29.11.10

Harmi mõisasüdame interpoleeringuid



Kaartidel kasutatud maa-ameti aerofotosi, ülal tundmatu EHA kaart 19. sajandi lõpust, all Eest maakrediidiseltsi ca. 1900 2486-2-4888. Ülemiselt kaardilt selgub, et kunagine mõisa park on katnud ka praeguseid üle Kuivajõe asuvaid Pargi ja Vanaveski kinnistuid. Praegust teed Riidamäe risti pole, selle asemel tuli tee tuuleveski juurde aitade vahelt. Dominantsed teed lähtusid kiirtena mõisasüdamest, tõenäoliselt magamistoa aknast oli näha allee kuhugi Ojasoo mändideni välja.



1900. Säilinud karjakastell (all), suur ringtee kuni aitadeni, Rumbiku eluhoonet veel pole aga on majandushoone, mida enam ei ole. Veskimäe eluhoone olemas majandushoonena. Peahoonel midagi väikese veranda sarnast nn. magamistoa akna juures.

27.11.10

Triigi mõis XXXIV



Jõuab kätte sisetööde aeg. Toidulifti kõrval asuv tahveldusalune.



Siin, teise korruse saali orvandis, jõudis viimane ahi seista alla kahekümne aasta.



Paremini on läinud mõnel ajaloolise 20.sajandi üheksakümnendate aknaraamil, mis on tõenäoliselt sadade aastate halvima koostekvaliteediga - oksakohtadega puidust ja viletsalt tapitud - nüüdseks proteesitud ja kititud, vormi lihvitud, valgeks lasuuritud.

24.11.10

Järvamaa slaididel



Mõned meenutused Türil toimunud Järvamaa visioonikonverentsist.



Mis tooks rahva maale tagasi?



Vähem bürokraatiat, kas kolgastab ääremaad veel rohkem?



Samas on olemas mitmeid lahendusi, mis töötaksid. Tuleb loota, et Mini-Eesti ei faili samamoodi, nagu Ergava Seitsme Peetri ärilinnak või Ajakeskus Wittenstein (viimane võib fööniksina tuhast tõusta, kui saab tegusa juhi.)



Laar ütles Paide raekojas juba septembris: "kolhoosi lauda katus tuleb kohe ää parandada, viidad Mäo risti ja KOHE!". Reaalseid lahendusi viletsast seisust paremasse minemiseks on mitemeid, iseasi, kes peaks liigutama, lihtsam on samamoodi edasi venida.

23.11.10

Nõukogude aeg



Kutsun Teid reisile nõukaaegsele Kõuele!



A patshemu tak bõstra, bazar ili shtoo ljee?



Käime läbi Paunküla stalinistlikust koolimajast.



Suundume Ardu meiereisse.



Sovhoosi esimehe paremal käel istub naine, kes kasvatab siinkandi juhte juba neljandat aastakümmet!



Ardu ja Habaja sovhoosid - kaks kanget eraldi ja koos.



Aga see aeg on juba pöördumaltult kadunud.

21.11.10

"Harju Elu" serveerib 37 aastat vanu "uudiseid"

Lootsin, et ei pea sellest teemast enam kirjutama aga eksisin. Eelduse, et Harju Elus ilmus ka see aasta artikkel Harmi kooli tulevikust, mis on suuresti pastakast välja imetud, andis kohalik leht Kõue Kuulutaja, kus on läbi viimaste numbrite jooksnud poolametlikus stiilis hala valla viletsa majandusseisu üle ja suht uskumatuna näiv lahendus, nagu kooli sulgemine tooks taas õnne õuele. Järeldused antud lugudeseeria doominoefektist peaks tegema ennekõike vald ehk valimislubadustele risti vastukäivat juttu keerutada valla lehes... kas ikka peaks?

