Hof Kau XLVII

The still life around hof kau is deceptive. Stone tile roof of the main building is finished except some details and difficult edges.



Most of the work now is happening inside. Here is building brigade of the genereal contractor, investigating where to put supporting columns for the last major concrete casting on first floor hall ceiling.



Here are hof manager, his consult (right) and three officers of a heritage defence department (muinsuskaitse, most feared officials in archeologically active districts) examining how to preserve wall paintings found under wooden panels.

Hunting season

In middle-estonia there is no show-off parade for Estonian Republics 93th birthday, just a two day long hunting session. Today men gathered by Kõue old schoolhouse. NGO Ardu hunting society (Ardu jahiselts) together looks like a small private army.



They divided into two companies, one of them going into forest villages (Paunaste, Pala) to drive animals to hofsland Kau, the others patroling Silmsi-Rava-Triigi road, covering animal pathways into Paunküla nature reserve.



I counted eleven watchpost in this road.



How does have men survived in villages for thousand of estonian winters? They manage natural resources - forest and animals.



There have been tales about six headed crowd of wolves hanging around plus one specially angry lynx.



Rava village, Andimäe place. Tallinn-Tartu highway is projected to cross here, over the highest ground.



Sniper in the other side of Andimäe hill.



Animal is driven there by others and all we have to do is wait.



Between old parish house and shophill (rava vana vallamaja, poemäe).



On the border of dorf Rava and hof Kau.

Last estonian standing

I sometimes go riding in fridays with special bus that transports local village oldsters to parish centre (Kosch kirschpiel) to buy medicine and commodities. The bus travels between fields of snow and harvested forests, here and there appears chimneys of an old houses. Most of them are with no signs of life - no busts of smoke coming from them.



Most of the oldsters have lived here all of their lives - worked in fields and forest they see in the bus window. Where are their children? Long ago gone to towns, settled down far away from vastness of middle-estonia. Theres no perspective to live in the middle of nowhere, to be face to face with harsh winters and yourself. Oldsters are quietly chatting with their seatmates, commenting every house and subject they see in bus window: "Yes, there we played in 1945", "Kõue Peoples House? My son went there one time, I have not been there."



The oldsters are looking at relatively young man with understandable incredulity. Why are you here? Why not in town? This place is for people who don´t smile and don´t think big anymore. We are born form crude nature and we die here. Nothing can take or change our memories or lives.

Estonian Republic turns 93 years today.

Eesti turismi hetkeseisust

Lõppemas on Tourest 2011, - koht, kus suht adekvaatselt näha kohaliku tursimitööstuse pakutav kogu oma ilus ja viletsuses. Võrreldes eelmise aastaga tundub, et klienti kalastatakse vähem suvaliste väikeste flaieritega - pigem on rõhk piirkonna brändi toetavatel mahukamatel väljaannetel. Näieks ülalolev Viljandi kultuuriloo vihik koosneb 100% maakonna pärandi ja väljakujunemise kirjeldusest, trükises pole ühtegi reklaami!



Hiiumaa-Saaremaa on samuti esindatud maakonnaväljaandega, Hiiumaa versioon mahukam (hiidlast defineeritakse läbi kohaliku huumori), nendes trükistes on küll reklaami aga ka palju pärandit.



Pärnu on loonud oma piirkonnale romantilise brändingu, paljuski toetab trükist lisaks visuaalile ka kompamismeel - korralik ökopaber-trükk paistab olevat tänapäeval möödapääsmatu.



Järvamaa on saanud valmis tursimikaardi. Pidin tunnikese asenduspersoonina Järvamaad esindama ja paistab et kaart on elementaarne ja esmane, mida küsitakse. Teine on kultuurisündmuste kalender. Tõesti - elu ja möll ääremaadel toimub vaid sündmuste raames, kui just turisti erihuviks pole väljasurnud väikelinnad (külavahed on niigi inimtühjad).



Valdadest tõuseb Järvamaal esile Albu ja Türi. Mõlemad on olnud aastaid tegijad ja oma traditsiooni jõuliselt välja käinud. Türil oli selleks hooajaks kaks trükist - sündmused (pildil) ja mahukam vihik turismiteenustest. Valla olemasolu õigustuseks on tänapäeval peale lumelükkmise saanud ka katusepakkumine kohalikele teenusepakkujatele. Konnatiigi tegijad ei pruugi kõik omavahel 100% läbi saada, siit tulebki mängu valla roll neid esindades ja toetades. Kõue vald oli eelmisel aastal messil esindatud nii Kõue kaardi kui uue-Harmi mõisatrükisega, sel aastal ju siis ei peetud kultuuri-spordikomisjonis valla ametlikku esindatust vajalikuks, kuigi Järva Arengu Partnerite stendis oleks ruumi olnud küll.



Stiilseim stend oli Järvamaa boksis Seidla tuulikul - teenust toetavaid väikevidinaid kui ka suurem vanker, jahukotte täis.

Siin tulebki ilmeka näitena välja, mida on vaja, et head teenust pakkuda. Tuulik on ehe projekt, mis on ellu viidud tuuleveski tehnoloogia fännide poolt, samuti Põhjaka mõis - kolm kokapoissi trotsisid isiklikku vaesumist ja külma talve, et käepäraste vahenditega päästa väike mõisahoone, et seal head süüa pakkuda. Mõlemal näitel ei maetud projektidesse hiigelsummasid aga messil oli tuulik Järvamaa terviklikuma väljapanekuna ja Põhjaka mõis sai maakonna stiilseima kohana endale Järvamaa kaardi kaanepinna!



Siit tekkibki küsimus Järva maakonna prioriteetides ja üldisemas turundamisstrateegias. Rahaliselt kõige mahukam turismiprojekt, Ajakeskus, oli esindatud kolmandiku A4 trükise näol. Erilist tegu-nägu ega selgust atraktsiooni olemuse kohta sellest ei saanud aga hea et põhiinfo olemas oli. Paidel oli kokku neli väikest trükist, juubeliaasta kultuuriprogramm eraldi tõenäoliselt kõige vajalikum.



Eesti kui brändi müük väljamaale toimus mitme temaatilise vihiku kaudu. Konkurentsieelised olid kirjeldatud 10 postulaadina ülalnähtavas.



Rahvusvaheliselt tuntud näod, WIFI, ilus loodus ja kontrastid müüvad, esimese argumendina oli kirjeldatud rahvusvööd kui iidse traditsiooni kandjat ja teisena esitletud tüüpilist eesti jõmmi ja tema positiivset suhtumist läbi sõna "normaalne". Hea hoiatus, et võimalikku kultuurishokki vähendada.



Messi kujundust üldise ja konkreetsete keissidena annaks arendada. Kirevust, segast ja eklektilist on väga palju. Kokku tuleb tohutu müra, põhiliseks kujunduselemendiks on sebiv külastaja, kellede vahelt taotluslik kujundus paistab detailidena. Liigsuured taustapildid ja stenditäied väikeseid trükiseid on jah hea tahtmise juures hoomatavad, tulevikus võiks mõni maakond eristuda totaalse selguse ja kirevuseta. Viljandi oli ehk sellele kõige lähemal.

Kui ma eelmine aasta panin oma panused Järvamaal Seidla tuulikusse ja Põhjaka mõisa siis kes võiks olla Järvamaa turismitegija aastal 2011? Paistab, et pole nii hea aasta kui mullu. Ajakeskus Wittenstein peaks uue juhiga oma turunduse väga hästi läbi mõtlema, ehk saab asja. Suurem tulevikutegija, pigem järgmisel aastal, võiks olla Türi Muuseumiraudtee. Aga sellest juba järgmises postistuses.

Hof Kau XLVI

What is a yearning of home? Who has been far away from home, knows the feeling.

Otto von Kotzebue sailed three times around the world, later he chose from all places he has been, hof Kau as his home. A place in middle-estonia, a land between east and west, a centre of the world, with long freezing winters and short summers hot and dry.

In Estland, constant good and idle ages never last long. Otto had to work in harbor of Reval to stay landlord in his home.



In every night he spent in Reval, he had a dream that he is at home. He saw that he is in the room in gut Kau that actually never existed. He even saw a reflection of a room window. In the time of awakening he realized that the dream room was in the part of the building that never existed.

He lost forever into his dream room in 3th of february, 1846.



In 1906, his son Otto Rjurik sold the property of hof Kau to Hagemeister family and went to Reval. Otto Rjurik had a year of life left to live. To dream about home. To see this haunted window reflection in every of his dream.



In 2011 this reflection of the window of Kotzebues dream has become real.

Travellers middle-estonia

I started my journey from hof Neu-Harm, main building is partly beautifully renovated a few years ago by Kau parish.



Lets look at the big picture from one mile away. Roof of the big watermill is broken, there is no owner or no tears for this loss.



Approaching backyard of hof Habbat, some soviet industrial buildings.



The other side of hof Habbat. Metal door of the brewery. Street name leads us to parish centre. I go the other way.



Former road of timber transportation.



Hoflage Kossaste. Once here lived a man called "black communist". He chased brothers of forests and held parties here, where the ruins are still remaining.



Entire soviet era is turning into ruins. Barn of the hoflage Nutto. Both Kossaste and Nutto were economic supporting units of the hof Kau.



Another lost barn, far, far away, in Kadja.

Hof Kau XLV

Here are some classic "then and now" series of pictures, previously published on Triigi villages FB page. Triigi village in Kõue parish located in Harju county, Estonia (Europe) is actually not a village. After 1921, when landlords of manor heartland (hof Kau) were announced as an outlaws, land was parceled into lots for the new owners, primarily reserved for Estonian war of independence veterans, and this land was called as Triigi colony (Triigi asundus).





This picture is from Kosch churchyard, the grave of Otto von Kotzebue. Amazing, that 30 years ago there was a fence around Kotzebue familys final resting place. Well, seems like someone needed it more.

You can read about Hof Kau´s future as a Kross Culture Manor in todays owner page.

Muuseumide veebivärav (Ardu vana koolimaja ja Saarnakõrve mõis)

Sain järgneva kirja: Tere Juhan! Ehk oled juba kursis www.muis.ee Eesti muuseumite kogude veebikeskkonnaga. Asi on kuidagi toores sääl, eriti mis puudutab kogudes leiduvate fotode kirjeldust (puudub elementaarne andmeväli "aasta"). Ehk on Kõue valla blogijatel juba olemas ka need kujutised: Ardu kooli põhiplaan ERM kogudest ja Saarnakõrve mõis:









Otsingus katsetasin erinevaid külanimesid...saab esinduslikuma tulemi (ardu, triigi, kõue,alansi, habaja etc.) Hämaraks jääb see kooli plaani olemus? Kas pakutud variant on miski 1938 aasta hoone eelne kavand (2 korstent) või vana koolimaja ümberehituse kava (saun endises mantelkorstnas). Eks peab ERMist üle täpsustama, millega tegu. Ja teine mulle ootamatu avastus oli asjaolu, et arhiivide otsingusüsteemis AIS võib otsinguteks kasutada ka slaavi tähti=kirillitsat...kuna suur osa tsaariaegseid (venestusperiood) toimikupäälkirju on andmebaasis originaalkujul sisestatud. Töötab ka isikunimede otsingul.

Näide: otsing kay (sisestada kirillitsas)

üks huvitav nende seas: otsitakse surnud soldati sugulasi raha üleandmise eesmärgil

Minu vastus:

aitäh väärt linkide eest. Uskumatu, kuidas nii AIS kui viidatud muis.ee keskkond lõikavad maha pika pealkirja ehk otsingu põhifunktsioon, midagi üles leida, jääb poolikuks, kuigi ruumi nagu ekraanil oleks. Ühendatud fotode kogu paistab olevat üüratu, kahju, et ei ole kohe esimese satsiga viitsitud kasvõi pisipilti kirjeldusega kaasa panna.

Ardu koolimaja kavand paistab olevat jah uue koolimaja ehituse päevilt, all pedagoogikaarhiivis leiduva sama käekirjaga uue koolimaja skeem. August Laupa on lisaks Ardu uuele koolimajale projekteerinud ja juhtinud ka Harmi kooli ümberehitust.

Publishing house JS - We write history

How is life in Estonian countyside in winters? Outside is dark and cold, people gather near fireplaces, stories are being told about old times - russian and german times, two Estonian republic times and prehistoric golden ages. There are lot of fieldwork to do in Estonian countrysides by ethnologists and folk art collectors - changes in the culture, peoples habits and in environment have been so drastic by a few generations so old people talk about things youngers can not imagine!



Publishing House JS is my contribution to perpetuate local tales and lores, remembrances and legends. So far I have released twelve printworks, nine of them from my own expenses. In 2011, up to four prints are being released. In Estonian language and in Estonian sense.

Hof Kau XLIV

In the picture above, there is a reconstruction of Napoleon Bonaparte´s boot - one of the most valuable relict that found its way to hof Kau. Parts of the boot have been found under floors of the main building. The story have been remembered and told by the elders of Kau...

August von Kotzebue, as a councillor of the department of foreign affairs at Alexander I, witnessed defeat of the Napoleons grand army in 1812, and took the boot of Napoleon as a evidence.

In his last years of living, 1818, he gave the boot to his second son Otto von Kotzebue as a wedding gift. Otto von Kotzebue married Amalie Zweig in hof Mecks, Kosch kirschpiel. The boot was taken to hof Kau and later came a property of his son Otto Rjurik von Kotzebue, who left the boot to hof Kau in 1906, the year he went to Reval. Otto Rjurik died a year later.