Tellisetelöövi abi vaja!

Mellini kaardil näeb Kõue kandis kolme telliselöövi (Zeiegeley):



1. Oraveskil ehk väike-Kõus, dokumenteeritud, detailkaardil aastast 1859 palju hooneid peal, lubjaahju vare siiani Triigi külas.

2. Paunkülas, samuti dokumenteeritud.

3. Kolmas lööv seisab kusagil Kantküla kohas, täna kõnealusest külast läbi sõites nägin küntud põllul tuhandeid vihma väljapestud savitoru tükke:



Terrakotatorude siseümbermõõt on kuskil 50mm, välis 100mm. Kas on tegu kunagise melioratsioonipeentorustikuga või on see sealse telliselöövi toodang, ei oska öelda. Ehk lugeja teab?

Kiruvere Muinaslaager 2009 - teine päev

Teisel päeval oli sagimist vähem, rohkem aega vaadata, mida meistrid valmis olid nikerdanud. Parimad ehted - sõled, ka muud sepist oli näha sepikojas:



Sünnib laagri viimane nuga:



Kaks keraamikaahju olid lõpetanud töö, maaalune veel tossas, eestköetava avausega poolmaapealsest olid valminud nõud, mis olid terrakota tooni säilitanud:



Must keraamika maaahjust:



Pühapäeval oli sõdalastel veel plaanis üks mere-sõjaretk, tüüpe oli raske kokku ajada, sest laupäeval olid nad üksteisele kõvasti molli sõitnud, ei viitsinud sellele retkele minna.

Haabjas on painutatud puust, ruhi, eile nähtud, lihtsast mädanikuta haavast valmis saetud-tahutud, pikkust veidi üle nelja meetri, kunagi teen ühe endale.

Uue malli kilbid on kiskalaudadest saelaudade asemel - tugevam.

Minu Järvamaa: ökoremont vol. 2

Kammisin vahepeal kõik oma kõvakettad läbi, leidsin veel mõned pildid, mis peaksid ilmestama minu kunagist ökoremondikogemust kogu eluks. Esimesel pildil on minu 2005-2007 ametkiorter ühes Järvamaa mõisas, nii, nagu see oli minu sinna jõudes, pole ka paha:


Sellel pildil on üks ilus shabloonmaal lubikrohv-siseseina peal. See muster on leitud küllalt kaunistamata mõisatööliste maja siseseinalt, seega hea leid seegi. Kui selline rariteet peaks asuma remonditavas korteris, tuleks seda kindlasti eksponeerida, kõik ülejäänud sisekujundus tuletada antud mustrist:


Siin on remont täiega käimas, alumine pool seina jäigi selline oksebeez, see sai mätsitud julmalt kollase lasuuriga üle, ülemine pool sai võibolla õrnalt lasuuri, siis natuke pinda kinnistavat metüültsellulooslakki, uste piidad oleks võinud ju mingi värvieemaldusmeetodiga üle teha, seda ma aga ei viitsinud:


Kaks ust eikuhugi, mille alla sai pandud villa, peale kipsplaadijäägid, sinna sai peale mätsitud mingit suvalist kindakrohvi, et siledast pinnast pääseda. Seina toon juba enam-vähem käib, päris nurgas oli mingi roheline tapeet väga kõvasti kinni, see sai ka ühtlasemaks mätsitud kollase lasuuriga:


Siin on üks soemüür, läikiv õli-oksevärv oli ka siin kõvasti kinni, seda pinda oleks pidanud kuumapuhuri ja kraabitsaga töötlema, oma hingamisteede heaolu arvelt, kõrra-kõrra ehk relakaga küttekehi lasta ei tohi, vibrab liiva savi küljest lahti, tekitab pragusid ja varinguid. Lahenduseks sai matti lasuuri peale:


Selle geniaalse krohvi (pabermass, kliister, kriit, looduslikud lisandid (puru)) taga peidab ennast küprokplaat:


See sein on värvimiseks valmis, lahtikistud tapeediga, sealt, kust tuleb, lisaks õrn liivapaberilihv ja paberkrohviparandus:


Põrandalauad, 140 aastat vanal majal võib esineda väheseid põrandakahjustusi:


See vaade on minu kunagisest naaberkorterist, sama filosoofia, kuid teise mõisatöölise loodud, tema on viitsinud ka korstna haljaks koorida, seal ruumis asus kunagi räämas, helesinise läikiva, kooruva õlivärviga köök, luugist anti sööki söögisaali, põrandal asub luuk, mis viib läbi rootsiaegse poolkaardtrepi keldrisse:


Üks koridor, see lahendus tundus kunagi siniverelistele keskastmejuhtidele veidike räige, aga seinal on näha vähemalt kunagist pruuni ökovärvitooni ning erepunast bordet:


Sellel pildil on minu kunagi, külmadel talveöödel mõisakeldris katla ees istudes voolitud kausid, põletatud samuti suvalises katlas: