Motobloki mured...

MTZ-05 listi tuli täna selline kiri:

Ai *****, ma pyhap. saati rondin umma motiplokki, ei tia kas um lõplikult ****** voi saa veel asja, panin uue karpa pääle, ***** sumpast ja õhufiltri august käivad leegid välja, kooleb mudkui kätte ära, süüde liig varajane aga hilisemaks ei anna ka enam keerata, täitsa nõutu ja eriti vihane - lõuksi kõigile, kyttepuud mädanevad metsas ja hää saematerjal sammuti ***** ******* teha ei oska, bela-moti-ploki-ants ka ytles et puhasta benafilter ära , mingu ***** *****, võtsin kogu mootori juba lahti, puhastasin kõik silindri kolvi klapid benapumbad möllud värgid puhusin läbi ei midagi, mingu need ka kukeleegule.

Ehe on ehe

Paide vaated - uuemaid ja vanemaid

Talusildid kui hooajakaup

Kuna antud bloog on piibliks nii talusildi tellijatele kui nende loojatele, olen kohustatud teada andma talusiltide omaduse, mille sain teada alles sügise saabudes - olles oma bisnesiga jõudnud esimesse sügisesse: talusildi tellijad kaovad koos luikede minekuga, tehnilisteks põhjusteks:

Puidu hooldus (õlitus) külmaga,
Siltide vilets paigaldus külmunud maasse
Kõiksugu kaamose efektid seoses kohaliku atmosfääri rikastamisel käsitööga - pole lihtsalt pimedas näha või on kinni tuisanud.

Kogemata, nagu esimese sildigi tegemisel, sai tehtud üks nagi, ehk formaadilt umbes talusilt, olemuselt praktilisem, siseruumis kasutamiseks õlitamata. Kuigi fotol näeb nagi välja nagu suvaline prussijupp, on tegu väga ägeda totaalselt kõvera kuusejurakaga, vaba käega poolenisti pehkind pakust välja lõigatud. Väga dekoratiivselt kõver. Punnid on lükatud 12mm aukudesse, jämedamat puuri ma tuisu alt ei leidnud, aga kannatab ikka mõned mantlid välja.

Kodumaine mööblitööstus on poolkoomas nagu muugi majandus, üldteada on tõde osta paremini disainitud, turustatud, odavama tööjõuga valmistatud mööbel IKEAst või Poolast, Hiinast. Tegu ei ole kindlasti suure trendi või kasutoova ettevõtmisega, pigem närverahustava käsitöö, esteetilist rahuldust pakkuva lõpptulemuse, rõõmu pakkuva tervikuga. Ja mis kõige tähtsam - Kõue Rahva Maja on ühe nagi võrra rikkam.

Aga mets on vaja maha võtta

Iseleiutatud pikisaagide arvu Eestis ei ole teada, kuid ühtaegu on leiutamisel mitmeid, alljärgnevad katkendid on pärit selleteemalisest chatist:

Nii eile evisin siis 50cm-20" oregoni lati, spets pikkipuu keti ja veotähiku 3/8 . kokku u. 850 eeki.Hiiul oli mingi hää pood kus myydi oksapurustajaid ja ruootsi käsitööna tehtud kirved ja kõik saemeeste hääd jupid olid olemas . Ei olnud ma seal esimene mees kes 20" latti ostma tõttas ,et sellest endale saekaater ehitada :&

Seal olid ka harvesteri latid , noi mida vembad ikka , aga need on jah paksemad , nagu u. mu druzbas latt ja sellele lä'hekski ka harvesteri kett piale .

ChainsawFabricClassification

Class	Max chain speed m/s
0	16
1	20
2	24
3	28

ketim66dud:



0.325" h22d v2ixsed saed
3/8" alates profisaag
0.404" alates 395XP (harvesteri m66t) juhul, kui see laiem pole, kui 3/8, siis tasub ehitada selle baasil

Leidsin sellise tablitsa


no 1. husq on veel k6vem, aga alljärgnev tulex kuskilt rootsist sebida:

http://oregon.ee/index.php?page=details&prod=1402&cat=210&group=63

selle baasil m6tlesin teha:

http://oregon.ee/index.php?page=details&prod=1396&cat=210&group=63

ma aretan ka husq-h22 puits6lmedega relsikat. liidese m66du saab ehk siis teada, kui oma h22 sae k2tte saan, juhul, kui selle kunagi 2ra tellin.


siin ka huvit. lugemist, peaks vist palverännaku tyybi kodukohta tegema saagidega:

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B78A4D99EB3FE4E442256B57005678F0