Tegelikult pole Harju Elu artikkel üldsegi läbiva masendava tooniga, tsiteerib kooli juhti, kes kirjeldab positiivseid stsenaariumeid:

Kogukonna peegel

Kooli direktor Tiiu Jalg meenutab, et Harmi kooli sulgemine on õhus aastast 1973, kui Harjumaal koole ridamisi suleti. "Harmi jäi, ime küll, ellu. Kooli on vaja juurde luua lisaväärtust kas õpilaskodu või süvaõppe näol," ütleb ta. Praegu on koolis väga kõrgel tasemel looduskasvatus ja kool osaleb rahvusvahelistes Comeniuse loodusprojektides.

"Praeguse vallavalitsuse valimislubadus oli, et kool jääb," räägib direktor. "Otsime võimalusi, et olla piirkonna kultuuri- ja hariduskeskus nagu igal pool maakoolid praegu on." Direktor on tuleviku suhtes optimistlik ja rõõmustab, et uuel koolisügisel on esimesse klassi tulemas kümme last, ehk rohkem, kui sel aastal. " Kool on kogukonna peegel, sulgemise korral sureks Habaja piirkond välja," arutleb direktor.

"Igasugune arvamine kooli tuleviku suhtes tekitab paanikat. Aga on kindel, et niikaua, kuni pole volikogu otsust kooli sulgemise kohta, kool jääb," ütleb ta.

Ära on märgitud ka 27. novembril toimuv mõisaajaloo päev, kuigi möödaminnes. Kui palju mõisakoole aastas saab Ajalooarhiivist komplekti mõisaajalootahvleid? Tuleb meelde Koigi, Puurmanni, Kiltsi, kindlasti on neid veel. Kõva lisaväärtus mõisamängule ja kogukonnale. Hoopis sellest teemast oleks ajakirjanik võnud kinni haarata ja sügavama analüüsi teha, põnevaks teemaks oleks sobinud ka valla koolidest kõige elitaarsem, eraalgatusel (taas)sündinud "Kõue Kool", mille raames toimuvad kunstiringid ning tööpõpetuse järelaitamistunnid. Aga noh, kui midagi võidakse sulgeda, on see ju tragöödia ehk müüb, olgugi, et see hala on algusega aastas 1973!

20.11.10

Triigi mõis XXXIII



Vormuvad lahtised verandad tall-tõllakuuri peal, üheksa toa jagu. Julge ümberehitus, pretsedent. Triigi oma "kuldne kodu".



Kes tahab maa-alust käiku mööda Kuimetsa minna?

19.11.10

Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fond - kõrtse ja allkirju



Kiisa-



ja Ardu kõrts kaardifragmentidel 19. sajandi viimasest veerandist. Tänapäevani säilinud mõned ümberkaudu märgitud hooned.Oranzina märgitud hoone üle tee on ilmselt Ardu vanim koolmaja.



Piirikaardid, kui mitme osapoole lepingud. Mõni kupits asus nelja mõisa vahel, oi seda dokumenteerimist siis.





Hiieveski talu.

17.11.10

Triigi mõisa hoonestus aastatel 1820 ja 1875



Kuuekümnendate keskpaiku oli praeguse tööhobuste talli kõrval, tiigi poole, teine samasugune hoone, mõlemad olid tol ajal kasutusel laudana. Antud hooned on samas mahus märgitud 1875. aasta TLA kaardil (all). 1820. kaardil (ülal) asusid samal kohal kolm hoonet, tiigipoolne laut-tall? tõenäoliselt pooles pikkuses, praeguse tööhobuste talli kohal asus kaks väiksemat hoonet, risti praegusega. Tolleaegsed nuumhärjad asusid ilmselt kastell-tüüpi laudas, mis paiknes praegusel platsil, tall-tõllakuuri taga. Tall-tõllakuuri teisel pool asus tundmatu funktsiooniga väkisem hoone. Praegused kartulikeldrid, Aare Möldri järgi ka kunagised mõisa soolahoidlad, 1820. aasta kaardil puuduvad. Häärber on 1820 olemas, peahoone on sammastega aga ilma (Kotzebue-aegse) tiibhooneta.

16.11.10

Otto von Kotzebue 200 - 23 aastat hiljem

1987. aastal möödus Otto Kotzebue sünnist 200 aastat. Neli ajalehte meenutasid Kõue suurmeest, korraldati konverents. Kas midagi sarnast toimub Otto 225. sünniaastapäeval? Elame-näeme.







15.11.10

Järvamaa suveniir

Möödunud on Järvamaa suveniirikonkurss, kuhu allakirjutaja esitas kaks tööd, kokku esitati konkursile kaheksa tööd. Järvamaa turismiinfopunktiga, mida haldab Järvamaa arenduskeskus kes konkursi korraldas, jäi jutt, et mu käsitöövihik Järvamaa Paberist Mõisad I võetakse letti niipea, kui infopunkt kolib suurematele pindadele vanalinna ja vallitorni vahele. Sellega on asi kombes ning mu tööd märgatud.

11. novembri Järva Teatajas, mille just otse JT toimetusest sain, leidub arenduskeskuse põhjedus, miks kaheksa töö hulgas ei leidunud ei esimese, teise ega kolmanda koha väärilisi töid. Seal on kirjutatud:

"Konkursi tingimusele vastavaid, soodsa hinnaga, praktilisi meeneid võistlustööde hulgas ei leidunud."

"Konkurss täielikult oma eesmärki ei täitnud - töid tuli vähe ja me otsisime praktilist, hästi müügiks sobivat maakonna suveniiri, lihtsaid asju, mis maksaksid 20-25 krooni ja mida saaks mälestusesemena kaasa võtta"

"Esitatud suveniirid olid küll kaunid aga töömahukad ja kallitest materjalidest. Turist otsib suhteliselt odavat meenet ja soolast hinda ei maksa."


Nüüd vaatame konkursitingimusi:

3.2. Tööde hindamisel võetakse aluseks järgmised kriteeriumid:
3.2.1. seotus piirkonna ajaloo, kultuuri, traditsioonide ja legendidega;
3.2.2. isikupärasus ja originaalsus (sh ka pakend, etikett);
3.2.3. praktiline väärtus;
3.2.3. kvaliteetne teostus;
3.2.4. tiražeeritavus;
3.2.5. hind.

Kas konkursitingimused seadis keegi teine, kui arenduskeskus? Kui hind on tingimustes viimane, kuidas peaks konkursist osavõtja teadma, et otsitakse 20-25 kroonist asja? Esitati paberist (3tk), puust, paelast meeneid, on selle materjal siis kallis, nagu väidetakse?

Nagu ajakeskuse-vallitorni fiaskost Järvamaale-Paide turismile vähe oleks, tõmbab arenduskeskus vee peale hea usuga suveniire esitanud meistritele ning eelkõige endale, esitades ühtsuguseid tingimusi aga hinnates meeneid teiste järgi. Et arenduskeskus ei leidnud kolme esimese koha väärilisi meeneid, näitab eelkõige nende tegemata tööd.

Kaks tööd esitas konkursile Regio kaardifirma. Kas arvate, et järgmisel konkursil Regio osaleb? Allakirjutaja igal juhul mitte.

Hindamiskomisjoni liikmed ükshaaval on väga andekad isiksused, head partnerid ja ka antud ajaveebi lugejad, nii et ootaks selgitust, kas tegu oli järjekordse koostööpuudulikkuse sündroomiga või sõitis kellegi hääl teistest teerulliga üle?

Allakirjutaja meelest oli hea suveniiri ainest esitatud töödes küll ja küll. Suveniiri teeb maine, mitte ese ise. Minumeelest oleks võinud võita sepistöö või kasvõi lapike, oleks Järva Teatajas võitjatöö teemaline mahukas reklaam- ja making of lugu ilmunud ning eeldus hea asja müügiks oleks olnud olemas. Järgmine aasta oleks uue konkursi kuulutanud ja võibolla oleks midagi asjalikumat saanud. Nüüd aga, pärast antud fiaskot, mitu tegijat julgeb tuleva aasta töö esitada?

Mõned näied töödest. Uskumatu, et Regio viitsis maakondlikul konkursil osaleda ning huvitav mida ta tulemustest arvab?



Sellel sepisel on olemas kõik hea suveniiri omadused: originaalsus, stoori, side kohaga:



Suveniiride laud:



Loo lõppu kopeerin enda poolt esitatud meenete dokumentatsiooni, no ei olnud ju konkursi tingimustele vastav:

Järvamaa Paberist Mõisad I

Suveniiri kirjeldus ja otstarve:

Suveniir kujutab endast Järvamaa üheteistkümne mõisahoone pinnalaotusi vormistatud köidetud käsitöövihikuks, millest välja lõigates ja kokku liimides saab fotorealistlikud (lihtsustatud kujuga) mõisamudelid.

Otstarve jaguneb mitmesse faasi:

1. Mõisamudelid lehtedel annavad ülevaate hoonete kõikidest külgedest, katusest, põhjast-vundamendist (osadel põhjadel hoone ruumijaotus, teistel ajalooline kaart või muud temaatilist).

2. Väljalõikamis-kleepimis faas.

Pedagoogilis-käsitööline protsess, kõige rohkem huvitab mõisate valmistamine I-III klassi õpilasi (autori kogemuse järgi). Mõisa valmistaja saab lisaks käsitöö-peenmotoorika kogemusele ülevaate ajalooliste hoonete arhitektuurist, iseloomulikest elementidest, ehitusjärkudest.

3. Valmis mõisad. Ilusad suveniirid paigutamiseks kamina, aknalaua jne. peale - fotorealistlikud õppemudelid kenamatest Järvamaa hoonetest. Imetle ise või kingi huvilisele.

Valmistamise tehnoloogia:

Mudeli pinnalaotused on valminud autori poolt aastatel 2005-2007. Tööjärjekord on olnud järgmine: Hoone fotografeerimine igast võimalikust küljest, ajalooarhiivi kaartide ja muude materjalide uurimine võimalusel, hoone digitaalne 3D mudeli loomine ja fotode töötlemine vastavalt lihtsustatud mudelile, paar proovitrükki ja väljalõikamist-kokkukleepimist.

Turustamise võimalused:

Suveniir sobib pakkumiseks igal pool, kus Järvamaa ajaloo- või tänapäevahuvilisi, kui ka üldturiste leidub. Mõisad on iseloomulikum, vaadatavam, jäädvustatum, läbiuuritum (seni vähemalt kolm Järvamaa põhjalikku mõisaraamatut) vaatamisväärsus. Paberist Mõisad leiab oma nishi nii (noorema) käsitööhuvilise kui ka koha-ajaloo väärtustaja seas. Sobib nii meeneks kui ka kohustuslikuks õppekavasse mahtuvaks käsitöö-koduloo õppematerjaliks.

Suveniiri ajalugu:

Üksikuid mõisamudeleid on seni kokku pannud Järvamaa juhtivad era- (Rocca al Mare Vodja individuaalõppekeskus) kui ka erikoolid (Päinurme sai koopia 2010 juulis). Kokkupandud mudelid on olnud näitusel Türi Gümnaasiumis kevadel 2007.

Trükis on olnud müügis Järvamaa külade päeval Prandi külas 31. juulil 2010 Järvamaa Sõprade boksis.

Suveniiriks oleva trükise täiendatud versioon tuleb esitlusele Paide kogukonnakeskuses 30. septembril 2010.


Puust Järvamaa

m ca. 1:250000

Suveniiri kirjeldus ja otstarve:

Suveniir kujutab endast (kuuse või muu puidu) lauast saetud Järvamaa valdade topograafilisi kujutisi (Paide vald ja linn ühes tükis).

Puuvaldadega saab muu hulgas ka avada pudeleid ning neid kuumaalusena kasutada, tegelik otstarve on aga välja kasvanud inimeste mitte isegi ruumilise vaid ka pinnalise mõtlemise puudumisest - kahe koordinaadi vahele oskab inimene mõttes kõige paremal juhul vaid sirgjoone tõmmata, mis sellest kaugemal toimub, ta enamasti ei tea. Puuvallad on tõhus mõtlemis-, koordinatsiooni-, tähelepanu- peenmotoorika- geograafia- ja kodukanditunnetusharjutus ka suuremale. Proovi kokku panna Järvamaa, alustades oma koduvallast (selle kuju peaks vähemalt teadma).
Puuvaldade pealt on näha piirkondade omavaheline paiknevus, nende suurus ja kuju, mis on Järvamaa puhul jääv väärtus - seega ka kõige iseloomulikum. Meene materjal, puit, on üks vanemaid, ökoloogilisemaid ja mõnusamaid materjale, mida inimene on kasutanud, lisaks on puidul meeldiv lõhn, mida tunneb esmakordselt puuvaldade pakendit avades.

Suveniiri viimistlus on jäetud arhailiseks - liigsest klantsitusest ja siledusest on loobutud tunnetuslikult mõnusa käsitöötulemuse ja hubasuse jaoks. Näidismeene on immutamata, värvimata, naturaalne puit, võimalik on valdade eelnev immutamine linaõliga hilisema määrdumise vähendamiseks.


Valmistamise tehnoloogia:

Kõigepealt tuleb kuidagi saada puutükkide peale valdade kontuurid, seejäärel tuleb need välja lõigata ja lihvida mõnusaks. Pakendiks on A2 formaadis jõupaber, millest on valmistatud paberkott, millele kinnitatud etikett (digitaalselt kujundatud).

Erinevate lisalogode ja valla nimede kasutamine:

Võimalik on igale vallale ja/või teisele poolele põletada peale näiteks valla nime algustäht (terve nimi) või midagi muud.


Turustamise võimalused:

Suveniiri turustamisel on kohalikku identiteeti väärtustavad omadused ehk seda esitledes-müües tekkiv effekt dialoogi-monoloogi näol Järvamaa geograafiliste-kohalike iseärasuste-samasuste äratundmises on võtmeks turustamisstrateegiate väljatöötamisel. Meene kui õppevahend. Osake eestimaast ja üksikelementide edasijagunemine küladeks.

Töö on analoogne (geograafiliselt ja sturundusstrateegiliselt erinev), kui MTÜ Järva Arengu Partnerite meeneks aastal 2009 esitatud ja teise koha võitnud.

Antud versiooni on näidatud Järvamaa Külade Päeval 2010 Prandi allikatel, valmistatud kolmes eksemplaris.

Nõukaaegseid fotosid: Triigi mõisa interjöör



Triigi mõisa kooliaegseid fotosid on olemas üksjagu - enamus suuremast saalist, mõnelt ürituselt. Hagemeistrite aegne 1911 pottsepp Tõnissoni laotud ahi juba vaid lõõriks ümarale plekkahjule.



See petrooliumilambiga maaling praeguse terassi ukse juures on samuti teada kooli 100. kokkutuleku fotode pealt.



Ja sama vaade siin.



Aga neid fotosid pole ma enne näinud. Tõenäoliselt on siin tegu peahoone teise korrusega.



Keegi lugejatest võiks seda kinnitada või ümber lükata. Aksel Orasi järgi alustati teise korruse väljaehitust alles siis, kui ta koolist lahkus, tema õdede ajal olla ülal juba mõned ruumid. Tema ajal olid trepikäigud kinni, soojapidavuse pärast ja teisel kuivatati sügiseti ravimtaimi.



