Mõis XXXVIII

Kuna nii Triigi mõis, küla kui ka vald on mattunud lume alla ja lund tuleb juurdegi ning lisaks on pühad, vaatame mõisa võõrandamisaegseid materjale Riigiarhiivist Madara tänavalt, mida esmaspäeval uurimas käisin. Ligi paarsada lehekülge koopiaid on toimetatud juhtivate koduloouurijate kätte, alustan avaldamist põnevamatest ja kiireminisisestavatest.



1921. aasta kaardifragmendil on mõisasüda ja vana tellisevabrik-karjamõis (Oraveski) läänes, kahe paiga peale kokku paiknes suurem osa võõrandamisele kuuluvast hoonestusest, kuigi mõisa kinnisvara jagus Kõrvenõmmele ning muudesse taganurgaküladesse küll ja veel.

Revisjon hoonestusest:

Elumaja, wana jagu 27.75 21.35 9.76
Elumaja, juuredeehitus 13.73 8.54 9.76
Elumaja, uus jagu 19.22 9.61 9.76 kiwi

Walitseja maja 18 x 10.46 x 3.14 kiwi

Saun 15 x 7 x 2.68 puu, katus kukub

Jää kelder 8.5 x 6 x 1.22 kiwi, katus lagunud

Wiljaait ja kuiwatus 34 x 12 x 3.35 kiwi, katus tarvis parandust

Sõidutall 35.4 x 13 x 3.85 kiwi, katus tarvis parandust

Hooste tall 49.40 x 9.28 x 2.95 kiwi, katus tarvis parandust

Karjalaut 48 x 12 x 3.20 , katus tarvis parandust (punasega hävinud hoone, asus praeguse tööhobuste talli kõrval, müürid markeeritakse parklas.)

Wahhekuur ? rohelisega tundmatu hoone, ehk hilisem arbeitshaus, sepikoja kõrval tööhobustetalli vastas?

Töömehe maja mõisa juures 25.10 x 9.8 x 2.45 kiwi, katus auklik, tõenäoliselt kahe ahjuasemega vare peahoone taga.

Wankre ja ree kuur 25.7 x 7.75 x 2.4 laud, katus auklik

Seppa padda 6.57 x 5.6 x 2.8 kiwi, katus auklik

Pesuköök, tiigi ääres, praegune paviljon?

Töömehe maja vana vabriku juures, 14.7 x 8.97 x 2.60 kiwi, katus vana (Vana vabrik tähistab Oraveski kunagist tellisevabrikut, muud vabrikut pole siin asunud, kuigi valmisehitamata linnasevabriku skeemid on TLAs olemas.)

Karjatüdrukumaja 8.15 x 6.1 x 2.75 puu

Heinaküün vana vabriku juures kiwi

Kartulikelder 23.49 x 19.68 kiwi

Kollane küün 26.6 x 9.8 x 3.4 kiwi

Riistaküün 26 puu

Masina rehhe 68m! kiwi Rehe vare on olemas kõrgema mäe otsas mõisa taga, suurim hoone.

Masina katlamaja

Masina aggana ruum

Tuule veski (Tuuleveski kompleks asub tänapäevase kuivati ümber Kõue külas)

Elumaja
Laut
Auruveski masina ruum
Auruveski veskiruum
Ait seal juures
Seppapada
Heinaküün veski juures

Jne, jne - ülejäänud hoonestus on kaugemat ja vajab palju rohkem aega, et teaduslikult läheneda.



Üks põnevamaid leide läbilapatud paarisaja lehekülje kohta on tunnistus Triigi mõisa omanikule GRUENEWALDTILE - nimi, keda allakirjutanu Triigi mail veel kuulnud ei ole ehk veel üks valge laik uurimusel, Hagemeistrite perioodi kõrvale või üleminekule võõrandamisel.

Veelkord veneetsia aknast ja derivaatidest

Kodanik Valdo Praust tundis muret Triigi mõisa tööhobustetalli kaarja akna ruudujaotuse pärast - et oleks sobilikum olnud radiaaljaotus kui olemasolev ruutjaotus. Arvan, et ta pani veidi stiilidega puusse - radiaaljaotus kaaraknal on pigem barokne element, klassitsistlikul hoonel aga, kus kasutusel veneetsia aken, on ülejäänud kaaraknad ruutjaotusega. Keegi võiks seda teooriat kinnitada või ümber lükata, olgu kinnituseks üks Mäo mõisa vanem vaade. Olgu erinevate hoonete üksikud suured või väiksed kaaraknad sellise jaotusega, nagu juhtub aga hooned, kus veneetsia aken, on ülejäänud aknad nende järgi ruudulised. Või palun näiteid, kus ühes ansamblis esineb nii veneetsia aken kui ka radiaaljaotusega isend.

Eesti esindus - rahvusliku puitmeene otsinguil

Alles see oli, kui Järvamaa arenduskeskuse korraldatud Järvamaa meenekonkursil ei antud välja kolme esimest auhinnalist kohta, kuna züriil ei tekkinud meeneid nähes "Vau" effekti. Nüüdseks on JAK saanud maakondlikute arenduskeskuste esikoha ja täie õigusega, sest visiteerides Tallinnas asuvat riiklikku tippmeenepoodi "Eesti esindus", ei tekkinud allakirjutajal seal isegi "WOW", "way cool" ega "OMG" effekti, või siiski?



Külmkapimagnetina müüakse seal isegi neid muttide-jänkudega-lugudega pildikesi.



Mis mind aga eriti huvitas, oli puumaterjali kasutus. Parimad lahendused tundusid olevat arendavad mängud kella, nööbiõmblemise ja paelasidumistemaatikaga. Mänguasjad on ilusad aga mitte käsitöö vaid CNC-freesi lahendused. Soojust ja personaalsust jääb puudu.



Kõiksugu köögi- ja nõutavaar on vägev. Ilusasti lihvitud kodumaised pehad, tüved ja väärkasvud. Seni Tallinnas saada olnud vaid universaal-universumi mööblipoes, aafrikast imporditud.



Tipp-puittoode paistis olevat mustast tammest venipudelialus.



Kes äritseb punase elavhõbedaga, selle iga sõrmelüli peab ehtima mustast tammest sõrmus.

Mida öelda kokkuvõtteks? Endine Apollo raamatupood on vägevate suurte ruumidega, müük paistab minevat, kõige heldemad kliendid olevat Moskvast, Viru tänava sommide kaader on rohkem vaataja kui ostja. Kaubavaliku osas on kodumaine käsitöö esindatud aga vajab paika loksumist nüansside osas - väiksematel laatadel on nähtud ka isikupärasemat ja põnevamat toodet aga siin on poepidajatel aega vaadata-katsedada, mida täpsemalt müüa ja kuidas serveerida et hiigelekletilistest saalidest saaks rahvuslike oskuste altar. Tubli ja julge üritus 5/5!

Tänuavaldus

Triigi kooli 140. juubelil osalejad saatsid aastalõputervituse kaardi. Üks viga on siin ka, nimelt ei olnud see allakirjutaja korraldatud esimene Triigi kooli kokkutulek vaid teine - esimene toimus novembris 2009 Kõue Rahva Majas ekskursiooniga siis veel tondiloss-mõisa juurde.

Viimase kokkutuleku toimumise eest tuleb aga tänada Märtenit Kõue-Triigi mõisa OÜst ja Urmot Celander ehitusest, äärmiselt vastutuleliku koostöö eest.

Mõis XXXVII

Peahoone sarikad on rooma numbritega tähistatud, tall-tõllakuuri omad araabia.

Miks elekter jupsib?

Nähtud täna Paunastes, Palal ja Kukepalal, tundub, et ka need liinid on voolu all:

Pärast üleeilset

Ojasoo



Harmi



Kose-Risti

Mõis XXXVI

Lumeolud Kõue-Triigil - VALLAS ERIOLUKORD

Kui lumelükkajad öö ootsa tööd teevad, võiks isegi võimalik olla reedel, 10. detsembril kuhugi liikuda. Mõni tund peale lahtilükkamist on Kõue tee Triigil korralike vaalude all aga nähtav tänu teeservadesse lükatud vallide abile. Samas on enamus majapidamisi, mis suurematest kohalikest teedest eemal juba isoleeritud. Mis Kõuest edasi Virla poole jääb - tõenäoliselt lähevad teeolud veel viletsamaks.



Parema operatiivkanali puudumisel kohalikele lumeoludele võib postitada teeolude-lükkamiste kirjeldused ja suuremad sulud sellelesamale loole kommetaaridena.

