30.01.11

Hof Kau XLIII



Intensive renovation of Gut Kau has reached 43th week.



Can´t say there is no progress. You ask why is the window above baroque door upside down? Old estonian potters put a brick into the main flue of the fireplace they build and took it out after getting paid - it was a method of getting not scammed.



Actually potters are working in baroness room.



The window above baroque door (valgmik - kas keegi tõlgiks) seems to be original one, photographed in 2005.



And same baroque entrance in 2005.



30th of january, 2011.

25.01.11

Estonian parliament election rally enters periphery



It was the first time in this year I saw an outdoor election advertisment (an andvatage for living in the province). The poster was on the information stand situated at the watermill of hof Neu-Harm with a snow-broken roof. Typical Estonian life - roof is broken but politicans gather souls to entertain and buy them.



The hosts for the event are ex-educational minister of Estonia, Mailis Reps, ex-officier of municipality police of Tallinn Hendrik Normann and businessman-entertainer Aivar Riisalu, all current members of the Estonian parliament.

22.01.11

Mõis XLII



Meenutusi Aksel Orasilt ja Endla Robaselt

Kergu Mägi

Kust võeti paasi mõisa jaoks, seesama Kergu mägi, endine kinnipidamiskoht, mis viidi hiljem rehe juurde. Kergu mägi võeti kasutusele lubjapõletuseks, tooraineks lubjakivi ladumise jaoks. Kooli kroonikas on ka, et Elga, Antoni isa on olnud tuuleveski kohas sepatööl, ema käis mõisa poes, Pikkelil müümas, lapsepõlves kuulis, et Kergu mäel olevat matmised toimunud, hukkamised (haagikohtunik Strycki ajal), sellised nähted. Võibolla ei olnud sünnis seda paikla pidada, tehti kivivõtmiskarjääriks.




Mõisasüdame laienemine Oraveski(lääne) poole


1859 Otto Rjurik von Kotzebue tuli võimule ja lasi teha mõisataguse maaparandusprojekti (EHA kaart olemas aga ei leia pregu üles) - kui oli valmis, tulid sinna ka töömeeste väikesed majad, kes olid seal tööl, said seal lõunaleiba süüa ja vett peale juua. Nn. Nettani moonakate hiigelpalkmaja on praeguseni olemas.

Risti mägi, kus matuseplatsid kiviplaatidega peab olema mõisasaksete matusepaik. Kiviplaadiga matused, võibolla oli kabel. Mis ajast matused, kui Kotzebued on Kosel? Strycki ajast? (1820 juba kaardil tühi koht, 1875 teedekolmnurk ja mägi jälle märgitud)?

Matmispaikadest Kosel



Panin istepinke Kose vabadussõja platsile, kuhu kang läheb? Tuli välja, et on ruudustik, üleval pool, kus kantsli koht, plaatmatuse paigad. Kose kiriku juures 1842-1849 Ravila hullul krahvil plats, maapealne kõrgendik, kaetud plaatidega, nimed peal, peaaegu 2x1.5m graniitplaadid 1m kõrged kääpad, Mantoeffel, tema naine ja poeg, nende õuemärk krahvi märk, värvid säilinud. Sealt edasi Kotzebuede palts kiviplaatidega, kabeli seina seest ära viidud, mulda pandud. Haukambri kohad on kabelis sees. Kahekordsed hauakambrid krahvi kabelis, vasakul sees ravila krahvi tütar, Otto Kotzebue poolvend Paul, Poola kindralkuberner, pani ameti Poolas maha, kolisid Ravila mõisa, pärandina sai krahvi tütar mõisa pärandiks, müüs mõisa oma mehele. Naine mõisaomanik, mees teenistuses ja ei ole mitte keegi. Paremat kätt all ratsaväe kindral Kotzebue, järgmine pärija Ravilas, suri 1911 enne maailmasõda, 19 kandjat olid olnud, kes tõid kirstu Ravilast Kose kirikusse, Vene riigi teenistuses ei saanud olla välismaalane, kodakondsust pole, pidid vene usku astuma, ristiti ümber vene nimedega, linnast olid toodud papid, kes viisid tseremoniat läbi. 19 metsavahti olid kirstu õlgadel kandnud kirikusse ja müüriti seina. Otto Põlluaas elas endises kartulikeldris, poeg Helmut ja Elje, kes elab praegu seal, Helmut surnud, oli täitevkomitee autojuht.



Triigi mõisa omanik enne võõrandamist oli Hagemeister, Tartu Ülikoolis lõpetanud õigusteaduskonna, Eesti pangas tööl kui mõis ära võeti või isegi enne.



Mõisamaade kruntimine.

Külakogukond allus mõisale, maakasutus mõisamaa, külakogukond kasutas, 1873-6 vastavalt vene seadustele tuli maid müüa, 1/6 mõisamaadest võis jääda mõisale, ülejäänud tuli kruntida müügitaludeks. Nendes piirkondades jättis tsentrumi omale, ääremaadel struktuur selline, et vabadik haldus põlistalule, see mõisale, vabadik tegi teopävi mõisale, oli teohing. Hiljem põlistalud jäid piiridesse, nulliti vabadike hingemaad, moodustati väiketalud kuni 30 tiinu. 15 oli ka. Palal 18 vabadikukohta, pärast pool sellest väiketalud, pandi maad kokku ja müüdi päriseks, ka 10-15 tiinu võidi osta kokku omale liitmiseks.

Mõisa ruumikasutusest

Robas Manni korter sisehoovist nurgast, tuli seinatreppi mööda üles, 1 ruum oli pliidiga.

1946 poiste magala. Poisid Manni eesruumis 2. korrusel, tüdrukud all. 45-46 tehti juba trepp üles lahti. Ühel pool elas Sepik, direktor, Prommi poolt vaadates poste töötuba, pingid sees. Lage pööning oli, 3 korterit olid üleval, Nigulate õunad rivis, kuivatasid sibulaid, vana Nigul, pikk mees nuusutas, Nigul oli mõisa peremees, mõisa Arno isa, käis Triigi mõisa juures. 2 meest 1 naine, kes teab Riesenkampfidest, meie memme ema, tema on mõisa kutsari poeg. 2 oli neid Riesenkampfe Ülejõe ja 2 kohta olid Sepal, ei tea. Poolteist miljonit senti maksis mõis. Männi Hilda isa ja ema. Mänd oli Niguli väimees. Vilma oli vanem, väimees Mänd, koos ostsid, Arno oli noor poissmees, peale seda abiellus Vilmaga. Maalemäelt Krabi või Kallaste Vilma.

20.01.11

Life near the windmill of Habbat



Life in middle-estonia can flow hundreds of years like nothing ever happens - children go to same schoolhouse (hof Neu-Harm) like their grand-grandparents went. Parts of robust limestone manor buildings (hof Kau) have been dated to middle-ages.



And if something ever happens, it´s also unexceptional like changing of the season or sun going down every day.



The windmill of hof Habbat, not functioned for at least 60 years is a place of shooting telenovela by Nafta film. Today they made some night filming (upper picture).



These are good news for the heritage of Estonian windmills - once here was more than one thousand windmills. Nearest working dutch-type of mill is in hof Seitel (St. Matthis, Alp, Jerwen).

17.01.11

Vacancy for the manager


You have:

College education (BA)
experience on management,
knowledge of foreign languages and
interests in history

Then You could be amongst those in middle-estonia, who have a real job! This vacancy is in Paide, town in the very centre of estonia and capital of county Jerwen, subject of this offer is a management of a tourist attraction - medieval castle (vallitorn) that act as a time machine! Vacuum of social capital in estonia is successively more serious problem - towns and village roads empty person by person, lost for better salaries offboard. I could apply for this job myself but distance from my homeland hof Kau to Wiessenstein castle is too long for everyday ride - 40 km not-maintained heavy offroad between bogs or same amount of Tallinn-Tartu highway in between the most dangerous Ussisoo section. I could use some public transport but then I had to walk also some 5 km in day.

Next manager of middle-estonian time-machine castle will also have to answer for those questions:

Why there is no open stairwais so you have to ride with elevator at least eight times while you visit the centre?

Why the webpage have one type of graphic design and the tower have only A4 xerox-copied textpaper for tourists?

Why there is no signs in highway leading to tower?

Why the only Estonian historic figure in this so called "history-centre" is Arvo Pärt (christian and russian inviders have many portraits with golden frames)?

Why the mainstream newspapers have not yet done story of vallitorn?

Despite all, Weissenstein castle is an interesting attraction, when I visited it, recieptionists were Paide towns development officier and development and foreign relationships specialist. In Paide town, the best thing is closeness of power, for example when I visited Paide´s City Hall for middle-estonian development conference, I was personally thanked by Paide mayor Sarapuu for attending. Middle-estonia is in need for a good thinkers and doers.

