Tell me a Runo

Hof Kau LXIV - dorf Rawa

„Revisorische Beschreibung der Bauerländereinen des Gutes Kau im Jahre 1859”

"Beschreibung Lostreiber Ansiedelungen und Länder bei Rawa 1873."

„Revisorische Beschreibung und Berechnung von dem Dorfe Rawa in Kau 1873”.

"Beilagezum Taxations-Protokoll des Gutes Kau Hafsland 1875."

"Revisorische Beschreibung und Berechnung des Hofslandes von dem Gute Kau 1876."


Need mainitud säilikud Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondist on saanud tõlked ja kokkuvõtted, dokumenteerimaks Triigi mõisa all olevat Rava küla 19. sajandil. Välja on mõõdetud talukohad number 11-23 (Triigi mõisa talude numeratsioon algas Kõuelt, siis Rava, Pala ja lõpuks Virla) ning vormistatud nuuma-kontrahtid. Põnevamad seigad ja sekeldused on seotud saunakohtadega. Neid on üksvahe ehitusbuumi aegu loodud Ravale paarkümmend tükki (algul rooma numbritega tähistatud, hiljem primmidega). Saunikute-lostreiberite heinamaad ja lahusmaatükid nagu talukohtadegi omad asuvad laiali üle Rava, mingil põhjusel aga nimetati õige tiheli maatükk Raval Katsina külaks, kuigi seal oli ka põliseid talukohti. Väikesed kohad kolmandat seisust omavate saunikutega ei olnud elujõulised, neid mõõdeti ja krunditi korduvalt ümber.

Igal Triigi külal oli oma saunaküla - Raval Katsina, Kõuel Paunaste, Palal Kukepala, Virlal Uuevärava. Rava loo järgi annab üht-teist üldistada aga eks igal külal on oma maadekruntimise lugu.



Rava külaraamatu teaduslik osa on kokkuvõte allikamaterjalist TLA Hagemeistrite fondist:

Aksel Orasi

T a u s t a
v a a t e i d
j a
p i l d i k e s i
R a a v a
k ü l a s t

adramaarevisjonist ja maade kruntimise
sehkendustest.

Harjumaa
Kose
2011

Lisaks leidub Rava raamatus Erich Klaani jutustus vanaisa Tõnu Klaani tulekust Järvamaalt Taga-Võõbu külast Ravale Kõrvehindrekule, tema poja Jaagupi lugu peremehena. Kuigi Kõrvehindreku oli Rava mõistes vaene koht, neli last peres, polnud isegi kahekäigulist heinaniidukit ja Jaagup Klaan töötas vaid loetud aastad vallavolinikuna on tema poeg Erich Klaan praegu Rava auväärseim kodanik - toetas sünniküla põhjaliku ajalooraamatuga, kus on nii teaduslikku materjali, meenutusi, genealoogilist materjali ja palju fotosid, täpsemalt 92 fotot, 31 tabelit, 14 kaarti, kokku 160 lehekülge.

Rava külaraamatu esitlus toimub 26. augustil kell 18.00 Kose Kihelkonnapäevadel pastoraadihoones, huvilistel on võimalik selle ja varem ilmunud Kõu külade trükistega tutvuda Harmi mõisapäevadel, 9.-10. juulil.

Hof Kau LXIII

Tervitusi Tartust! Linnakodaniku muuseumis on väljapanekul laud ERMi kogust, mis kuulus kunagi Otto Kotzebuele ja on mitu korda laevaga ümber maakera rännanud. Prosta ja kerge laud, just selline mida laevale võtta. Laua on annetanud ERMile Jaan Mölder Rava külast.



1820. aasta Triigi mõisamaade kaart. Seda näeb tõenäoliselt enne Triigil kui Tartus - nimelt on hiigelkaart viidud hoidlast digisse, kus seda sirgeks venitatakse ja skännitakse. Ehk juba sügisel EHA Kose kihelkonna skännitud kaartide andmebaasis.

Aela pärand ja tänapäev

Käisin Riigiarhiivis võõrandamisaegseid kaarte vaatamas. Kuna Aela asundustalude juurde kuulusid lahusmaatükid, põhiliselt heinamaa ja väärtuseta soine maa, ka vast sellepärast et kartograaf oli huviline, on märgitud paljude soosaarte ja võhmade nimesid. Ülal teglikult Triigi mõisamaa, Kaskevõhma soolinnuse asupaik. Kas tegu võis olla ümberkaudsete külade asukate ürgelupaigaga? Kas Rava saar oli hilisema Rava küla pelgupaik? Palju vastuseta küsimusi.



Põhja-Aela.



Aela tänapäeval. Külla tuli saekaater Suurekivilt. Traktoriga järelveetav versioon, palk läheb vahele 6-10 meetrit. Ettesööt töötab hüdraulikalt.



Vahele läheb kuni 40 cm palk, pane tähele ketta kohale integreeritud teritajat, samuti hüdraulika peal toimiv.