Ülal tänane vana vallamaja Raval, all linnumägi Kukepalal.

10.12.2010 Kõue valla kodulehelt:

Seoses raskete ilmastikutingimustega ja Päästeameti soovitusel otsutas Kõue Vallavalitsus kuulutada vallas välja erakorralise olukorra.
Täna toimub õppetöö lasteaedades, koolid on aga lumeolude tõttu suletud ja õppetöö ei toimu. Vallabuss täna ei sõida.
Anname teada lumetõrje teostajatest vallas:

Kõue ja Habaja piirkonnas lükkab teid Kõrgemäe Agro OÜ (lisaks ka Pala tee) - 53267250
Ardu piirkonnas (osalt ka Nõmmeri küla) Fourer OÜ – 53456465
Riigiteedel riik ja valla poolt Reix Kallur OÜ – 56471476 (lükkab lund ka Saarnakõrve ja Vanamõisa külas)
Paunküla piirkonnas (Paunküla, Laane, Silmsi, Puusepa, Sae, Kautla) FIE Kalle Domberg - 53425284

Triigi valla varaline seis

TLA fn.649, nim.1, sü.22 järgi:

1932. aastal:

Vallamaja 7031 krooni
Triigi algkool 27125 krooni
Harmi algkool 1371 krooni (Harmi mõis oli väga viletsas korras)
Ardu algkool 7000 krooni
Endine Äksi algkool 7000 krooni
Paunküla vanadekodu 1880 krooni
Kõsastu vaestemaja (endine magasiait) 1590 krooni

valla bilansis maa väärtust ei märgitud.


1938. aastal:

Vallamaja 6900 krooni
Triigi algkool 26500 krooni
Harmi algkool 21002 krooni (mõis saanud värske remondi ja teise korruse)
Ardu algkool 32090 krooni (uus moodne maja püstitatud)
Endine Äksi algkool 3130 krooni
Paunküla vanadekodu 2250 krooni
Kõsastu vaestemaja (endine magasiait) 1590 krooni

Otto Kotzebue ja Rava küla

Olen viimastel kuudel tegelenud Raava külas kasvanud Erich Klaani fotokogude jäädvustamisega - Taga-Võõbus sündinud, Raaval elanud, linnas eliitkoolis käinud ja hiljem Kosel elektrikuna töötanud Erich soovib välja anda trükist koduküla kohta. Pikaaegne vallakeskus ja Kõue haridusseltsi sünniküla, iseenesest võimas ja suur küla pakub meenutamiseks palju ainest.

Ülemisel fotol - kas mobiilse sepikoja alasi aastast 1123, mis märgiga arvu all?



Kontraht Otto (Rjurik) Kotzebuega - paljudel taludel sellised paberid veel alles on?



Paberimäärmine käis 19. sajandi lõpul täie hooga ning Rjurik jagas allkirju paljudele lepingutele.



Arhiivides on meresõitja poja pitsatsõrmuse jälg lakil enamasti viletsamini säilinud - rohkem nühitud ja uuritud.



Talu ise, all Ardu vana meierei.



Triigi valda oli asja, et jahipüssi paberid korda teha.



Samuti pidi hobuse passi ajama.

Triigi mõis XXXV

Rehi - keskne ja kõrgeim koht mõisa juures. Haagikohtunik Strycki ajal asunud seal kahtlusaluste kinnipidamiskoht (kerker). Kohtumõistmine toimunud sealsamas, surmanuhtluse täideviimine tõenäoliselt teisel kõrgendikul (kergumäel, mis on hiljem suuremalt jaolt kruusana laiali veetud).



Triigi voor täies ilus on näha rehe pealt või selle jalamilt.



Paari aasta tagune karstinähtus põllul. Võib olla tõenäoliselt Kotzebue aegse drenaazi kollektor, paaris kohas ümbruskonnas analoogsed lehtrid, kevadine vesi voolab neid mööda Mardi kraavi.



Reheasemed Rahklepa poole, Videsi ja Videsimäe talukohtade poole, huntidesöötmispaiga poole.



Viinavabrik-karn. 1875. aasta kaardil märgitud kui Brandtweinsküche. Palju funktsioone on olnud enamustel abihoonetel.



Peahoone.



Tööhobustetall oli aasta tagasi kõige viletsamas seisukorras - lisaks katusele oli hävinud ka suur osa müürist, müüritööd lõppesid alles septembri lõpul. Praeguseks on hoone ansamblist esimesena välitöödega lõpule jõudnud.



Kõue kooli asupaik Triigi külas aastatel 1942-1975. Uue kevade ootel.

Triigi mõis on nüüdsest ka ametliku esindusega FBs.

Alaska saeraami ABC III/III - millist tehnikat omada?

Antud postitust ajendas kirjutama mõne aja tegune Ragnari kommentaar Stihl 070 kohta:

See Stihl on tõepoolest ajast ja arust oma kaalu-võimsuse suhtega. Muidugi saaks "hea" vastupidava sae kui kõik plastdetailid asendada metalliga, ei vaidle vastu. Aga kusagil tuleb teha kompromisse kaalu võitmiseks.
Ise ootan pikisilmi, kuna Husqvarna toob turule uue 120ccm sae. See praegune mudel 3120XP on mul olemas ja ajab südame pahaks oma 20 aasta taguste insenertehniliste lahenduste poolest. Aga ootaks asemele midagi mis omaks 575XP uusi omadusi ja eeliseid 372XP ees, mida kiirelt kokku lugedes tuli juba ligi 10. Olen nüüd omanud Husq 575XP ja 576XP saagesid juba 5 tk ja siin tundub tõepoolest, et arenguruum on otsa lõppemas. Tehke samasugune saag nagu seda on Husq 575XP proportsionaalselt 2 korda suuremaks ja tulemuseks oleks tegijate saag! Eestis leidub vanakooli metsamehi, kes kiidavad siiani 254XP saage, aga tegelikult on ka 372XP juba ajale jalgu jäänud.

Antud kommentaar võtab kenasti kokku vaakumi suurte profisaagide turul Huski näitel, kelle 120 ccm "lipulaev" juba kolmandat aastakümmet aegunud on. Ja ei ole Stihli eelistajate ridades paremaid lugusid, tõenäoliselt raamil enimkastatuav Stihl 084 on samuti Zil limusiinide ja Amiga personaalarvutite ajast. Ehk kokkuvõtteks - saeraami kasutajad on paratamatult vanaraua putitajad sest suurte saagide tootearendus on väiksemate saagide omast aastakümneid taga vaatamata kaubamärkidele.



Aga tagasi teema juurde ehk kui tahta elada moto järgi "sae ükskõik mis maailmanurgas ükskõik kui jämedat puitu" on Sul vaja suurt saagi pika latiga ning alaska tüüpi saeraami. Ülal toodud fotol on tõenäoliselt parim kombinatsioon - Stihl 084 ja Grauberg MK III mill, viimast võib küsida Digiwoodist, kes on Eestis antud saeraamikonstruktori maaletooja.



Paraku ei ole Stihl 084 kuskilt kamaluga võtta - neid tuleb taga ajada kas ebay kaudu või juhtub pooljuhuslikult mõnele rariteetsele isendile peale. Kes aga on 084 rami peale saanud, ei loobu sellest niisama kergelt.



Kellel on soov võimsa saeraamiga jändama hakata, on praegu tõhus võimalus soetada omale Stihl 070 koopia, praegust oksjoni hinda vaadates tundub aga, et see isend tuleb pakkujal omale tagasi osta - antud summa selle 105 ccm sae eest võiks välja käia eurodes, oleks loogilisem kaupa teha. 070 on umbes sama suur, kui 085, raskem ja veidi vähem võimas, samas klassika otse kuuekümnendatest. Nagu kirjelduses, tuleks heaks saagimiseks vahetada välja harvesteri tähik 3/8" vastu ja paigaldada pikem latt. Samas ülisuure latiga sobib jälle suurem tähik.



Kui osta uus tehnika, tuleks korraliku saeraami hind:

Uus suurim Husky või Stihl 20000.-
Grauberg MK III Digiwoodist 4000.-
pikk latt ja kett 1500.-

kokku 25500.- (EEK)



Kui need arvud on liiga suured, vaata 070 oksjoni hinda veel viimaseid päevi osta.eest ja tee pakkumine, kõige muu perifeersega võid konsulteerida allakirjutanuga ja ehita omale korralik ürgnottide hirm! Müügil oleva sae demo näed siin:





Need hambatoolid on käe otsas välja saetud.