Need saeleiutised, lingid, olid tõestamaks, et seda ajaveebi loevad ka tegusad sae-seamehed ja ka msnivad sellest. Ja saepoode alati kiidetakse! Kahju aint et spetsialistid sellist rootsi-soome segamurret rjäägivad :)

saemehe needuss http://www.hot.ee/rolemancer/elendil2.htm

Hääd ruotsi käsitöö kirwwed http://www.gransfors.com/htm_eng/index.html

Hääd vanhad motosaed http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/60/Dragsaw.jpg

http://www.clearwatermuseum.org/images/chain_saw.jpg

Ja kohalikud ullud el.-käekaksajad http://www.hot.ee/puutyomasinad/

Talusildid - mis tehtud, mis teoksil

Kui ma ei ole tükk aega blogisse sissekandeid teinud, võite arvata, et on ilusad ilmad, palju tööd või muud põnevat, kui aga kirjutan tihedalt, sajab vihma, on selg haige või egotripp peal. Täna panen vaatamiseks välja oma järjekorras teise talu sildi, mis läheb kingiks järgmisel pühapäeval. Tegemist on ruunmotiividega, tõrvatud, hiljem õlitatud kuusehaluga. Kuna silt läheb kingituseks, ei pidanud vajalikuks jätta puidu pinda immutusvahendiga töötlemata, sest "kingitud hobuse suhu ei vaadata". Muudest arengutest rääkides võib positiivse eeskujuna hallist massist välja tuua Kangru Mardi, kes minu ettevõtmistest lugedes tassis Raplamaalt kohale peaaegu surfilaua mõõtmetes tammeplangu, millel visandatud tema talu nimi. Peatselt toimub esimene talusildi workshop, kus peaks valmima reljeefse kirjaga taies. Kangru plangul on hästi näha kirja tinglik visandlikkus - erineva kriidiga on markeeritud variatsioonid tähtedest, mis ei anna ranget tööjoonist, vaid lubavad süvendades loomingulisust.

Kirivalla külavanemalt tuli selline tagasiside:

Suured tänud blogilingi eest, juba esimesed talusildi teemad on väga huvitavad. Olen ise ka sel teemal mõelnud, et kuidas inimesi rohkem motiveerida talusilte tegema, kas võiks miski konkursi välja kuulutada vms. Ma nägin päris huvitavaid talusilte ka Kehtna vallas, kui sõita Keava peale.

Minumeelest võiks olla motivatsiooniks ka workshopid, ehk kasvõi talgud, kus ühistööna upitatakse, saetakse, hööveldatakse, lihvitakse, süvendatakse, värvitakse, immutatakse puitu, niikaua, kui sellest saab korralikud sildid. Võimalike motivaatoritena toimiksid ka teavitused, reklaam, artiklid kohalikes väljaannetes. Suurim muutus aga saab alguse eeskujust, kindlasti ka naabritevahelisest konkurentsist. Päikest!

Vodja mõisa korstnad

Helistas mulle Sven, kes on selliste mõisate, nagu Vodja (seal asub Vodja Kool), Esna (väga Zen koht) ja Põhjaka (parim välirestoran, kajuks sel suvel ei avata) mänedzer ning küsis, kas mul pole mingit ajaloolist fotot Vodja mõisa kõrvalhoone korstende algkuju kohta, praegused olevat maha lammutatud. Põhjus, miks ta minu käest seda küsis, peitub kahes aastas, mil ma Vodja mõisa kavaleride majas elasin, mis on minumeelest Järvamaa ilusaim hoone. Kui ma peaks millegiga arhitektuuriajalukku minema, oleks see minu jooniste järgi taastatud Vodja mõisa peahoone veranda puitpits, mille aluseks muidugi samuti vanad fotod. Nii et võibolla lisandub nimekirja üks korstnapits. Vodja on tuntud olnud oma võimsa viinavabriku poolest, millel erinevatel aegadel kaks võimsat korstent ja mõned väiksemad. Arhitektuurse dominandina on seega detail antud kohas väärtuslik ja sellega tasub pusida. Kuna Vodja mõisasüdames asub Kavaleride maja, mis oma ekstravagantsuses püüab palju tähelepanu, ei ole minuteada teisel kõrvalhoonel oma nimetust - ehk see on unustehõlma vajunud. Praegu asub seal kooli ja ühtlasi kolme mõisa köök. Ülemisel pildil, mis tehtud peahoonest läänest, on kõrvalhoone kõige algupärasem korstnakuju näha. See on kõrge, kergelt kooniline, kitsa pitsiga. Järgmise pildiga võrreldes tekkib aga küsimus, kas pildil on sama korsten ning kas see asub samal pool katuseviilu? Keskmisel ja alumise pildil asub korsten selgelt põhjapool, ülemisel võib olla tegu optilise efektiga. Üks põnev detail on põlenud maja kõrvalhoone katuseviilul ees. Minumeelest meenutab see väikest kellatorni. Ehk tasub kaaluda taastamist? Siin veel mõned kunagi minu tehtud ja kogutud pildid.

Mida ma veel olen viimasel ajal teinud, millest bloginud pole? Olen algatanud ühe teeprojekteerimis-esoteerika kokkupuutepunkti vestluse, millest kunagi pikemalt kirjutada plaanin, kuna teema on oluline ja eluline.

