend Harjumaal, ka sealt sai Kõue infokaarti. Hea oli vaadata suurt Harjumaa kaart taustal. Samas oli Harjumaa teine suur taustapilt Tallinna regatt, ka Järvamaa suurim foto kujutas linna - Paide valli-vangitorni.



Raplamaal oli kõige paremaid asju müüa. Järvakandi klaasi, Juuru mõisakeraamikat, ürte.



Kelle ühekordne laastukatus ja puuriit? Vist Hiiumaa.



Virumaalt olid väljas korvimeistrid.



Roomaa.



Setomaa.



Üks bambuse-rookatus.



Tahad karu koljut või krokodillinahast nänni? Palun.



Kellele täiskomplekt püütoninahast aksessuaare?

Tee

Selle nädala igal hommikul astusin läbi Sääsküla, Riidamäe, Harmi. Teetähis Harmi küla piiril, kes teab mis taluase, tähistab nähtamatut piiri. Kuigi seda, et mingeid piirkondi pole, väidavad ka viimastel valimistel vähemusse jäänud valimisliidu volikogu liikmed. Nendest väravatest astub peale minu veel paar hinge Kantkülast, Sõmerust, veel keegi. Teiste jaoks on teised tõmbekeskused. Kui palju üldse esimene ja teine piirkond ühendatud on? Nutu-Habaja tee on ammu ununenud, Triigilt läheb karjatee Habajale ja on veel see tee. Sääsküla-Riidamäe tagant. Mis külad need üldse on, paar valget lumist maatükki, hea, kui üks korsten suitseb. Kahte piirkonda ühendab kaks kruusateed, kuigi talvel teekattel vahet pole.



Sinna ma lähen.



Kohal.

Valla infokaardist turismitooteni?

Kirjeldan SWOT-võtmes Kõue infokaardi tegemise kogemust. Tasub tähele panna, et allakirjutaja ei olnud antud kaardi projektijuht, tänu kellele paber üldse trükipressi nägi. Kõik see, mis läks aruandlusse, võib erineda siinkirjeldatust ehk kirjeldatud töös püsisid kaks asja tegelikult eraldi: 1. Projektijuhtimine, aruandlus. 2. Loovjuhtimine, sisuline ja kujunduslik pool. Just viimase kahe erineva töö tüüpiline ühe mütsi alla paigutamine kohalikes toodetes-trükistes on võimaldanud maapiirkondale suures koguses ebakenasid trükiseid-voldikuid-brozhüüre, meenutame kasvõi Järvamaa turismiraamatu päist Comic sans kirjatüübi ja kaardiga, mis justkui märklauana kasutusel olnud. Seega tuleks väiksemates kogukondades (linnades) edaspidi tähele panna, et tähtis on nii exceli oskuslik täitmine kui ka kujunduslik-mänguline lähenemine sisuliste probleemide lahendamiseks.

Ülal pildil on Kõue valla infokaart volditud kokku tavalisse kirjaümbrikusse mahtuvaks, esiküljele jääb külaliikumise kaart, mis on tõenäoliselt Eesti valdade esinduslikumaid. Hea kingitus kirja teel teiste valdade külaliigutajatele.

Tugevused:

Projekt täitis kindlasti püstitatud kaks eesmärki:

1. Kõik vallasleiduv toodi kätte kohalikule elanikule, kaart ilmus ka kohaliku lehe lisana.
2. Tutvustab kohalikku eluolu ka läbisõitjale-turistile.

Tööprotsess, kus tagasiside käis avaliku ajaveebi kaudu ning kolme valla eri nugis toimunud ümarlaua ümber, oli viljakas, seda just info kogumise ja visualiseerimismeetodite ümber toimunud arutelude-vaidluste mõttes. Enamus asju, mis tuli jutuks, sai ka kaardile. Aktiiveeritud külaseltsid kirjutasid oma piirkonna külade kirjeldusi, mis leiavad kasutamist ilmselt ka tulevikus. Sorteeritud ja pildistatud said nii vanemad muistised, külasildid kui ka uued atraktsioonid. 11 trükitud turismiteenuse pakkujat valla kohta ei ole vilets tulemus. Samuti kõik muud märgitud ettevõtted alates puidu- ja metallitöötlejatest kuni tuulikute ja 3d printijateni. Kõik see loetelu peaks looma Kõue valla imidzi ehk tausta, mille peale edasi identiteeti disainida.

