Saarnakõrve mõisa häärber ja teisi rariteetseid pilte

Ermeliine Suviste läks kahe ja poole aastasena elama oma kasuvanemate juurde Saarnakõve mõisa. Häärberis elas ta 32. aastaseks, siis koliti Türi kihelkonda, kus ma täna teda kohtasin, tänud Saarnakõrve muuseumile kontakti eest! See on esimene foto Saarnakõve mõisa häärberist netis, teine on kartulivõtmise aegu, veidi on siin ka hoonet näha:



Hiljem peksti majal aknad sisse, lagunes ja hääbus vaikselt see võimas kants, mille palgid võisid pärineda 17. sajandi lõpust, nagu võibolla ka Ojasoo mõisa peahoonel.

Leidsin ta albumist veel ühe Paide vaate:



Ning soomusmasin Tasuja:



Üks pilt ka tänasest, Lungu vesiveski:

Va lendva

Hong-Kong-Paris, Boeing:



Maaameti aerofoto kõrgus?



Individualist:

Kadja - Järve Talukoht - Eest Põlliku - Kuimetsa

Ma olen nüüd poolteist päeva taastunud ühest retkest, kui sumpasin üle raba, jalgratas käevkõrval Kadjalt Kuimetsa, mitte aastaringset teed üle hirmu mäe, mida olen siiani 8x läbinud, vaid üle Järve talukoha ning Eest-Põlliku, kuhu Kadja poolt sattub vaid mõni üksik loodusekstremist. Alustasime Varbselt kolmekesi, eesmärgiga leida Juuru kihelkonda jääv Kadja terviseallikas ja hiiemägi. Kõrtsu, talitee koht:



Talitee puiestee Kõrtsu poolt, siit läheb veel jupike teed rabasse ja kaob, tuleb otsida muu marsruut:



Terviseallikas raba servas, nähtud:



Kaaslased jäid soosilla juures maha, vaatan tagasi, see rada on minu ja jalgratta oma:



Järve talukoht, Kadja järvest üle kilomeetri kaugemal. Mis elu siin kunagi elati, kui tihti muu maailmaga suheldi, ei tea:



Kuimetsa all on rada sissekäidud, üle kahe kraavi, mis on Atla jõe ülemjooksuks, viivad metallsillad:



Kunagi leidsin Ajalooarhiivist kaardi, millel Kuimetsa maad Kadja ja Aela külani, kuna viimaste detailseid mõisakaarte pole säilinud. 1857 oli see maastik hoopis teistsugune - krunditud, viimne kui tükike ära kasutatud - aruheinamaad, veidi metsa, saunakohti rohkem kui välja lugeda viitsid. Kõik need nimed kruntidel, saatused ja elud, nüüdseks vaikus ja metsloomahõiked:



Kuigi kaart on Kuimetsa maadest, Vaopere, Siuge, Tamsini, on Kadja piiri ääres mainitud ka viimase küla nime, ilmselt oli Kadjast siia asjale käia lihtsam, seega renditi maa Kadjakatele välja:



Eest-Põlliku, Järve saun:



Mõned saarekesed:



Antud kaarti lubasid mul lahked Ajalooarhiivi töötajad vaadata juhendaja juuresolekul, paber oli väga räbal - loodan, et praeguseks restaureeritud.

18. septembril kell 18 tasub ajaloohuvilisel bronnida Kõue Rahva Majja tulekuks

Valdo Praust: tere

mina: tere

Valdo Praust: millal Sa soovid, et ma Soinukanrti rääkima tuleksin?

Sinu kanti st

mina: september?

Valdo Praust: kui lepime aegsasti kokku, siis pole mul enam ju taganemisteed

Sinu otsustada

mul pikemaid (välis)reise plaanis pole

sept. esimene pühapäev Üksküla laadal Lätis

aga see max 3-päevane eemalolek

mina: mingi reede õhtu sept l6pp

Valdo Praust: reede õhtut on Sulle sobivaim?

mina: ilmselt saaks nii rohkem rahvast

elu on näidanud

Valdo Praust: 18. sept?

mina: teeme 18 sept kell 18

Valdo Praust: muidu juhtub nagu kevadel, et... ei lepi täpset päeva ja siis lükkub ja lükkub...

mina: ma tsekin lähiajal rahva majas ära kas on vaba

ilmselt on

suvel pole raffast jah

Valdo Praust: ok, annan aegsasti teada, kui realiseerub hädavariant, et ma siis ei saa

aga selle tõenäosus on ca 2%

ja see ei tule ka üleöö

98% ma saan

mina: umbes sama % et raffa majas mingi yritus juba on

Valdo Praust: et mul miski väliskomandeering, koolitus, seminar vms, kus PEAN olema või esinema

igasuguse väiksema jama saab liigutada ärsa

ära

muide...

vaata seda uut ilmunud Järvamaa mõisate raamatut

mina: pole veel saand

Valdo Praust: Anna kiriku juures oleva postijaama pilti

see on... paralleelne selle teega, mis läheb Peetri poolt kiriku eest vanale Ojatagusele

mitte praeguse suure maanteega

mina: ja jaa

Valdo Praust: kaudne tõestus sellele, et talitee üle Lintsi oli algne

nagu ma arvasin

mina: vaatan

Valdo Praust: usun, et Sa ei pahanda, kui see Ojataguse tee kaart ja jutt tuleb kolmandat korda

mina: käisin täna Kadja talitee algus allika talukoht hiiemägi üle raba järve talukoht põlliku kuimetsa

ojataguse on väga kõva asi

jõu ja energia koht

Valdo Praust: talukoht on eravalduses, ma ei ole seal kolanud

mina: on jah silt

Valdo Praust: ma aiman, kus mõis (oletatav kivilinnus) oli

mina: ?

ojataguse?

Valdo Praust: kunagi näitan Sulle kaardil

ma vahepeal tegin kaugemates kantides avastusi

mis otseselt Kose kihelkonda ei puuduta

aga kaudselt ikka

veel üks Tallinn-Rakvere ja Tallinn-tartu tee

oletatav

täiesti unustatud

jälle hulk kaudseid märke, ei enamat

ja... veel kaks taliteed

mina: Triigile kunagi ennem?

Valdo Praust: loodan

mina: auur kaevamine käib

suur

eriti midagi pole leitud

Valdo Praust: praegu, suvel?

mina: myyrijuppe maja ymber

näiteks

maja ümbrus lage

hea vaadata

ei pea kadu ootama

kaevandid nähtaval

Valdo Praust: oleks ma Väätsale kordki sealtkaudu tulnud

aga alati mujalt

mulle ei meeldi suur Tartu maantee

mina: ok, vaata, kui mitte eene siis s.18

Valdo Praust: seal võib surnuks sõita

OK, tulen korra üle Nabala, Tuhala, Kirivalla jne...

ja sealt edasi Väätsale üle Malevamäe

mina: yrita mulle kuidagi teatada, mul on telefon kadunud, kui tuled

Valdo Praust: ma reeglina käin üle Albu ja Lehtmetsa

sohh? niiet helistada ei saa?

mina: ojasoole yritab ka minna siis

skypeini mul pole jah

Valdo Praust: oot... Sul mobiil ikka toimib?

mina: ei tea hetkel, kus on, yritan mingi uue pilli evida, kui kuhugi tsilvil. sattun

Valdo Praust: vaatsiis

minul 555-55555 toimib jätkuvalt

mina: aga kirju loen hommik, õhtu vähemalt

ok. sellele saan skypida, kui mingi eelkokkulepe kirja teel on

Valdo Praust: kaua Sa ette teada tahad?

minu elu on olnud suviti üsna ettearvamatu

mina: mul ka

eks võib proovida päev enne

ehk saab asjad klappima

Valdo Praust: töö ei ole kella järgi ja päev-kaks olen teadnud millal pean olema ja millal ei

mina: mul sama

Valdo Praust: jaanipäeva paiku olid lehtsa mõisa omanike järeltulijad siin

mina: kui mind kätte ei saa mõisa ymber on ikkagi vaadata

Valdo Praust: kanadast

mina: needsamad kaevandid

Valdo Praust: lehtsel on arvatavalt keskaegne alus

rusuhunnikus vedeles suuremõõtmeline tellis

mina: sattusin juuni keskel isegi sinna

Valdo Praust: Bernhard ronis keldrissegi

ütlesin et ära mine

mina: torn on ilus

Valdo Praust: ca 10 kivi on võlvist alla tulnud

sinna alla me igaks juhuks ei läinud

seal ta mind kuulas et ära mine

tal oli mitmeid pilte... perekonnaarhiivist

mina: röal on ka parki korrastatud

maja näha kenasti prääma poole

Valdo Praust: röa taga ei ole ma nüüd käinud

talvel talitee trassi viimati

korraga kõike ei jõua

Valdo Praust: aga jah... see Anna postijaama orientatsioon oli leid

mina: yxkord juba tahtsin vaadata, järvamaa rmtkogus veel ei olnd

Valdo Praust: mind hakkab järjest enam huvitama, millal siis postmaantee Koselt mööda ja üle Posti ja Sillaotsa tehti?

ja miks?

1690ndatel ei olnud Kose-Ristil ühtki kõrtsi

ometi olid nad teeristides juba siis

Valdo Praust: muide, ma arvan, et varakeskaegne Tartu tee läks üle Albu ja Järva-Madise

mina: võimalik

järvamadise lähedal on

mina: ok. kuulmiseni!

Valdo Praust: ole tubli

ja plaanime 18. sept siis

mina: juba KKS kalendris kirjas!

Valdo Praust: annan aegsasti teada, kui ei saa, aga loodetavalt seda ei juhtu

mina: ok

Valdo Praust: mul on mälus

Paunküla Seltsi küladest

Kesse just ütles, et ta on 70 ja seega jummala poogen igasugusest külaliikumisest. Järgnevad Paunküla Seltsi külade kirjeldused tunnuslausetega saatis mulle Silvi Mägi, kel varsti 90 turjal. Võtke õppust!

LEISTU KÜLA – “HOIA LOODUST!”

PAIKNEB TARTU MAANTEELT ~48. KM JUUREST ITTA SUUNDUVA VOOSE-VETLA MAANTEEHARU ÄÄRES, ~ 7-13 KM KAUGUSEL TARTU MAANTEEST. HAJAKÜLA METSADE KESKEL. KÜLAS ON MUISTNE ASULAPAIK NING KIVIKALME.


LAANE KÜLA – “ MEENUTAME JA SÄILITAME MUISTSE KÜLA PÄRANDKULTUURI JA LOODUST!"

ASUB LEISTU KÜLAST EDASI VOOSE POOLE. LOODEST PIIRAB KÜLA LAIUV RIIGIMETS, KAGUST - PÕHJAKA RABA. MUISTSED HAJATALUD METSADE VAHEL. SÄILUNUD ON 9 TALUASET. KÜLAS PAIKNEB KIVIKALME. “ERNA” GRUPI JA METSAVENDADE VARJUMISE NING LAHINGUPAIGAD.
TUNNUSLAUSE


KIRUVERE – “NAUDI, KUID HOIA!”

ASUB PAUNKÜLA VEEHOIDLA IDASERVAS, ARDU JA PUUSEPA KÜLADE VAHEL, KÕRVENURGA KÜLA NAABRUSES. ERAKORDSELT KAUNIS ON KÜLA LOODUS: SAARTERIKAS VEEHOIDLA, KIRUVERE JÄRV, MÄED, PÕLISMETSAD JA PÕHJAKA RABA. MEELITAVAD MARJA – JA SEENEMETSAD, PAADILAENUTUSE JA ÖÖBIMISVÕIMALUSTEGA KALASORDI BAAS, NOORTEKESKUS JA KIRUVERE MUINASLAAGER. KÜLAS ON MUINASASULAPAIGAD, JA MAA-ALUNE KALMISTU. OLI KARJAMÕIS.


PUUSEPA KÜLA – “KÜLA – ÄRKA JA MÄRKA!”

ASUB KIRUVERE, LEISTU JA RÕÕSA KÜLADE VAHEL, PAUNKÜLA MÕISA KESKUSEST IDAS, LAANE KÜLA SUUNAS. ILUS HAJAKÜLA MÄE NÕLVADEL, AVARATE PÕLDUDE ÄÄRES. RAKKEMÄEL ON MUINASASULAPAIK JA MÕISA REHEPEKSUKÜÜNI SÄILMED. KÜLAS ON SAVI LEIUKOHAD JA MÕISA AJAL TÖÖTAS TELLISETEHAS. JÕEKALDAL OLI PIIRITUSEVABRIK, METSASERVAL - PUUTÖÖKODA, MILLEST KÜLA NIMI. KÜLA ELUSTUB NOORTE PEREDE KASVUGA.


PAUNKÜLA – “KÄI ÄRA JA TULE TAGASI!”

ASUB PIRITA JÕE JA TARTU MAANTEE KÕRVAL ~ 50 KM KAUGUSEL TALLINNAST. SIIN ON PAUNKÜLA MÕISA KESKUS, SELLE SÄLUNUD PEAHOONE JA MÕNED KÕRVALHOONED, SAMUTI “TAANI HINDAMISRAAMATUS” , NIMEGA “PANKYL” KIRJA PANDUD VANA KÜLA. SIIN ON TÄHISTATUD MUINASASULAPAIK, KALMEASE, HIIEMÄE ASUKOHT JA MÕISAAEGNE MAGASIAIT. 1941.AASTAL PÕLETAS HÄVITUSPATALJON POOL KÜLA.


SAE KÜLA – “AUSTA ESIVANAMAID JA NENDE TÖÖD!”

ASUB PAUNKÜLAST LOODES, KAHEL POOL PIRITA JÕGE, TARTU MAANTEE KÕRVAL, VOOSE-VETLA MAANTEE ALGUSE JUURES. KÜLAS ASUB KOSE KIHELKONNA VANIM, 17.SAJANDIL EHITATUD KOOLIHOONE “KORTENI MAJA” , JÕE KALDAL ON VANA VESIVESKI VAREMED JA PALVEMAJA ASUPAIK. VAJADUS ON KORRASTADA JA TÄHISTADA VANA KOOLI ASUKOHT.

Amannide suguvõsa kokkutulek

Sattusin Kadja kandi kokkutulekule - nagu sellele Juuru ääremaa külale kombeks, on paljud esivanemad maetud Juuru kalmistule, hiljem ka Kosele. Sirvisin albumeid. Ülal Varbse tuulik.

Kaevu puurimine:



Kuhugi sõitmine:



Paaris albumis olid vaid matusepildid. Nagu üle 90. Alma Kipso kunagi ütles, on päris kummaline tunne, kui kõik Sinu ümber surnud on. Temal oli plaan põletada ära kõik pildid, kus kirst peal. Nendest eilsetest albumitest õnnestus leida üks pilt, mis ei ole surmast. Korralikud saematerjalist sarikad, kõrge viil:



Üritusel oli üks Tartumaa vallavanem, kes tundis Kõue Rahva Maja ehituse, loo kohta huvi. Ta ütles, et tema vallas on külaseltsid läinud poliitiliseks ning vallal puudub huvi neid rahastada.

Mis loomaga tegu?

Kui see lendav asi oleks mootorsaag, oleks see teinud 070 kordumatut mehist häält.

soojustusmaterjalide megatest: Saepuru VS juhtiv õhustatud poepuru

õhustatud poepuru on hea materjal.

Mõned miinused võrreldes saepuruga:

1.saepuru on igasugust, vastavalt saagimisele, võib olla väga õhulist

2.Näriliste tegevuste vastu töötlus tähendab, et õhustatud poepuru on mürgiga läbi immutatud - ela siis mürgi sees. Saepurule annab juurde segada lupja ja booraksit 1:10:100, et saada umbes sama tulemust. Et pakkuda garantiid näriliste tegevuse vastu, peaks andma tootega kaasa kassipere.

3. Saepuru saab tasuta.

NB! Saepuru lastakse seina vahele pööningult, jättes seinavahe lahti nii, et puru saaks igavesti juurde vajuda ning seda vajadusel lisada.

Militaarne Kõue vald

Lisaks jahipidamise traditsioonidele, mida võimaldavad võimsad metsad, passimistorne täis, on Kõue vallal lisaks militaarne varjund, peale Alansi ja Kautla memoriaalide ka elujõulisi ja vägevaid tegijaid. Vanamõisa külas on tegev Kroonu Klubi, MTÜ Frontline on lavastanud siin nii mõnegi episoodi ajaloolistest lahingutest.



Sama eesmärgiga teenust: kirgastumine, vaheldus rutiinist, aktiivne puhkus, pakub samas kandis ka Rabav, ainult teise metodoloogiaga - püssilaskmise asemel jõe vahetu vulin, võistluste asemel lihtsalt olemine.



Erna retke raames toimub sel aastal mälestusüritus 5. augustil 20.30

Kolm maakonda, neli valda, kuue tunniga jalgrattal, Taganurga

Üks reisi eesmärke oli orienteeruda teoksiloleva kaardi järgi Kõue valla idaosas-Järvamaal, see ka õnnestus, need Kõrvemaa teed on ilusad, metsikud. Aga reisi algusesse, Vonka raba, Aela küla, Harjumaa:



Aela järv, Taga-Põlliku küla, Raplamaa:



Malevamäe, Harjumaa viimane kants:



Väätsa vald, Saueaugu küla, Järvamaa:



Paremale keerab Saarnakõrve mõisatee, Harjumaa:



Saarnakõrve mõisaalee:



Saarnakõrve koduloomuuseum:



Antud eraalgatuslikku muuseumit kantakse juba mitu aastat Regio kaartide peale, kui omanikel oleks vähegi viitsimist, saaks toetusrattad veerema. Mõelda vaid, kui Kiruvere Muinaslaager ja Võtikmetsa Käsitöökoda (mõlemat pole veel kuskil kaartidel) said sel kevadel kahe peale JAPist umbes milli toetust, mida annaks teha muuseumiga, mis on kõikidel kaartidel juba peal? Samast rahamasinast sai mitme projektiga rahhvi ka Metsla muuseum, samuti kunagine eraalgatuslik ettevõte. Natuke positiivset ellusuhtumist ja väike projektikirjutamise koolitus ning võib teha imesid.

Rääkides Saarnakõrvest, ei saa mainimata jätta ka uudist, et selles ajaveebis kõvasti feimi saanud (pooltuhat postituse lugejat, kaduvväike võimalus, et peremees seda ei loe) Päimetsal on uus energiline omanik. Pidi püstitama sarnase Rootsiaegse maja vana kõrvale. Väga kõva koht ja idee, potentsiaal Kõue Nahkanuiks saada, blogimisega võib kohe alustada!

Edasi.

Üle-eelmise sajandi maja lapitakse ühes teises kohas kokku:



Saarnakõrve moodustab Mustlaga (Paide vald, Järvamaa), omamoodi tervik-taganurga, sõidad mõisa eest mööda, üle munakividega sillutatud tee alla Mustlasse ning sattud peaaegu Tartu maantee äärde. Siin on maastik ja fiiling analoogne Ojataguse mõisa, Eiverega, nagu oleksid mingid õrnad asustatud voored, madalam maa ümberringi.



Ma ei tea, kas Kõue vallas jõudis keegi bituumensindliga madalat katust ehitada, siis, kui kõik nii ehitasid, Mustlas on selline isend olemas, analoogseid näeb ligidal, Matsimäe kinnisvarakülas:



Juba Mustla koolimaja juures - kuskil siin on Pätsu istutatud tamm. Ma olen näinud Mustla kooli interjööri fotot - palju lapsi, sünge suure saali lava, laste mornid näod helendavad pimeduses. Need Leeni Männi albumid on nüüdseks Rene Viljati arhiivides.



Nüüd üle Tartu maantee ja seiklema mööda voori ja metsateid, õige Taganurk:



Keset põlismetsi, raielanke, on palju talukohti, suurtest munakividest aedu metsa sees tee ääres, kunagised külatänavad.

Nõmme Järv, Kõue vald, Harjumaa. Milline siis veel mudajärv välja näeb?

Nähtud, pildistatud

Taaskord ES-ECG, registreeritud Pärnus asuvale aviofotole, pani otse üle pea, madalalt.

Taganurgas

Ületasin täna rattaga maakonnapiire kuus korda, sellest reisist kunagi hiljem, et ei läheks hiigelpostituseks, jagan hoopis lugejaga ühe tänase emotsiooni külaliikumise teemadel. Niisiis sattusin taganurga muuseumisse. Mind võttis vastu mees, kes nimetas ennast peretütre meheks. Kui ütlesin talle oma nime, naeris ta suure lõuatäie, hiljem naeris veel mõned korrad. Nimelt olen ma taganurgas väga kuulus, sest vallalehes olevat ma pannud mängleva kergusega paika ühe väga kiusliku tüübi. Taganurgas netti ei ole, muud minu suured teod ei ole seal teada.

Järgnevalt rääkisin taganurga perenaisega, enam-vähem dialoog:

J: Mul on teoksil selline Kõue valla kaart, värvilisena on tähistatud ärganud külad, erinevate värvidega külaseltsid, paljudes külades on külavanemad:


T: Taganurgat siin ei olegi...

J: On küll, paraku on see küla valge ehk must auk, kas olete mõelnud näiteks Kõue Külade Seltsi liikmeks astuda, külavanema valida ning küla äratada st. ühist asja ajama hakata?

T: Mida? Millejaoks see kõik, meil ei ole siin inimesigi, mõned elanikud vaid, kaks uut pere, las nemad teevad. Meil see Vello ajas siin asja, las tema teeb. Millejaoks see üldse, me saame siin ilusti hakkama, kas me peaksime seda tegema sellepärast, et Ardus peol käia?

J: Te peaksite seda tegema enda, st. küla pärast, et ei peaks Ardus peol käima, et saaksite ise teha, mida soovite. MTÜga saate taotleda raha, näiteks oma muuseumi jaoks.

T: Kas see võetakse siis minu pinsist maha? Teate, ma olen vana inimene, see asi ei huvita mind, minge Vello juurde ja rääkige temaga.

J: Ma ei lähe Vello juurde, see ei ole üldse minu asi, kuidas te oma küla asja ajate, ma ainult dokumenteerin, ei ole misjonär, head aega ning tulge 22. augustil Kõue valla külade päevale Kõue külla kell 16.00

T: No mida me seal küll teeme?

J: Ene Ergma on kutsutud, jne.

T: No siis oleme kohal

See ei olnud minu jaoks peaga mööda seina jooksmine, sest ma ei taotlenud midagi, aga see segu oma vanuse taha pugemisest, ignorantsusest, tuha pähe raputamisest, ükskõiksusest ja ülbusest on nii tüüpiline... Kui Ene Ergma liigutab siis alles sobib ennast liigutada, no ma ei või.