15.01.11

Mõis XLI



Riigiarhiivis leiduvad 1921. aasta ankeedid Triigi-Vahetüki (Kossaste abimõis) maade soovijatele. Osaliselt kopeeritud, kommenteeritud ajalooõhtul Kõue Rahva Majas. Paljud nimed tundmatud, reaalsetest maasaajatest puudu ka näiteks kolonel Laurits, kes sai omale mõisa peahoone. Ankeetidel maa taotleja, tema senine amet, primaarne ja sekundaarne oskus. Mis alusel maid jaotati? Esmajärjekorras teenete eest, kõigepealt said vabadussõjas osalenud.


Martin Walter, end. mõisa sulane, põllutöö

Martin Karn, end. mõisa kubjas, kubjas, põllutöö

Tõnu Kesküla, põllutöö, põllutöö, Vahetükist Eljega seoses, praegu Elju Petersmann

Hans Roos, endine mõisa tööline, põllutöö

Jüri Otsman, end. renditalu pidaja, põllutöö, põllutöö, Otsa talus Kõul elasid, Otsa Juhani isa? võivad olla Ojasalud ka, võtsid nimed.

Hans Uloo, end. renditalu pidaja, põllutöö

Juhan Kossas, end. renditalu pidaja, põllutöö, põllutöö



Jaan Kossas, end. kandi k. pidaja, põllutöö, põllutöö, Jõe ääres, mäe peal, Kossaste (Vahetüki) abimõis, Paunastel olid samuti Kossas Uue-Hindrekul, Heinrich ja Alma. Must kommunist oli Aleksander Kossas, pärast Kohtla-Järvel löödi mättasse. Kuraazi täis, must kommunist, klaver oli olnud ja käidi tantsimas, mis ta oli jama teinud, seal kus vana kõrts oli? Ei üleval mäe peal ikka, kiilakas, vuntsidega. Vahera Valve, Haraldt olid, Vahetükis olid käinud tantsimas. Kossaste mõis, kus käidi tantsimas, millal lagunes, siis kui must kommunist minema läks. laguneb, kui keegi ei hoolda. Ermi teab iga puuud mõisa juures.

Mari Saburi, langenud sõduri perekond, käsitööline, käsitöö, käib Kõue kooli kroonikast läbi, esimesed märkmed ongi Saburi suusõnalised märkmed, kes ehitas vana koolimaja, 1870 mis alustas Kõuel tööd, Kotzebue andis palgid, Andimäe oli ehitusmeister.



Karl Ruiso, käsitöö, põllutöö, kumb Ruiso? Kalju oli metsavend, Pikkeli majas. Paul oli Tilde mees, Mardil. Velskripunkt oli siin, ta oli velsker. 40ndatel kadusid Ruisod ära, Nettani maja oli Kalju talu, siin oli isa talu. Kaalepid ajasid teda taga, passis metsas Aelis ja taludes. Enne surma käis veel siin ka, pruut elas mäe peal, Eenokil. Virlas ja Aelis oli metsas. Isa tahtis hoopis Saarnakõrve osta suure talu, see oli kellelegi maha parseldatud, hiljem elas Nettanil, teomeeste-moonakate majas. Nettan tuli sõja ajal siia, Eesti aeg politseinik, pärast kommunist, pandi külanõukogu esimeheks, tuuleveski ja koorejaam ja Eenoki maja olid ühes pundis. Tuuleveski oli Ülejõe oma, transmissiooniga mootor, saeveski, oli tarvis panna käima, Nettanile anti ülesandeks, ta oli rohkem ilmas näinud, kui teised külamehed, oli Tallinnas politsei olnud. Liuglaagritega, jämedad võllid, kannu jämedused võllid, babiitlaagrid. Ühel päeval tegid laagereid, valasid, lihvisid sooned sisse, teisel päeval babiitlaagrid sulasid sisse, jälle 1 päev tegid laagreid, et saada 1 korra palki teha, saksa mootor, saksa babiit, vene oma ei lähe, Nettan oli asjapulk, kust sai õiget materjali, Andimäe Mihkel oli masinist, abiks oli jääger. Mõisa Karla isa, mul oli tarvis sindleid lõigata, hommikul tulin jalgrattaga Palalt, kui sai masinale hinge sisse nühkida, niimoodi käis töö, sain vajalikud sindlid kätte 1947 kevadel (Aksel Orasi mälestused).