Nõrkused:

Kes on kaarti näinud, teab, kui tiheda infohulgaga on tegemist - entsüklopeediline infohulk paigutanuna pinnale nii tiheli, kui vähegi annab. Kõige selle kupatuse toimetamine, mis kujunes planeeritust kuu aega pikemas koos viimase hetkeni saabunud muudatustega põhjustas palju kirja- ja trükivigu. Lubamatult palju. Kusjuures vigadevabadust ei andnud ka need inimesed, kes kaardi lõpliku versiooni täht-tähelt üle lugesid - põhjalikke kontrolle võis olla kuni 10 - parandatud vigu kuni 100! Aga ikkagi jäi teksti sisse vähemalt 10 kirjaviga! Siin on paranduse koht tulevasteks trükisteks. Kartograafilised apsakad pole nii hullud ehk kui mõni taluase on tegelikust asukohast teisele poole teed märgitud või mõnel kraavil pole nime. Neid vigu leidub, kohalik leht Kõue Kuulutaja on avanud isegi järjejutu, kus kõik need errorid luubi all - tervitatav ettevõtmine! Samas lehes asub kaardi projektijuhi pöördumine, kust selgub, et vallas asuvast ca. 60 ettevõttest ja FIEst paljud ei viitsinud koostööd teha, ei tahtnud kaardile saada. Hea, et vähemalt pea kõik turismitegijad kaardil on, muidugi oleksid võinud olla ka kohalikud meevillijad ja lambakasvatajad, aga paljudel regatud ettevõtetel poleks olnud minumeelest midagi antud kaaridl pakkuda.

Kokkuvõtteks oleks antud kaart olnud põhjalikum ja tõhusam, kui vaid aega oleks rohkem käes olnud, perfektsionisti seisukohalt - aeg oli aga asi, mis oli ette määratud. Loe lisaks asju, mis kaardile ei jõudnud, neid on viidatud artiklis kirjeldatud murdosa.

Võimalused/Ohud:

Nüüd peaks vaatama Kõue valla elu pärast infokaarti. See on andnud vallale konkurentsieelise nende kohtade seas, kes pole veel kohalikul tasandil revisjoni-kaardistamist teinud. Nüüd teame, mis meil on ning saame vaadata, kuhu ja millega edasi minna.

Konkreetsemalt aga tuleks otstarbekalt ära kasutada olemasolev tiraazh. Järgmise nädala lõpul, 12. - 14. toimub TourEst, turismimess, kus muuhulgas (lõuna)naabritest esindatud:

JÄRVAMAA ARENDUSKESKUS SA
JÄRVAMAA MUUSEUM
PAIDE TURISMIINFOKESKUS
SIMISALU LOODUSMAJA RMK
A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL SA
VALGEHOBUSEMÄE SUUSA- JA PUHKEKESKUS
PAUNKÜLA PUHKEKESKUS OÜ
KILPLANE OÜ
MTÜ JÄRVA ARENGU PARTNERID
AUSTRVEGR SELTS MTÜ

Algse plaani kohaselt oleks Järva Arengu Partnerid pidanud messiks välja tulema piirkonna kaardiga (ka Kõue), kus peal kohalikud turismipakettide pakkujad, see käis aga organisatsioonile üle jõu - nüüd on see projekt edasi lükatud.

Kõue vald saaks oma too(de)te jaoks kasutada Järva Arengu Partnerite boksi, kui oleks asi, mida pakkuda. Oletame, et pool asja on infokaardi näol olemas. Mis oleks sel juhul puudu?



Joonistasin ühe lisa, kokkuvolditud A4, mille vahele paigutasin kaardi. See addendum võiks olla kasvõi ingliskeelne, kas sissejuhatus antud kaardile "Welcome to..." või mingi (jällegi) konkreetne turismipakett, mida keegi kohalik tegija välja pakuks ning millesse usuks (Ardu turism?), ehk tuleks luua lisalehe abil olemasolevast kaardist turismitoode, selle kirjeldus.

Kas oli arusaadav? Seda võiks arutada valla turismikomisjonis, mis paari päeva pärast koguneb. Mis oleks argument, et siia tulla ja kuidas seda kirjedada. Kes oleks selle paketi müügist ja kaardi jagamisest huvitatud ja kellega teeks koostööd? Kui komisjon leiaks nendele küsimustele vastuse, oleks minu poolt lisalehed.

Ohuks pean ma, kui asjad edasi ei liigu.

Katuselt lumerookimisest

Kelle närv sadavale lumekogusele vastu ei pea, võib toimida järgneva õpetuse kohaselt:

Lumerookimiseks tegin lihtsa aga pika lumelabita, peenike ja sirge ilma oksteta kase või lepa kaigas mille peenemasse otsa on vineeritahvel kruvitud. Et labidas kergem oleks, tahusin kirvega kaika jämedama otsa peaaegu sama peeneks kui teine ots.

Lühem, millega hää räästaäärest lund lükata oli u. 3 m, pikem mingi 5 m. millega keskkatust lükata. päris katuse harjalt ei õnnestunudki lükata aga see pole ka oluline. Tehnika lihtne, lükkad labida piki katust lumele alla nagu tordilabida ja lumelaviin tuleb ise alla ja kaela.

Hää trenn käelihastele ja kael jääb ka kangeks katusele passimisest.

Üks nipp veel, kui räästa all on lumehunnik, siis pane üks vineeritahvel hunniku otsa ja saad nii hää tellingu mille peal lihtsam rookimise tööd teha, selle asemel et meetrises lumes sumada. Abiks kindlasti ka redel, aga ma sain oma maja katuse ilma selleta puhtaks. Umbes 500 ruutu paari-kolme tunniga.