Hall arheoloogia

On olemas valge, läbipaistev, ehk ametlik arheoloogia ja must arheoloogia. Valge jaguneb omakorda allvee-, aero-, pinnase-, teoreetiliseks jne. You name it. Must arheoloogia on seotud omakasuga - kaevatakse lahti ja rüüstatakse täiskuuöödel haudasid, tuhnitakse muinaslahinguväljadel ja Sinimägedes. Parem kraam korjatakse üles ja müüakse läände, ebahuvitav jäetakse vedelema. Musta arheoloogi poolt puistatud kultuurkiht on suhteliselt väärtusetu - paremad hauapanused on vehkat pand. Musti arheolooge seostatkse tihiti detektoristidega - aardeküttidega, kes kasutavad metallidetektoreid. Arheoloogidel on isegi plaan detektorid üldse ära keelata. Detektoristid aga väidavad, et nemad on puhtad poisid ning detektorite keelamine ei muudaks midagi - mustad jõud tegutseksid ikka edasi, sest neil on sügavalt poogen. Ka ATV foorumlased väidavad, et nemad on kultuursed inimesed, kaitsealade metsa alla sõidavad rööpad sisse hoppis mingid paadund pätid. Detektoristid jälle ütlevad, et arheoloogid on tavaliselt joodikud ja lõhuvad muististed väljakaevamisel ise ära, kaotavad ära jne. Detektoristide foorumis on teema, kuhu pannakse välja oma nodi, mida leitakse.

Minu, halli aReheoloogi, viimased leiud, leiad siit piltidelt. Läksin mina ükspäev Aela Hiide palvlema, aga ei leidnud hambakivi üles. Juhtusin hoopis ebaseadusliku prügimäe peale.
Saak: kaks akent, ühel isegi klaasid ees. Sinna jäi: veel neli akent (üheklaasilised, ilma klaasideta), plekkahjuplekke, mingit soojustusmaterjali, lillepotte jm. Raudhinged ma leidsin jaanitule lõkkeaset läbi kammides, mul on neid vaja kuuri uste hingedeks. Kahjuks ma ei leidnud hingede vastuseid, mis posti külge käivad. Seaduse järgi peaks ma minema kuhugi arheoloogiavastuvõtupunkti ning loovutama väärtuslikud leiud riigile, nende väärtuse eest 1/2 rahaliselt vastu saades. No kuidagi imelik on pehkinud aknaid ja roostes hingi kuhugi loovutada. Seega, halli arheoloogina, restaureerin need ise ja kõik huvilised võivad neid imeltleda peatselt minu kodumuuseumis. Kes pikale lainele edasi jääb, näeb kindlasti tulevikus, kuidas need esemed peale taastamist välja nägema hakkavad. Vanade akende taastamisega alustasin kolm aastat tagasi, põhjaliku restaureerimisjuhise leiab muinsuskaitseameti lehelt. Halli arheoloogina ma detektorit ei kasuta, lõkkeasemes oleks abi olnud termomeetrist, poolsulanud tosse pidin jahutama läbi niiske rohu joostes.

Kohalik gootika

Leidsin vahepeal kaks silti: mõisakooli ja turismitalu oma. Sama autor?

fotod loo autor ja Võtikmetsa

Samasugune üldmulje kirjapildist, kuigi tähed üksikuna võttes erinevad. Sama on ka materjal (servamata lai höövelpruss) ja süvise värvimine tumeda õlivärviga. Võtikmetsa silt on muidugi ainult osa väga vingest eklektiliselt kompositsioonist, kus on kasutatud ka rauddetaile. Harmi koolipargis, kohtab jällegi sama tüüpi süvistust nii pingil kooli ees kui ka parkla siltidel. Draw by wire ehk range ettejoonistatud visand koos tähtede kopeerimisega kuskilt vanalt trükiselt aga on andnud tagasilöögi õ tähe katuse peal - selle on pidanud süvendaja ilmselt ise välja mõtlema.

Kui majapidamise silt on visuaalse identiteedina sama tähtis, nagu firmale logo, siis tekkis mul kaks mõtet:

1. Võiks kasutada mängulisemat/läbimõeldumat lahendust, kui pelgalt standardgootika (Kas mõnel kujundajal tuleb pähe firma logo mingis standardkirjas teha, ilma igasuguste ilustuste ja isikupäralisadeta? (jah, muidugi kahjuks tuleb.))

2. Kui firma logo peaks olema taandatav kahele värvitoonile (b/w) ja lihtsale vektorskeemile, et seda raskusteta tirazeerida saaks, siis majapidamise silt võib olla keerulisem, jällegi mängulisem, huvitavam, rohkem 3D. Samas annab ka igava lihtsustatud logo süvendada puule huvitavamalt, kui seda on sama asja laserprinterist emotsioonitult välja laskmine.

Üldiselt tuleb müts maha võtta mõlema sildi ees - tegemist on ilmse "kohaliku elukeskkonna rikastamise läbi visuaalse mõtestatuse" üritusega. Jõudu kõigile peremeestele, teostajatele ja teekäijatele.