See virn saeti nelja tunniga. Olev laseb prussid Viksi fiskarsiga maja juurde viia niikaua kui saekaatri mees käib Suurekivil võtit toomas, millega etteveo trossi lappida.

Hof Kau LXII

Kotzebue Marias resting in Kosch cemetery.

Oldest wooden manorhouse in Kau district for sale

With a bargain price tag of €200000 there is no question of to buy or not to buy the main building of Ojasoo manor. The question is can you make it before anyone else does?



Check the bid here.

And additional independent study here.

Following text is a copy-paste from Estonian national heritage agency.



VANA-HARMI mõis /Ojasu~ (Alt-Harm). Rüütlimõis.
Kõue k/n, Habaja sovhoos (Kose kihelkond).

Peahoone on keskmise suurusega ühekordne puithoone, mis omab lakatube hoone otstel ning väikseid juurdeehitusi otsaf'assaadidele hoone pikiteljel. Viimased on põhikorpusest poole kitsamad ja madalamad, kuigi sokkel on neil ühekõrgune. Põhikarpust katab seintest kuni 2 korda kõrgem poolkelpkatus, juurdeehitusi aga madalad viilkatused. Uks (parempoolne) juurdeehitustest 1 mu tatud 196o. a. alguses. Räästakarniis on kitsas ning lihtne, tuulekastilaadne, kusjuures osa räästaist omab lihtsa väljasaetud ehispitsi. Hoone seinte algne vooderdus oli lai püstlaud mis veel XIX saj. alguskümnel asendati horisontaallaudistusega räästast kuni akende alaservani, kus kulgeb kitsas vahekarniis ning selle all kuni soklini on püstlaudistusega vooder. Hoone seinapillnad on liigendatud kõigis fassaadides liseenidelaadsete puittulpadega, mis eenduvad seinapinnast märgatavalt. Esifassaadis on taolised tulbad iga akna vahel ja hoone nurkadel. Sama on hoone otsafassaadides. Tagafassaadis aknad ei paikne ühtlaste
vahedega, nagu esifassaadis, vaid on grupeeritud: keskteljel on tulpadega ääristatud uks, temast kahele poole jääb 3 aknaga seinapind, kusjuures aknad moodustavad rühma. Laiema vahe
järel laiknevad üks aken kummalgi hoone otsal. Viimased on ääristatud taas puittulpadega. Aknad on suured, 6-ruudulised, ääristatud profiiliga piirdelaudadega ning ülal kaetud eenduva
ehiskarniisiga. Tiibhoonete aknad omavad sama kujunduse, kuid 01 väiksemad. Hoone keskteljal on mõlemis fassaadis uksed, millede ees asusid ka hilisema päritoluga verandad. Neist on säilunud
veranda esifassaadis. See on kõrgel soklil asuv kinnine klaasitud ehitus, ühe poolse kaldega lameda katusega. Veranda suured aknad omavad keeruka tiheda ruudustiku, kus on kuusnurki, ringe
ja ovaale, ruute jt. kujundeid. Kõrgelt soklilt laskub kivitrepp on ääristatud astmelise kiviäärisega. Tagafassaadil oli algselt analoogne veranda. Peahoone siseruumides on säilunud mantelkorsten. Samuti on säilunud üks suurem barokkahi. See on laotud väikestest tumeda glasuuriga pottidest ning tema nur gad on kujundatud kolmveerandsammastega. Hoonet võib lugeda XVIII saj. II poole keskpaiga ehituseks, millele XIX saj. II poole lõpus ehitatud tiibhooned ning tõenäoliselt XX saj. alguses eklektilises laadis verandad. Hoonet kasutatakse korteritena, ta on rahuldavas seisundis.

Mõisapäevade avamine

Harmi mõisas on õppeaasta peaaegu ühelepoole saanud ja algab külastushooaeg. Sel laupäeval, üheteistkümnendal juunil kell 10.40 esineb peahoone saalis Kadri-Ann Sumera lapittemaliste joigudega, hiljem on õpilaskontsert, kohvik, töötoad, jne.



Juba aprillis liikus mõisakoolis ühe endise õpilase kirjapandud ja köidetud mälestusteraamat "Minu kooliaastad Harmis" - meenutus ajast, kui ekskursioonil käidi veoautokastis, väikseim õpilane kütusetünni peal istumas, piima toodi Habaja sovhoosist vastastikuse abistamise lepingu raames, Ojasoolt tuues pidi piima eest maksma.



Küll oli koolis siis palju õpilasi! Ja kui vähesed neist on mälestused kirja pannud ja teistega jaganud!

Hof Kau LXI

Jätkub Aksel Orasi ajalooline lühijutt Triigi mõisamaa jagamisest Rava külas.

Von Stryk küsis Sepa Johanni käest: „Mis asi see, Sul, seal vööl ripub?. On see pistoda või. . . . mõni muu tapariist?”

Võõras tabas ära kõhkleva, kahtluse tooni ja kostis seepeale: „See on hüva puukko, minu elu päästja!”, tõmbas suure pussi tupest, võttis selle tera parema käe pöidla ja sõrmede vahele nõnda kindlalt nagu oleks näpitsatega tera hoidnud, ja et käepide mõisahärra poole jäi ning näitas vasaku käe nimetissõrmega hame sidususele olevale karu kihvale.

Rahulik osundus hajutas hetkelised kahtlused ning jutt kulges edasi keha keele, tingmärkide ning sinna juurde kuuluvate seletavate fragmentidega.

Jätame siinkohal vahele tervete lehekülgede kaupa pildikesi, mis mõisahärra peast läbi käisid kui mälestused ja läbielatu, kui kõhklused ja kahtlused, kui unenäod, mis ilmusid kujutlusse teab-kust, kammitsesid ja lummasid ning talitsesid ja suurendasid tema jõuetust olla ja saada olukorra peremeheks, kellena ta oli end alati tundnud. Tema, kes ta oli harjunud olema päikesepoolses küljes särav ladvaõun, tundis end nüüd siin ja praegu armetuna ning mannetuna, peaaegu et lehekodarikku kammitsetuna, kirbe ja hädise vissina. Ja see võõras mees, tagasihoidlik, rahulik, ei olnud ahnitseja, vaid palus pelgavalt kuhugi kõnnumaale, eemale külakogukonnast tükikest maad kuhu võiks rajada oma leiva emale platsikese. Mis pidi see olema? Kas tema, selle võõra mehe tahe, elada looduslapsena ja käia läbi metsaelanikega? Olla osa ja tunda end tervikuna emakese looduse rüpes, saada osa tema rõõmudest ja tunda end kaasosalisena tema muredes? Või mängis ta lihtsameelset, valdas lindude ja loomade keeli, tundis metsataimede ime- ja ravivõimeid. Ta rääkis midagi tedremaranast ja taevavõtmetest ning veel paljudest muudest. Võib-olla teadis ta ka loitsu-, nõia- ja võlusõnu kuid ei ilmutanud neist sõnagi. Olgu, kuidas tahes, mingu siis sinna karmi kõnnumaa äärele, Andimäe heinamaa servale, kust kulgevad metsloomade rajad soos solgutajaile, kuusikutes nukkujaile, haavikutes kükitajaile, liivakünkais põõnajaile. Kui ta on nii tarka meesta, küll siis võib tast tulu tõusta, sepa sütt põletada, vilja sirpi sepistada, mõne tõve vastu lootustervet rohtu leida, talumehi turgutada.

Nõnda lõppes kauba rehnung.

4. veebr. 1726. aastal Kose kihelkonna alluvusse koondatud adramaa revisjoni läbiviimiseks järgmiste mõisates: Kõu mõisates, Nutus ja Kossastes, mis kuuluvad leitnant ja haagikohtunik Hans Hinrich Strykile kõigi juurdekuuluvatega on mõisa poolt esitatud vastama Keisri poolt määratud kõrgele komisjonile mitmekülgselt kompetentsed, vannutatud ja tunnistatud spetsialistidena (eksamineeritud) väärikaiks nimeliselt

1. Kubjas Jürgen

2. Kuika Paele Jahn

3. Körbe Jak

4. Pawle Erick

5. Matzi Hans, Nuttu kubjas

6. Seppa Johann

See imemees Seppa Johann on mõisahärra poolt esitatud komisjoni liikmena ära teeninud suure lugupidamise ja usalduse.

Mõisamaade kruntimisel talukohtadeks 1873. aastal, seega 147. aastat peale adramaade revisjoni läbiviimist, mis tõeseks loeti, käib taas Seppa Johanni nimi läbi kui omamoodi legend, aja- ja kultuuripärand, mis pole kustunud kohalike inimeste mälust ning on talletatud taas kirjasõnasse ning ära märgitud ilmestaval maakaardil Andimäe nr. 21 üksiktalu heinamaa servale, Kukepalale viiva tee äärde, sõnastuses: Söerdi Andimäe—Seppa Johanni põld. Veel minu nooruspäevil kui sealkandis elasin oli see põllukene kasutusel kui leiva ema kui rosin aganaleiva viilul.

See on üks piisake unustuse hõlma vajunud ajaloolisest mälust, mis on aset leidnud siinmail tänu Triigi mõisahärra Otto Rjurik Nikolai von Kotzebue ja Kreisi maarevidendi T. R.Eichenfeldi (tõenäoliselt eesti juurtega ametnik T. R. Tammeväli) koostööna külakogukonna maade kruntimisel müügitaludeks. Varjatud viitena võib see tähendada muistset talupoja elukreedot: Kuni harid põldu, hoolid leiva emast, seni elame veel!