Gustav Pertmann, sõdur, käsitöö, raudtee-ametnik

Gustav Künnap, liinisõdur, käsitööline, põllutöö, Ardu kandist perekond, tüdrukutest üks karjavirtshafti pidaja, saviehitus maja jäi Põltsamaa talu põlengust järgi, karjaköök ja karjatalitaja ruumid, Künnap Sinaida, alpinisti ema.

Aleksander Valt, sõdur, põllutöö, Valdit on Uuemõisas.

Jakob J, sõdur, põllutöö

Aleksander Robas, sõdur, käsitööline oli kooliteenija Robas Reinu isa, Endla mehe isa, Katsina küla mehed, kooli kroonikast jookseb nimi läbi.

Mart Kerberg, veskirentnik, põllutöö, veskirentija, hiljem võtsid Ülejõed üle, Oraveskilt.



Karl Anton, õpetaja, põllutöö, sai õpetajatalu, natuke põldu, suur hulk sood või heinamaad, viimane kooli krunt, poolt kasutas Anton pool veel keegi, enne seda rentis vald välja, hiljem muudeti ringi. Need read toimetan preagu viimasel kooli krundil (Juhan).

Jaan Kaalep, käsitööline, põllumajandus, käsitöö, kommunist, kes Ruisot taga ajas. Praeguse Kaalepi koha ostis hiljem, selle revisjoni käigus ei saanud maad.

Anton Schmidt, õpetaja, õpetaja. Vabadussõjast võttis osa, määrati koolijuhatajaks Kõul. Antoni naise vend. Eestistasid hiljem Siljanditeks, enne olid "sepad".

Aliise Blaufeldt, õpetaja

Jaan Ruuge, end. mõisatööline, mõisa tisler, põllutöö, tisleritöö. Ruuged olid Ravilas ja Paunkülas.



IX ring. val. Jaan Karro, Mõisavalitseja, Ringkonnavalitseja, põllutöö

Politseiül. Johan Aser, Politseikordnik, Politseiülem, põllutöö, said Karni kohale omale.

Triigi vallavalitsus, Vaestemaja koht (seesama Kossaste abimõis kus must kommunist tegutses, ei hakatud seal kunagi vanadekodu pidama).

14.01.11

Last day for Estonian kroon



In this picture, taken by two weeks ago, is estonian 500-kroon money, biggest nominal. I probably never own this kind of bill again. I bought some food for it and got back 5 € and some eurocents. Today is the last day estonians can buy stuff for kroons, I bought today some milk and had to buy in euros - seven litres raw milk for 2.70 €, I make some cheese from 4 litres.

I have 3 new banknotes left that I probably keep, one of them 2 kroon bill with Karl Ernst von Baer on it and two 25 kroon bills with Estonian writer Anton Hansen Tammsaare. I have never read his books or blog but his childhood home is in my neighbour county Albu so I sometimes ride there by bike.

12.01.11

Why blog in english?

Got a letter:

Vaata nüüd seda: http://midest.blogspot.com/
Sündinud puhtalt sinult ammutatud inspiratsioonist. On see nüüd väga räige intellektuaalse omandi vargus? Nimi on vajadusel muidugi muudetav. Aga saaks olla ka mitme autori blogi.
Tegelikult oleks ammu olnud sellist asja vaja. Vahel kohtan inimesi, kes kurdavad, et tahaks aru saada, mis w-s kirjutatakse aga ei mõista eesti keelt. Juurde on tulnud ka igasugu projektipartnereid välismaalt ja aeg-ajalt on vaja neid asju eri dokumentidesse inglise keeles kirja panna. Seni pole ma staatilise lehe tõlkimisega hakkama saanud. Esiteks peaks tõlge olema väga ametlik ja teiseks on raske selles inforägastikus midagi välja valida. Kolmandaks tehnilised probleemid.

Imelik et ma pole ise nii lihtsa ja geniaalse idee peale varem tulnud. Et just blogivorm – ma ei oska ja ei viitsi enamasti korrektses inglise keeles kirjutada, nii et blogi on siin hea vabandus, vähemalt mulle.

11.01.11

Real-estate market in Estonia, heartland

Where in Estonia is real decent place to live? Of course not in towns - biggest one, capital Tallinn is mostly dormitory for factory workers and some over-corrupted ex-communist functionarys, smaller towns have identity and administrative capacity problems. In winters, streets of towns are filled with snow- and icefields, summer-specific urban regions like Pärnu are empty in winters, full of tourists in summer.

Estonian layout of land out of towns is preserved from 17. to 19. century - net of parishes and villages is influenced by emotions and plans of ancient landlords - upper class, made outlaws by Estonian Republic in 1921. Hundreds of classic manor houses are standing still in the middle of most fertile lands, great architecture bearing styles from roman thru baroque to classic and neo-romantism.

If you ask me, where in Estonia is good place to live, I answer with the words of my ex-neighbours granddad: In Virumaa (wirland) is good beer, Harjumaa (Harrien) is poor land, Järvamaa (Jerwen) is good place to live and die. I must say that Lõuna-Harjumaa (South-Harrien) is now better than Järvamaa (Jerwen), but this region can be also read into the areas of Middle-Estonia (Midland).

So in Middle-Estonia, here is everything you need: purity of nature, clean water, quietness, no pollution, infrastructue as in 18. century. So lets see what kind of real estate offers are in Järvamaa (Estonian heartland, Jerwen).

Most overpriced object in historic border of Estland and Livland is Norra manor, with a price tag of 639000 €. Pros for this offer is location between nature reserve of Endla, near are Estonian most powerful springs. Building itself, former schoolhouse, is concrete copy of original. No interior and infrastructure, so you have to pay some millions of € to actually live in there.

If you want to own fully-working land-hotel, you have to buy manor of Eivere (Eyfer) with a price tag of 1.9M €. This former elderly is renovated by finnish building proffessionals, standing in the middle of nowhere this ecclectic house is good bet for Dracula wannabes.

Karinu manor (250 000 €) is poor place for nostalgic soviet time lovers. Renovated in deep communist era, this two-storey limestone house is waiting for better times and interior solutions.

Best estate on sale in heartland-Estonia is Vao manor, also the cheapest (200 000€). This is archaic lair-baltic wooden house, big and mostly renovated with good taste and nature friendly materials. Owned by former agricultural minister of Estonia, this is the best condition manor you can buy in Estonia. Some interior photos are in this post, the ones with paintings on them.

10.01.11

R.I.P. Harmi manors watermill



Who knows local or not very local context, will see snowcrashed roof of the New-Harm manors watermill as a symbolic act. It is much more sad if another lost building was not under protection of muinsuskaitse (cultural objects defence). Life in this building was already gone, big roof was rotting and part of the wall was already crashed by the last winters melting snow.



Here´s another view of this watermill, photographed one month ago. I knew that the countdown for this roof was on.

09.01.11

Mõis XL



Mõisa park, ka mõisakooli ajal oli siin suur väljak.



Tee Habaja-Harmi suunas, ehituseks suletud.



Kohe mõisataguse tee algusest Nettani poole paistab 100 000V kõrgepingepost, mis viib voolu Triigi alajaama, mis omakorda varustab tervet ümbruskonda kuni Arduni. Otse siit peaks mõis omale uue liitumise vedama, mitte läbi Roopalu kõverate 10 000 postide, mis siitsamast alajaama juurest tiirutavad läbi osaliselt pealelagenud puude paar kilomeetrit, enne kui jõuavad 10 000V alajaamani, kus jagab voolu sigala ja muu ümbruskonnaga.

07.01.11

Habaja tuuleveskis võidakse filmida telenovela



Võttegrupp otsivat parasjagu paika, kus olla laagris kaks nädalat, mille kestel filmitaks Habaja mõisa tuuleveskis soliidne arv telenovela jagusid ehk maakeeli igapäevast seepi. Mis võimalused on 60 inimesel Habaja ligidal talvine laagripaik leida? Habaja suurfarmis puudub küte, kohalike koolide võimlad-saalid pakuksid vähe privaatsust, Triigi mõis ei paku veel majutust peale paari soojaku hoovi peal.



Filmigrupi peaks majutama mitme teenusepakkuja vahel. Kõue Rahva Maja (5.4 km veskist) saunaga mahutab ööbijaid kahel korrusel, Võtikmetsa (3.4 km veskist) saaks oma sauna- ja käsitöömaja välja käia, Ardu külalistemaja (12.5 km veskist) on olemas aga kaugemal. Osa võttegrupist kipuks kindlasti vastu õhtut Tallinna (45 km veskist).



Kui filmivõtted peaksid Habajale jõudma, on tegu väga väärtuslik - Habaja veski on lagunemas, omanikul puuduvad võimalused mahukaks renoveerimiseks - jääks kujutis ehitisest vähemalt filmilindile.

05.01.11

Ajakeskus Wittenstein



Kuigi mulle meeldis väga endine Paide vallitorn - kõige rohkem tühjad paesed korrused, eriti aga muinasaegsete ja hilisemate leidude väljapanek, on põhjust tagasi minna ka nüüd, kui kesk-eesti tähtsaim ja Järvamaa teiseks kalleim (peale Mäo liiklussõlme) turismiatraktsioon on avatud. Asjast täit pilti edasi anda on võimatu nagu on ka keeruline vallitorni edasine turustamine - kellele ja milleks? Potentsiaal on rahvusvaheline, mitmes keeled tõlked õppe-meelelahutus-seletusvideotel kui ka Eesti ajalugu tehtud sama lihtsaks nagu liftinupulevajutamine on siin märksõnadeks.



Süviti Paide linna, maakonna kui ka riigi-rahvuse ajalugu, kohati väga kenasti teostatud.



Suureformaadilised koopiad keskväljakuvaadetest olid ehk kaunimad äratundmised.



Ühe korruse maalid olid isegi käsitöö.



Serveriruum.



Olen olnud alati arvamusel, et eestlastel on ataman väga lähedane.



Mis paistab olevat nüüdse püsiekspositsiooni konkurentsieelis, on vanakooli interaktiivne ekspositsioon, eriti läheb peale nooremale publikule. Kui õiged nupud üles leiab, võib palju nalja saada, eriti lahe on Excaliburi mõõk, omamoodi reaalsusepiire kompav mõõgamäng vallitorni klaasterrassil.



Kui lõpuks pedaali üles leidis, sai papi asemel üliõpilasi näha. Teekann on, temaatiliste ajastutruude söökide pakkumine korrustel võiks jätkuda. 5€ snäkkideta, 6€ parankade-kamapallidega külastus.



Võimsaim koht oli kohe alguses, ajamasina entrance, samas seitse korda liftiga ei viitsiks enam sõita (oodata lifti vilkuvate tulede all klaustrofoobilisel korrusel koos vagunis koolnud küüditatuga), kuigi Paides võib lift olla väga kõva sõna. Kui trepid taasavada, võiks atraktsioonile panna 9/10. Teine teema on kliendi kohalemeelitamine, Mäos aga ehitati juba reisiterminali ja olid püsti mini-eesti logod. Sellest aga järgmises postituses.

02.01.11

Mõis XXXIX



Alles nüüd, 2011 on Triigi mõisas alanud 21. sajand, ehituslikult. Kui vaadata tagasi, jäävad viimased suuremad ümberehitused 19. sajandi algusesse - 1818.-1820. dateeritud klassitsistlikud sambad, meresõitja Kotzebue Triigi esimestel aastatel 1830ndatel lisatud konsoolkatusega tiib, viletsaima ehituskvaliteediga ja suht poolik ehitis, mis on praguseks juba ümber ehitatud. 1851 on dateeritud sarikad, võimalik, et mittetäielik lappimine aga sellest daatumist edasi mingit kapitaalset juurdeehitust ei leidu. Hagemeistrite ajal, 1911 kandis värskendati sisekujundust ja laoti mõned ahjud. 20 sajand oli mõisa jaoks kirev ja pöördeline - võõrandamine, asundustalu peredele, kelle jõudu massivse hoone korrashoidmisel ja kütmisel piirile pandi. 1942. aastal kolis peahoonesse Kõue kool, kes tegutses "kolkapatriootide" eestvedamisel kuni 1975. aastani.



Edasi tuli paarkümmend aastat vaikust ja hingetõmbeaega, muinsuskaitse põhjalikud uuringud ja kardistamine. Mõis müüdi teise vabariigi ajal ühe krooniga erakätesse ja vahetuskaubaks ta jäi mitmele omanikule, sealhulgas siseministeeriumile. Lõppenud sajandi viimastel aastatel toimus peahoones remont - suhteliselt läbimõtlematu ja stiihiline, ometi jääb tolleagse omaniku Männisalu teeneks barokse osa katuselappimine, ilma milleta poleks peahoonel enam sarikaid.