Jaanuari lõpp

Harmis, puid on



Päike ka paistab



Sepikoda on püsti, puukuur veel samuti



Triigil



Talli kelp vajab lappimist

Mäo potentsiaal

2008. aasta lõpul kommenteerisin Vana-Paide (Weissensteini) ajaveebis ühte turismiatraktsioonide teemat nii:

Mäol võiks asuda näiteks Mäo Loovküla - maanteetrassi äärde elamute, offissite, marketite, lõbustusparkide või tehaste arendmise asemel võiksid seal paikneda traditsioonilises või ökoloogilises võtmes ehitatud hooned, kus siis osutaksid teenust need, kes tahavad trassile välja paista või kellel esindust kesk-eestis ei ole, see oleks omalaadne mini-eesti, kihutad autoga mööda ja näed vabaõhumuuseumi, sellega on juba algust tehtud Statoilis asuva(asunud?) saunaga, kahju muidugi, et tankla rajamiseks lammutati ära hoone, milles kunagi Mäo algkool asus. Mäo üldises arengus ei saa ka muidugi dominanti, mõisa, ära unustada, olgugi, et Sakreti kollane torn paistab kaugemale, absurd on arendada klantsi jama sinna, kus tondilossid püsti.

Praeguseks on mainitud saun lammutatud aga alustatud massiivset teeehitust-õgvendust Mäo mõisa tagant. Uus suur tee juhib autodevoolu Mäost mööda aga keeruline ristmik võib suunata ka teepealt maha. Kui on põhjust maha keerata. Kunagine Mäo, kust mõisast on kahel korral ajaloos Paide linna valitsetud, kus kolmnurgal on toimunud kuulsad motokrossiüritused ning kus on asub mitu kiirsöögikohta ja kaks tanklat, ootab tõhusamat kindelpunkti, et oleks põhjust peatuda Eesti keskel, olulisel teederistil. Jätame mõisahoone keeruliste omandisuhete ja suure remondieelarvega jutust välja. Unustame söögikohad. Mõtleme suurelt ja lihtsalt. Mini-eesti idee on pea sama suur kui ergava seitsme Peetri loomelinnak, vabaõhuökomuuseum kiirtee ääres on põnev aga mitte nii lihtsalt teostatav. Võtame ühe olemasoleva tühja hoone ning mõtleme sinna kõik, mida võiks pakkuda ja müüa. Kust võiks alguse saada Mäo kui Eesti keskpunkti uus hiilgeaeg. Mitte ainult värav Mäole vaid kogu Järvamaale või Eestimaa teise poolde. Kui Kõue Rahva Maja ehitati, ei teadnud eriti keegi, mida ja kuidas seal tegema hakata, kõigil oli muidugi palju lennukaid ideid. Paljud ideed on praeguseks teostunud, palju juurde tulnud ja ootamas oma aega, aga mis põhiline, maja tuleb isemajandades ots-otsaga kokku ning pakub rahvastpaeluvaid asju. Kui selline asi on võimalik külaseltsi ja valla piires, võiks olla see teostatav ka maakonnakeskuses, suurima magistraali ääres. Et asi ära tasuks, peaks mõtlema müügile. Mäo kaubamärk võiks olla "Made in Estonia" - käsitööst loovmajandusproduktideni, turismitooted ja meened terve Eesti kohta. savi, puit, vilt, disain, kõige selle kohapeal tegemine, kursused ja õpe bussitäitele turistidele-õpilastele, spordiürituste taaselustamine - võimalused on piiritud Eestimaa keskpunktis. Mäo on tühi ja avar, ootab tegijat. Kusagilt peab pihta hakkama. Kuigi nimi on kummaline - Jaarmark, näen ma selles tugevat potentsiaali.

(kirjutasin mõteluse ühe Järvamaa projekti jaoks)

"Päike kuldab Kõue kuma"

Tuli sellist tagasisidet:

vaadates eriliselt pakaselisel nädalavahetusel karget koidukuma tuli mulle meelde, et Kõuel vallas valiti mingi tunnuslaus:

Kõue vald valis tunnuslause

13. novembril 2009 toimunud valitsuse istungil kinnitati kodulehel toimunud hääletuse põhjal Kõue valla tunnuslauseks "Päike kuldab Kõue kuma".

Et siis Sina kui kohaliku turismiinfo ja mainekujunduse arvamusliider, kuidas kommenteerid? Kas on ka infot, kes on autor ja mida on laiemalt selle lausega silmas peetud?

Mul endal jääb loovast mõtlemisest vist sutsu väheseks. Takerdun sõnade taha. Kõu kui pikne ei kuma selliselt, et päike selle kuma kuidagi kuldama saaks. Pealegi on Kõue kirjutatud ka suure tähenda, mille tulemusena ma saan aru, et on mõeldud, et Kõue vald kui selline kumab, kui päike teda kuldab. Aga mis mõttes päike ja mis mõttes kuldab ja mis mõttes siis ka kumab??

JS kommentaar:

Väga raske on tõesti seda ette kujutada, aga ilu peitub siin sõnademängus, sisu on teisejärguline või üldse võimatu. Minu pakutud tunnuslause oli "maakoht Harjumaal" mis peaks iseloomustama siinset puutumata loodust, asustushõredust, pärandkultuuri rikkust kui ka ligidust pealinnaga.

Jama asjadega

Mõned näitlikud fotod asjadest, mis potentsiaalselt ohtu või ebamugavusi tekitavad:

Puhuri toitejuhe ei ole mõeldud -25 kraadise külma jaoks - plast mureneb, tekib lühis:



Geneka kontaktid kuluvad lõpuks liiga ära:



Boileri kütteelement - millal viimati tsekkisid? Võtan nüüdsest täie tõsidusega boila manualis nõutavat iga-aastast lahtivõttu ning kontrolli:

Maakooli aeg

Avaldan SWOT võtmes kirjutatud mõtiskluse naaberkülas asuva Harmi kooli teemadel, edasimõtlemiseks asjassepühendunuile, niivõrd tänapäeva-tüüpilise raporti maakoha hääbumise-edasikestmise loona.

Tugevused.

Tegelikult on kooli ainus väärtus traditsioon. Kui mingi koha peal on (alg)haridust sada aastat jagatud, ju siis on väärt koht olnud - kriisid ja rasked ajad üle elanud, kokku hoidnud ja ots-otsaga kokku tulnud. Seda suurem on kooli väärtus siis, kui see on samas majas tegutsenud, nagu Harmi kool - varsti juba sada aastat. Veel suurem väärtus on koolimajal siis, kui see näeb välja, nagu peale ümberehitust eelmise vabariigi ajal - järelikult hästi projekteeritud ja remonditud, lollikindla ökoloogilise lahendusena, aukartustäratavalt väikeste hoolduskuludega.

Nõrkused.

Kool on oma piirkonna peegeldus ja keskus - mida aeg tagasi, seda tihedam oli koolivõrgustik - meenutame, et mõisavaldade ajal, 19. saj lõpul, pidi iga mõisa piirkond oma kooli avama, mis paljudele valdadele üle jõu käis, lisaks ei jagunud iga piirkonna peale piisavalt õpilasi ja õpetajaid, mis hariduse kvaliteeti alandas. Koolid ühinesid ning neid koliti kokku vastavalt vabadele hoonete(osade)le koolipidamisest huvitatud külade piires ning nende vahel. Olgu siinkohal külade koostöö näitena mainitud lühiajaliselt tegutsenud Vonka kooli, mis asus üksikul rabadevahelisel lagendikul Virla, Aela ja Kadja külade vahel. Vonka kool lõpetas tegevuse, kui paariteistkümne kilomeetri kaugusel Kõu külas avati 1905. moodne ministeeriumikool - ümbruskonna pisikoolide aeg oli sellega läbi.



Fotol Vonka koolikoht - praegune sigadepassimiskoht.


Kui mingi piirkond elanikest lootusetult tühjaks jookseb, tuleb lõpuks sulgeda ka kool. Samas, kui suletakse kool, ei tule sinna piirkonda ka noori inimesi juurde elama - seega nõiaring.

Allakirjutaja andmetel on viimasel neljal aastal kolinud Kõue, Triigi ja Paunaste külla 10 last peredega (lisaks olemasolevatele), juurde on sündinud 5 last - polegi väga väiksed arvud väikekülade jaoks, paraku on vald jagatud piirkondadeks, mis jagavad laste kooli- ja lasteaiakohti niiviisi, et need lapsed ei oleks mahtunud Habaja lasteaeda (Harmi piirkonna lasteaed) ning koolibussi kasutades saab neid viia vaid Ardu kooli. Kui nüüd mõelda, et üks laps käib juba Ardu lasteaias või koolis on teise panek Harmi (Habajale) väga ebamugav. Valla kaks piirkonda on eraldatud (valimispiirkonnad), kuigi on kummaline, et näiteks Triigilt tuleb viia lapsi nelja küla kaugusele Ardusse läbi Tartu maantee lõigu (koolibussiga), kuigi naaberkülas Harmis tegutseb kool (kuhu koolibussiga ei saa). Ehk siin on tunda ka vallakeskuse Ardu ranget kätt.



Võimalused.

Mainitud kaks piirkonda võivad saada värskendatud piirid peale uue Tartu maantee valmimist - võib tekkida uus jaotus - siin- ja sealpool maanteed. Ardu jääb sinnapoole, ehk saab siis suuremaks väärtuseks lapse koolisaatmine mööda väikseid teid, ligidale külla. Maantee avab võimaluse ka suur-Harjumaa pealetungiks uute elurajoonide ja töökohtadega, äkki tilgub midagi ka Habaja kanti, äkki ei viida kõiki uusi võimalikke lapsi Kosele ja Tallinna.

Enamus Harmi õpilastest elavad Habajal, läbiviidud küsitluse käigus nimetasid nad oma koduküla igavaks, üritustevaeseks. Siin võib olla Habaja võimalus - külana ja kodanikena ärgata, suuta läbi viia rahvast liitvaid üritusi ja olemisi. Eks olegi seal palju tehtud, aga kaasamine kui fenomen vajab lõpmatult avastamist. Bensiinijaama, pangaautomaati, ujulat lähiajal kindlasti Habajale ei tule, küll aga saaks piirkond omale kodanikualgatuse korras ja lastevanemate eestvedamisel lisaväärtust luua.

Ardus on tekkinud noorteühendus, mis korraldab vallaüleseid üritusi ka Äksis, äkki leidub järgijaid.

Ohud.

Ma ei suuda naaberkoole konkurentideks nimetada. Valla poliitika on tuua võimalikult palju lapsi Ardusse, Habajal viiakse lapsi järjest varem Kosele kooli, et harjuks suurema koha- ja kooliga. Kuidas on lood Habaja piirkonna iibega? Need on reaalsed trendid, mis kujundavad piirkonna homse päeva. Kui palju on iga Harmi lapsevanem ja vilistlane nõus oma ressursse kooli edasikestmiseks kulutama? Triigi algkooli sulgedes 1975. aastal töötas koolis kaks õpetajat, õpilasi oli tosinkond - need on sulgemiseelsed arvud ka tänapäeva maakoolides. Õpilaste arv võib väheneda laviinina. Oluline on mingi üldisem argument terve piirkonna eluspüsimiseks, eneseusuks - et siin on hea elada ja kodu ligidal õppida. Seda tunnet tuleb luua.

Uusi valdu Harjumaal

Praegune Kõue vald on kunagi kandnud nimesi Triigi ja Aleksandri, vastavalt võimule.
Ardu küla on valla järjekorras kolmandaks keskuseks, Kõu ja Triigi (Praeguse Rava vallamaja) järel. Ardus on kool, lasteaed, pood, vallavalitsus ja grill (külalistemaja) vägeva turundusega. Nüüd on siis ka Ardu vald.



Kolm lillat pilve Kõue peal
igaüks kümne külmakraadi eest

Triigi algkooli kroonikaraamat on on-line!

Kui eelevatel talvedel on Kosel elav, Triigi Maasikamäel sündinud ja noorusaja Palal mööda saatnud Aksel Orasi kirjutanud kohaliku koduloo tippteoseid "Sammalduvail radadel (Hier ruht ein Herr)" (Otto Kotzebue ja Ravila Peter Mannteuffeli lugu), Eesti Rahva Muuseumi poolt hinnatud poeemi "Seitse Paari Musti Härgi", Pala küla ajaloo koos Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondis leiduva Pala küla revisjoni tõlgetega, mis on lühendatult ilmunud külaraamatu-vihiku sarjas ning veel palju-palju põnevat, siis 2010 on valminud 1:1 ärakiri Pedagoogikaajaloomuuseumis asuvast Triigi algkooli kroonikaraamatust. Esialgu olen selle riputanud ühes tükis bloggeri serverisse, lootusega, et sealt suudetakse välja guugeldada oma esivanemaid ja sugulasi - trend, mis on tõusuteel google analyticsit jälgides.

Kroonikaraamatus on sissekanded alates 1926. aastast, kirjeldades kooli päris algust - alates 1870. - kroonika lõppeb ootamatult 1968/1969 õppeaastaga, kuigi kooli sulgemiseni on jäänud siis veel kuus aastat.

Google otsimootor peaks perspektiivis raamatule juhatama kõik otsingud, mis sisaldavad seal leiduvaid nimesid - paraku vaid neid, kes on Triigi kooli lõpetanud. Kes vahepeal kooli vahetas või koolis käimisest loobus, nende nimesid raamatus ei ole - antud ajaloolise kooli õpilasraamat võib leiduda veel kusagil arhiivis aga võibolla on vajunud unustusse enne digitaliseerimist.


Head lugemist:

Triigi algkooli kroonikaraamat



Lõppu mõned ajaleheväljalõiked Ardu kooli ajaloost, ka Korteni maja sõpradele. Ardu kool on vahepeal asunud ka Silmsis!:

1. 
   

Tuulik

Paberist mudelite sõpradele on hea uudis - kes suudab turismihooaja ära oodata, võib saada endale meisterdada hollandi tüüpi tuuliku - just sellise, nagu Järvamaal nädalavahetustel töötab. Mida ei pruugi suuta turismikatuseorganisatsioonid, võib ära teha üksiküritaja - tuult tiibadesse!

Hobused teel

Olgu sul kasvõi 300 hobujõudu aiste vahel, nähes tee peal Hobust tuleb tahtmine kõik see raudne kupatus ühe terviku vastu vahetada, nendel, kes kunagi selle loomaga sidet on tundnud.

Naabermõisas

Mõisa peahoone on dateeritud 1809, Peter Zöge Manteuffel, ümber ehitanud arhitekt August Laupa 1932. Ei kuulu muinsuskaitse alla, kuigi nii seest kui väljast näeb välja, kui ligi kaheksakümne aastane.



Mis koorub valge pealispinna alt, on veel eriti põnev. Kuni 200 aastane kihistus.



Park on kaitse all, Kuivajõe veerel, mis kõik vana asustust täis.



Sama moodi oli elu sees Triigi mõisakoolis veel 1974. aastal ning Paunküla koolihoones samal ajal.

Külma värvid

Eile õhtul teel asustusse, rohtu hankima. Siitsamast, Triigi ja Paunküla Andimäe vahelt, üle kõige maalilisema maastiku, peaks kunagi jooksma Tallinna-Tartu maantee. Ega projekteerijad rumalad pole, suurt kõrgusvahet annab ristmikul kenasti ära kasutada.



Tsivilisatsioonis käidud, tagasi mööda Pala teed. Siitsamast, kõige maalilisema koha pealt, suure lume all oleva kivi juurest, jookseb kunagi järgmine maantee ülesõit. Samuti suured kõrgusevahed.



Pala. Taevas kisub lillaks, väga külmaks.



Kõue.



Tänane hommik. Samad ulme värvid taevas, -24 c

Kõue valla infokaart - esimene vasikas või eeldus turismiks? Visiitkaart igal juhul

Iga väikese KOV tegijad küsivad varem või hiljem, mis on nende kandi visiitkaart, olgu üks näide siingi esindatud, Koerufoorumist. Kõue vallas sai antud küsimus lahendatud EAS ja vallavalitsuse abiga, projekti läbiviijaks Habaja Külade Selts tugeva projektijuhiga, lahenduse idee autoriks ja toote kujundajaks allakirjutaja. Antud projektil oli kaks eesmärki - vallarahva enda teadlikkuse tõstmine ümbritsevast (kaart ilmus kohaliku lehe vahel) ning siinleiduva esitlemine turistile, läbisõitjale. Idee antud kaardiks võisin ma saada paar aastat tagasi Saarnakõrves, kus küsisin kohalike käest, kus asub Saarnakõrve muuseum. "Mis muuseum?" küsiti vastu. Sellest tulenevalt järeldasin, et ei saa müüa mingit kontekstivälist turismiruumi vaid kõigepealt on vaja kohalikul ise teada, mida on väärtuslikku ja kus seda leidub.



Plaanisime kaardile mahutada kõik, mida meil pakkuda on. Pärandkultuuri- ja kultuurimälestisobjekte on kaardil kokku 114, loodusobjektid sinna lisaks. Turismiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid on üksteist, mõisad lisaks.



Kaardile läksid ka head naabrid Järvamaalt, tähtsamad ja ligemad põnevad kohad.



Kuigi Kõuel ei ole töötavat kalmistut on vald paras kivi-vald - hauatähiseid ja monumente, mälestuskive siin jagub.



Nüüd vaatame, mis on kaardi teisel poolel. Ardu ja Habaja detailkaart. Siin registreeritud ja töötavad ettevõtted, alates metsatöötlejatest-saekaatritest kuni tuulikuvalmistajate- ja 3d printijate-freesijateni.



Külaliikumine, mille ulatus ja mitmekesisus lubal Kõuel rinda pista ükskõik millise vallaga Eestimaal - visake aga kinnas!



Eraldi külade kirjeldused - mida viletsam riik, seda enam tõstab kodanik pead. Vajadusel minnakse 100% naturaalmajandusele - iga küla oma logo ning lühikirjeldusega annab väikese ettevõtte või firma kuvandi välja, ühtegi küla pole unustatud.



Tõeline rikkus - puutumata loodus looduskaitseala näol - vajas omaette ruumi, detailsemat kaarti.

Selline on mu vald - Kõue.

Kui keegi kusagil arvab, et tema kodukoht on pommilehter või ta ei oska ekseli tabeleid teenusepakkujatega visuaalses võtmes atraktiivseks kohalikuks tooteks vormida, võib allakirjutajaga ühendust võtta - aitan toote disaini osas.

Samas oleks heameel kuulda tagasisidet juba valmis kaardi osas - kuidas on kasutatud ning kellele jagatud, mis kasu toonud, mis on valesti või puudu.

Kellel Kõue infokaarti pole võib selle saada näiteks Kõue Rahva Majast, igal kohalikul külaseltsil peaks neid olema. Ning kellel on suurem puudus, võtku jällegi allakirjutajaga ühendust - kaarte on.

Harjumaa mõisalegendid. Triigi

Kui Järvamaal on mitu mõisaraamatut maakonna suhteliselt kompleksselt säilinud mõisavõrgustikust on seda ka Harjumaal.



Kenasti kohelkondade kaupa, ajaloolise Harjumaa peale, mille sisse käib ka suurem osa Raplamaast.



Ümbruskonna koledaim mõis.

Kesk-Eesti turismipakett - kuidas seda luua ja müüa?

Lappasin läbi turismipiibli Estonian Handbooki 2010



Kõue vald oli esindatud ühe objektiga, mis kuulub Unustatud Mõisate mõisamängu, mõisakoolide ühendusse.



Unustatud Mõisad müüb ennast paketina - teatud kuupäevadel suvel saab mingeid boonuspunkte see, kes viitsib rohkem mõisaid läbi kammida.



Ka Järvamaa oli käsiraamatus sees - üllatuslikult nelja kunni teega. Samuti paketi eeldused olemas, turustus vist veel poolik. Pakett hõlmab teekonda läbi maakondade - veretee, tapatee, lahingutee. Võiks perspektiivis müüa.

Minu kautuses on JAP piirkonna turismiettevõtete uuendatud andembaas - teenusepakkujaid kui muda - seinast seina huvigruppidele. Meeldiva üllatusena on Ardu Külalistemaja asemel Ardu Turism, kes pakub ka Paunküla Puhkekeskuse teenust allhankena, oma nime all. Võiks olla tõsine tulevikutegija ning nimi on hea - Ardu jääb trassi peale, ei ole mingi ebamäärane Paunküla puhkekeskus, mis asub tegelikult Kiruvere külas.



Kesk-Eesti mõjutsoonid Järvamaa koguteose I osast - Kose ja Paide vahel tühi maa ka 80 aasta möödudes. Kas ka tulevikus? Mingi aeg tagasi avaldas Postimees analoogse tõmbekeskuste joonise - Kõue jäi analoogselt Suur-Tallinna ja kesk-eesti agraarmaa vahele, tühjaks kohaks.



Põhjalikum ajalookaart samast teosest.



Üks üleeilne vallitorn- nelja kuninga vangi- ja surmatorn.

Turism, kuidas seda teha?

Eile Järvamaal pidin vastama küsimusele "mis on kujundus?" Pakkusin antud seltskonnale välja, et kujundus on mingi pildi ja exceli tabeli kokkuviimine. Olin Paide Nelja Kuninga Hotellis Järva Arengu Partnerite turismigrupi töökoosolekul. Neljast kunnist, kes konverentsisaalis plaani pidasid, olid teised peale minu projektijuhid, ehk konkreetse determineeritud mõtlemisega kahe jalaga maas seisvad inimesed ning kamba peale on kokku lepitud, et Järvamaa-Kõue turismi saaks müüa konkreetsete turismipakettidega. Seda, et pakett pole mingi objekt vaid toode, on samuti kokku lepitud. See aga, et kujundus ehk laiemalt disasin on vajalik toote (turismipaketi) loomiseks ja müümiseks, võis olla teistele midagi uut. Või mine tea. Algne mõte tulla kaheksa Järvamaa-Kõue paketiga välja Tourestil lükkub edasi juunikuusse, kuhugi kahtlase nimega Järvamaa üritusele.

Aga vaatame lähemalt, mis asi on kujundus. Võtsin hotellist kaasa jaosvara, valikuliselt:

Eesti Hotellid. Kuningliku sümboolikaga kujundus, vaeva nähtud spets läikevärvidega. Avame. Kus on Järvamaa hotellid?



Harjumaa hotellidest on esindatud kaks: Saltzburg ja Vihterpalu.



Puhka Eestis - Kõue vallast pole siin ühtegi objekti, ilmselt pole turism seni olnud Kõue valla prioriteet. Sama arvab ka IDA-HARJUMAA TURISMIOBJEKTIDE VÄLJAARENDAMISE KAVA, milles hinnati madalaks Kõue piirkondlike turismiobjektide süsteemi puudumist. Kuidas on Kõue valla prioriteetidega lood praegu?





Puhkus Eestis - analoogne toode, Kõue jälle tühi koht, Järvamaa esindatud üle lehe.





Järvamaa oma toode - Eesti südamaa. Ilus foto ja muster kaanel, samas kasutatud Comic sans shrifti - ilmselt disainerite hulluks ajamiseks. Keskel olev kaart kui märklaud, tabatud peamiselt Paidet, veidike ka Türi.

Järvamaa karst ja allikad - ilus ja informatiivne vihik iseloomuliku loodusnähtuse müümiseks atraktsioonina, niisama ilus asi loodushuvilisele.

Eivere mõisa ja Tammsaare voldikud.



Eivere pakub ennast välja, kui Eesti keskkohta. Väga hea lahendus, parem, kui piiluv Tammsaar.



Estonian Handbook 2010 - väga diip toode, giidile ja tõsihuvilisele.