See foto võiks olla vastu barokse sissepääsu teise korruse treppi, vasakul ülalkorruse saal.



Aga mine sa tea. Kus võis veel olla teine korrus sellise palgiga välja ehitatud? Igal juhul on fotode peal väga suure hoone teine korrus ning esimese- ja tõenäolise teise korruse fotod asusid albumis vaheldumisi. Oodatud on igasugu hüpoteesid ja nägudetuvastus!

10.11.10

Järvamaa turismiaasta säravaim täht ja uustulnuk



Mis on ühist Järvamaa aasta parimal turismiarendajal MTÜ Seidla Tuulikul ja aasta uustulnukal Põhjaka Mõisal? Mõlemad on saanud konsultatsiooni metsakülade valla mehe ehk allakirjutaja käest. Seidlat toetasin tuuliku paberist mudeliga, Põhjakal aga käisin mediteerimas juba viis aastat tagasi. Milline mõis oli sel ajal Põh-ja-ka?



Iga tapeedi taga võis olla seinamaaling.



Ametikäik.



Suur saal, samuti elektrifitseeritud. Ahjukütte võimalus.



Sellest ahjust polnud kahju muisuskaitsjatelgi.



Tegelikult aastat viis tagasi oli mitmeid stsenaariume, kuidas Põhjaka ellu äratada. Pretsedenti, et kolm tüüpi ehitavad mõisa üles, siis veel ei teatud. Planeeriti söögikohta vesiveski müüride vahele, planeeriti uut tee-puu-maja, mis oleks seisnud jalgadel ning mis oleks olnud midagi passiivmaja ja ümberkukkunud klaasoffissi vahepealset. Mõeldi isegi ehitada maaalune restoran taasülespaisutatud Esna jõe koolmekohale. Hiljem taheti ehitada põhust inimeste söögikoht ja tõenäoliselt oli veel palju stsenaariume. Töösse läks ja võitis lõpuks ikkagi looduslikus võtmes taastatud peahoone. Pragu vaadates polnudki hoonel aastal 2005 häda suurt midagi :)

08.11.10

Kohalikud retrofilmid



Kadja kõrtsihoone 70ndatel, just sellisest seisust päästis hoone Rein, kellel eile külas käisin.



Rein oli operaatoriks Ardu sovhoosi kauaaegse juhi (ma ei hakka kasutama "direktorit") Jüri Kõrda 50. juubelil. Kohalikus pärimuses on nüüdseks juba manalamees Kõrda võrreldav selliste tipptegijatega nagu Ardu mees kiviajast ja isa-venda Kotzebued.



Kõik need inimesed Ardu restoranis aastal 92 - kes ja kus nad nüüd on?



Kes on see tubli põllumees?



Kes need on?



Kes see on?



Videolindil on sovhoosiajalõpu Kõue-Ardu terve eliit - siin juba poe ees Jüri õnnitlemas. Sellist tegijat nagu Ardu sovhoosi esimees enam Kõue mail ei käi - olid ajad, polnud mingit jagelemist Habajaga, kõik oli üks suur tsentraalne Habaja sovhoos Ardus.



Jüri istutab tamme Ardu poe ette - aga kes on tegija, sellel leidub ka vastased ja nii on see tamm praeguseks sealt kadunud.



On 1. juuni 1992 - Ardu sovhoosi esimehe 50. juubel ja oleme kohale sõitund kabroiletiga - see aeg võiks kesta igavesti.



Antud filmi vaatame koos Ardu korrusmajade ehitamise dokumentaaliga 14. novembril alates 15.00 Kõue Rahva Majas.



Üks põnev film on veel olemas - fotol olevast üritusest, Triigi kooli kokkutulekult, 100. juubelilt aastast 1970, ilmselt kitsa lindi peal. Loodan, et tuleb lähiaastatel esitlemisele võttekohas, Triigil. Kaadril Kõue-Triigi kooli juhid Georg Bergert ja Aksel Ergma.