Mobiilpositsioneerimine turismiplaneerimises I/II - Positiumi ettekanne Koigi mõisas 14.4.2010

Positium on saanud enda valdusse tõsised "Big Brother is watching you" andmed ehk kõikide EMT klientide anonümeeritud asukohad viimastel aastatel, lisaks väljamaa SIM kaartide omad samas võrgus. Need andmed on tõhusad ka turismiplaneerimises - kavalad algoritmid saavad aru moblaomanike töised (perioodilised) käigud ja lahutavad need planeerimatutest, saades ringkäigud, mis kvalifitseeruvad turismirännakutena.



Sise- ja välisturistid. 1% Eestis ringlevatest turistidest on pärit Järvamaalt, samas Harjumaa tüüpe on ligi pool Eestit täis. Välisturistidest on Soome ligi poolega esikohal, Läti teisel, edasi Rootsi, Saksa, Leedu. See statistika meeldis Eivere krahv Jannele, kes soovitas kõik jaosmaterjalid kindlasti soomekeelseks dubleerida.



Näide andmetele sisu andmisest ehk mistõttu välisturist Viljandisse sattus.



Päris põnev skeem Raplamaalt välja- ja sissesõitvate (suht sarnased?) inimeste teekondadest ja Raplamaa igapäeva siserändest.



Turism on meil hooajaline ja sõltub paljuski ümbruskonnas toimuvast ehk mõned korrad aastas on kidlasti kõik majutuskohad täis, enamus ajast tühjad. Kanepi valla tellitud uuringust selgub, mis välisturiste kokku toob (anomaaliatega).



Siinkohal üks graafik, mis näitab teaduse a priori absurdsust ehk vaid EMTlt saadud data võrreldes majutusasutustega annab korrelatsiooniks 0.99! Reklaamitrikk või juhus?



Sain ürituselt demoaccounti Positiumi Baromeetrile ehk loo teises osas teen väikse analüüsi Järvamaa, Kose ja Kõue valla andmetest, nii palju, kui neid mulle võimaldati.

Tourest 2010

Kui oleksin saanud, oleks läinud messile reede hommikul, kui kohal olid vaid pakkujad. Selle massi sees, kes messihallis sõelus, oli väga raske potentsiaalsele kliendile pihta saada. Aga seda üritati. Juhan Sihver Türi ringhäälingumuuseumist püüdis messil perekülastajat, samuti on ta pea iga mess saanud pakkumise mõnele antiiksele telksule-raadiole. Järvamaa boksis oli kenasti kaares lauad, kliendikeskne. Järva Arengu Partnerite laual pakuti ka Kõue valla infokaarti ja Uue-Harmi ajaloo vihikut. Ka Austvegri Kiruvere esindus oli Järvamaa boksis. Räägin selles artiklis vaid Eesti siseturismi messihallist.



Leia pildilt Kõue tegijad Norras.



Harjumaa boks oli kaootiline, ilma katuseorganisatsioonide kohaloluta. Paunküla Puhkekeskuse laud oli teiste taga, nagu Kõue asend Harjumaal, ka sealt sai Kõue infokaarti. Hea oli vaadata suurt Harjumaa kaart taustal. Samas oli Harjumaa teine suur taustapilt Tallinna regatt, ka Järvamaa suurim foto kujutas linna - Paide valli-vangitorni.



Raplamaal oli kõige paremaid asju müüa. Järvakandi klaasi, Juuru mõisakeraamikat, ürte.



Kelle ühekordne laastukatus ja puuriit? Vist Hiiumaa.



Virumaalt olid väljas korvimeistrid.



Roomaa.



Setomaa.



Üks bambuse-rookatus.



Tahad karu koljut või krokodillinahast nänni? Palun.



Kellele täiskomplekt püütoninahast aksessuaare?

Algkoolihooneid Andreseni albumist, osa 3

Järvamaa eilse päeva mõisad

Viimastel päevadel on Triigi mõis teinud läbi suure transformatsiooni - ehitusprahi vahelaost on saanud müürid ja talad, laiad põrandalauad esimesel korrusel. Isegi katusekelba kattematerjal on mõned päevad maas olnud, ehk päike on paistnud otse majja sisse ning sellisest vaatest on saanud omamoodi olemuslik fenomen - võimaluseks kas uus katus või müüride täielik häving. Tasub ka meenutada sama kompleksi endist tööhobuste talli - aastal 2005 oli katus korras, 2008 lõpul, paari aasta katuse läbisadades, ei õnnestunud enam päästa sarikatki. Ning sellest sissejuhatusest tuleb mulle meelde mitu mõisa peahoonet (sadu kõrvalhooneid), kus omaniku lohakuse, pohuismi, võimu või varahalduse, segaste omandiküsimuste süül on hävinenud terve hoone, kusjuures häving on alanud väiksesest läbisadamisest katuses. Need järgnevad pildid katuseta mõisate peahoonetest ehk müürid ei olegi teab mis erinevad praegusest Triigi mõisast, ehk betoonvalu müürile, toestus, ajutine katus, fobost ülejäänud müürid, krohv ja päris katus peale! Ma arvan, et suvalisest müürijupist ülesehitatud uhket hoonet käidaks vaatamas ka kaugemaltki.

Huuksi mõis, Koigi kihelkonnas Järvamaal, super poolringi kujuline kompleks, säilinud mitu müürijuppi, üliuhke dekoor:


Müüsleri mõis, Peetri kihelkond, Järvamaa, osa kilplala kompleksist. Kilplased võiskid taastada sellest nurgast omale uhke häärberi:


Väike-Kareda, Koigi-Peetri kihelkonna vahel, Järvamaal, tegu on üliuhke hoonega, kus häving on alles alanud, mida küll mõtleb omanik?


Klooga mõis, Harjumaa, katus isegi kohati peal:

Keava mõis, Raplamaa, taastamata alates 1905. põlengust, paistab, et müürid tugevad: