Esitab Sinijärv. Kui tahad luua õnnestunud luuletust, kirjuta jahist, hundist, karust, silla ületamisest, "musta lae" poeedist ja rammusast kõhutäiest!
Keda luule ei koti, neile üks ülesvõte pea helikiirusel sõitvast masinast Äksi ringrajalt:
Võibolla huvitab kedagi Ardu mehe arheoloogiline lugu?
Olen hoidnud küünlaid vaka all, juba poolteist aastat vana lugu Kääpa kuusikust uue Tallinna-Tartu maantee trassil, see teekulg on mingi tolleaegne töövariant:
Kuvatud on postitused sildiga Hall arheoloogia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Hall arheoloogia. Kuva kõik postitused
20.11.09
26.05.09
Raamatuuudis
Raamat Soome-ugri saamine
Enn Haabsaar
Kümmekond aastat tagasi tekitas iseõppinud ajaloolane (taustalt filoloog ja psühholoog) Enn Haabsaar (1943–2008) Eesti kutseliste ajaloolaste seas paraja tormi oma ootamatust vaatenurgast esitatud, kriitiliste ja intrigeerivate ideedega Venemaa ja soomeugri rahvaste varasest ajaloost, Vene riikluse kujunemisest jne. Ehkki teda toetasid mitmed meie ajalooteaduse korüfeed, tõrjus ajaloolaste tsunft autori uudsed seisukohad asjasse süvenemata kõrvale ja nõudis enne diskussiooni avamist nende põhjalikumat teoreetilist käsitlust. E. Haabsaar tegeleski sellega kogu järgneva kümnendi ja tema töö põhiline, kivi-, pronksi- ja rauaaega käsitlev osa on esitatud käesolevas raamatus. Teos käsitleb ladusas poleemilises laadis ja väga laial arheoloogilisel, keeleteaduslikul, etnoloogilisel, folkloorialasel, antropoloogilisel jne taustal soomeugri rahvaste päritolu, kujunemist, kultuurimõjusid, mütoloogiat ja mõttemaailma. Sisult põnevat ja vormilt üldarusaadavat teksti aitavad mõtestada arvukad pildid, kaardid ja skeemid.
Enn Haabsaar
Kümmekond aastat tagasi tekitas iseõppinud ajaloolane (taustalt filoloog ja psühholoog) Enn Haabsaar (1943–2008) Eesti kutseliste ajaloolaste seas paraja tormi oma ootamatust vaatenurgast esitatud, kriitiliste ja intrigeerivate ideedega Venemaa ja soomeugri rahvaste varasest ajaloost, Vene riikluse kujunemisest jne. Ehkki teda toetasid mitmed meie ajalooteaduse korüfeed, tõrjus ajaloolaste tsunft autori uudsed seisukohad asjasse süvenemata kõrvale ja nõudis enne diskussiooni avamist nende põhjalikumat teoreetilist käsitlust. E. Haabsaar tegeleski sellega kogu järgneva kümnendi ja tema töö põhiline, kivi-, pronksi- ja rauaaega käsitlev osa on esitatud käesolevas raamatus. Teos käsitleb ladusas poleemilises laadis ja väga laial arheoloogilisel, keeleteaduslikul, etnoloogilisel, folkloorialasel, antropoloogilisel jne taustal soomeugri rahvaste päritolu, kujunemist, kultuurimõjusid, mütoloogiat ja mõttemaailma. Sisult põnevat ja vormilt üldarusaadavat teksti aitavad mõtestada arvukad pildid, kaardid ja skeemid.
20.05.09
Aarne Kivistik - valge arheoloog

Kui tahate tuhnijate vägitegudele kaasa elada, saate kiigata militaarfoorumisse, kus dektorikeelustamise rubriigist on saanud tuusalt feimi seesama bloog. Militaartüübid, tehke palun oma lingid siia korda!
Kasutajale "Arheoloog" sekundeerin Aarne Kivistikku toetava tõestusega, et 2005. aastal Harmis väljas olnud potikillud on jõudnud teaduslikku publikatsiooni, kui viitsiks oma vintidel tuhnida, võiks välja panna terved näitused.
16.04.09
Dektori hoiatus!
Sain sellise kirja:
Eile helistasToomas Mägi. Kas tunned tema aardeküttide seltskonda? lubasin ainult enda juuresolekul,neil konnata metalliotsijaga. Tagasi ei helistanud, kuigi lubasid. Lugesin, kuidas nahaalitsevad, aga meil seal pärandkultuuri hulgi. Kuidagi ei oska kätte saada rootsiaegset katastrikaarti. Seal pidi meie põld olema kabeliväljana kirjas, Oskad anda täpsed viited eha valikul. Kas on fond 1? seal peab täpselt nimetust teadma jne On sul olemas see kaart?
Ma ei oska selle peale midagi kosta - kui kabeliväli on EHA kaardi peal, on see dektorimeestel juba gepsukas. Muinsuskaitseametit ei huvita isegi, kui potentsiaalne hauaplats jääb planeeritava maantee alla. Nii et, head kaevamist!
P.S. Sain vahepal infot ühe aarde kohta - rootsiaegne varandus, kui ma hakkan midagi täpsemalt siin välja käima, siis kaotan ilmselt selle aarde aktiivsetele küttidele - väga loogiline peidukoht ühe spets tüüpi lahingupaiga läheldal, selle aarde kinnituseks näitas vanamees mulle 1698 raha, mille oli talle pärandanud vanaisa koos selle looga. Nii et, üks potentsiaalne dektorimees juures, enne ei ole sellisest hasardist üldse huvitatud olnud.
Eile helistasToomas Mägi. Kas tunned tema aardeküttide seltskonda? lubasin ainult enda juuresolekul,neil konnata metalliotsijaga. Tagasi ei helistanud, kuigi lubasid. Lugesin, kuidas nahaalitsevad, aga meil seal pärandkultuuri hulgi. Kuidagi ei oska kätte saada rootsiaegset katastrikaarti. Seal pidi meie põld olema kabeliväljana kirjas, Oskad anda täpsed viited eha valikul. Kas on fond 1? seal peab täpselt nimetust teadma jne On sul olemas see kaart?
Ma ei oska selle peale midagi kosta - kui kabeliväli on EHA kaardi peal, on see dektorimeestel juba gepsukas. Muinsuskaitseametit ei huvita isegi, kui potentsiaalne hauaplats jääb planeeritava maantee alla. Nii et, head kaevamist!
P.S. Sain vahepal infot ühe aarde kohta - rootsiaegne varandus, kui ma hakkan midagi täpsemalt siin välja käima, siis kaotan ilmselt selle aarde aktiivsetele küttidele - väga loogiline peidukoht ühe spets tüüpi lahingupaiga läheldal, selle aarde kinnituseks näitas vanamees mulle 1698 raha, mille oli talle pärandanud vanaisa koos selle looga. Nii et, üks potentsiaalne dektorimees juures, enne ei ole sellisest hasardist üldse huvitatud olnud.
15.03.09
Adramaadest, Harmi identiteedist
Mul on plaanis kirjutada üks pikem lugu Harmi teemal, kuid see lükkub edasi aega, mil Kõue kuulutja mulle lõpuks postkasti ilmub.
Kirjasaatjad on mind vahepeal meeles pidanud ning läkitanud kaks teadet:

Aarne Kivistik on legendaarne teadlane, arheoloog - oma leitud trääni käib ta alati rahvale välja, enne arhiivisügavustesse lükkamist, järgnevad leiud on pildistaud Harmis, maikuul 2008, esimesel pildil olevad kujused on veel koos mullaga väljapanekul:


Harmi teemalt on lahatud pikemalt Alansi veebis, põnevaim arutlus toimub teemal, mis oli enne, kas Uus või Vana Harmi (Ojasu)?
Oma panuse antud koha koduloosse olen koondanud Harmi ajaloo vihikusse:
Kirjasaatjad on mind vahepeal meeles pidanud ning läkitanud kaks teadet:
jau kõue vasall-man
kas oled jõudnud tutvu muinasaja teadus 11-2002 a. keskus-tagamaa-ääreala
Lang kirjuta seal vakuse ja linnusepiirkondadest.Manuse pilt sealt.
kontuur tähendab vasalli maavaldust 13 s. algul ja number kyla suurust liber cansus daniae järgi. Rasvane kontuur veel varasem vasalliüksus:

et siis 19 adramaad e. kõue kündis üits mees 19 päevaga ülesse või 19 meest ühe päevaga.
Teine teade naaberküla (S)Harmi ülesse kyndmise kohta on tulnud
kirjasaatjalt A.Kriisalt - Aegade Algusest 2004:
Viikingiajal võeti kasutusele rauast adraterad. Vanimad leitud teramikud pärinevad konksadrast, kuid tõenäoliselt oli tuntud ka uus künniriist - harkader. See oli konksadrast oluliselt tõhusam ning mitte ainult ei kobestanud mulda, vaid pööras pinnase ümber. Senise ristkünni asemel saadi sama töö tehtud ühesuunalise kündmisega. Vanimad ühesuunalised künnitriibud on avastatud Lõuna-Harjumaalt Harmist, kus on sellist kündi tehtud enne 11. sajandit, mil endisele põllule rajati kivikalme.
Kuigi olin paar aastat tagasi lugenud Kriiska Aegade algust, ei olnud mul see fakt meeles ning Harmi vanem ajalugu jäi mul käsitlemata eelmine aasta Harmi kooli 165. juubeliks koostatud trükisel, millesse ma kaalusin küll paari leiu rekonstruktsiooni arheoloogia publikatsioonidest, millele juhatas mind Aarne Kivistik, kelle käsi on ka tõenäoliselt mängus eelpoolmainitud künnivagude leidmisel.Viikingiajal võeti kasutusele rauast adraterad. Vanimad leitud teramikud pärinevad konksadrast, kuid tõenäoliselt oli tuntud ka uus künniriist - harkader. See oli konksadrast oluliselt tõhusam ning mitte ainult ei kobestanud mulda, vaid pööras pinnase ümber. Senise ristkünni asemel saadi sama töö tehtud ühesuunalise kündmisega. Vanimad ühesuunalised künnitriibud on avastatud Lõuna-Harjumaalt Harmist, kus on sellist kündi tehtud enne 11. sajandit, mil endisele põllule rajati kivikalme.
Aarne Kivistik on legendaarne teadlane, arheoloog - oma leitud trääni käib ta alati rahvale välja, enne arhiivisügavustesse lükkamist, järgnevad leiud on pildistaud Harmis, maikuul 2008, esimesel pildil olevad kujused on veel koos mullaga väljapanekul:


Harmi teemalt on lahatud pikemalt Alansi veebis, põnevaim arutlus toimub teemal, mis oli enne, kas Uus või Vana Harmi (Ojasu)?Oma panuse antud koha koduloosse olen koondanud Harmi ajaloo vihikusse:
26.06.08
Hall arheoloogia
On olemas valge, läbipaistev, ehk ametlik arheoloogia ja must arheoloogia. Valge jaguneb omakorda allvee-, aero-, pinnase-, teoreetiliseks jne. You name it. Must arheoloogia on seotud omakasuga - kaevatakse lahti ja rüüstatakse täiskuuöödel haudasid, tuhnitakse muinaslahinguväljadel ja Sinimägedes. Parem kraam korjatakse üles ja müüakse läände, ebahuvitav jäetakse vedelema. Musta arheoloogi poolt puistatud kultuurkiht on suhteliselt väärtusetu - paremad hauapanused on vehkat pand. Musti arheolooge seostatkse tihiti detektoristidega - aardeküttidega, kes kasutavad metallidetektoreid. Arheoloogidel on isegi plaan detektorid üldse ära keelata. Detektoristid aga väidavad, et nemad on puhtad poisid ning detektorite keelamine ei muudaks midagi - mustad jõud tegutseksid ikka edasi, sest neil on sügavalt poogen. Ka ATV foorumlased väidavad, et nemad on kultuursed inimesed, kaitsealade metsa alla sõidavad rööpad sisse hoppis mingid paadund pätid. Detektoristid jälle ütlevad, et arheoloogid on tavaliselt joodikud ja lõhuvad muististed väljakaevamisel ise ära, kaotavad ära jne. Detektoristide foorumis on teema, kuhu pannakse välja oma nodi, mida leitakse.
Minu, halli aReheoloogi, viimased leiud, leiad siit piltidelt. Läksin mina ükspäev Aela Hiide palvlema, aga ei leidnud hambakivi üles. Juhtusin hoopis ebaseadusliku prügimäe peale.
Saak: kaks akent, ühel isegi klaasid ees. Sinna jäi: veel neli akent (üheklaasilised, ilma klaasideta), plekkahjuplekke, mingit soojustusmaterjali, lillepotte jm. Raudhinged ma leidsin jaanitule lõkkeaset läbi kammides, mul on neid vaja kuuri uste hingedeks. Kahjuks ma ei leidnud hingede vastuseid, mis posti külge käivad. Seaduse järgi peaks ma minema kuhugi arheoloogiavastuvõtupunkti ning loovutama väärtuslikud leiud riigile, nende väärtuse eest 1/2 rahaliselt vastu saades. No kuidagi imelik on pehkinud aknaid ja roostes hingi kuhugi loovutada. Seega, halli arheoloogina, restaureerin need ise ja kõik huvilised võivad neid imeltleda peatselt minu kodumuuseumis. Kes pikale lainele edasi jääb, näeb kindlasti tulevikus, kuidas need esemed peale taastamist välja nägema hakkavad. Vanade akende taastamisega alustasin kolm aastat tagasi, põhjaliku restaureerimisjuhise leiab muinsuskaitseameti lehelt. Halli arheoloogina ma detektorit ei kasuta, lõkkeasemes oleks abi olnud termomeetrist, poolsulanud tosse pidin jahutama läbi niiske rohu joostes.
Tellimine:
Postitused (Atom)