Kiruvere kaevandus

Küla ja objektide nimedega on Kõue kandis suurem jama - Paunküla veehoidla ja Paunküla puhkekeskus asuvad Kiruvere külas, Kiruvere kohaliku tähtsusega uus kaevandus aga Kõrvenurga külas, endise Kautla talu territooriumil - krundil piiriga muidugimõista vastu naabermaakonda ja Kõrvemaa maastikukaitseala.

Looduskaitsealade piirid tunduvad olevat viimasel ajal silmakirjalikkuse punasteks joonteks - mis jääb meetriga kaitse alt välja, seal kohe kopp sisse. Suva muidugi ka Kautlasaare talu pärandist ja sõjameeste haudadest-monumentidest. Kautla kuulsaim suvitaja Jüri Liimile olevat valge hundi monument niikuinii vastumeelne.



Ja ega Kautla järvgi mingi kuurort ole - poolemeetrine mudase põhjaga mulk, kus põhi sisseminemiskohas taarat ja muud sodi täis. Ehk saab Kautla järv II olema normaalne liivase põhjaga puhkekoht.

Paunküla puhkekeskus

Alles juulikuu lõpu kesknädala hommikul on Paunküla puhkekeskuses nii vähe inimesi, et söendab uusi atraktsioone vaatama minna. Maaelu toetuste eest hangitud küllaltki korralik mängu- ronimis jne. kompleks.



Muidugi oleks võinud see käsitöö ja puidust olla, paraku oleks selles mõõdus kohalik puukunst ka nii palju saemehi töösse rakendanud, et ümberkaudu oleks muu saematerjali ja küttepuu hind tõusnud.



Paunküla puhkekeskuses lisaks välijõusaal kuue pingiga neile, kel kere põllupeal ja metsas köötsimisest valus pole.



Paunküla kant (tegelikult Kiruvere küla) on viimase aastaga võimsalt arenenud - lisaks mäguväljakule on avatud avalik privaatne rand, asutatud MTÜ, mis koondab kohalikke ettevõtjaid ja muidu huvilisi, et säästa ja hoida kohalikku loodusressurssi.



Paunküla kalatusbaasis (Kiruvere külas) on paadisild saanud ka värkendust.

Triigi mõisa renoveerimise XVII nädala kokkuvõte

Ülaltoodud naivistliku õlimaali järgi saab aimu, milline saab olema Triigi mõisa peahoone peale ümberehitust - erilise massi, mis nähtav vaid sisehoovi poolt, annab ehitisele juurde kahekordseks laotud Kotzebue tiib - teistes vaadetes jääb üldmulje enam-vähem endiseks. Hea väljakujunenud tava järgi, mille lõi Mimi Kotzebue, on ka sellel vaatel välja jäänud mõned barokse hooneosa aknad, ehk tegelik ehitis on veelgi suurem ja komplitseeritum (uus köögiosa ja terrass puudub vaatelt samuti).



Sarikapidu!



Hoone muutub järjest huvitavamaks - ajaloolistele osadele alates keskajast pakuvad vaheldust tänapäevased ehitusstiilid - alates penoga soojustatud betoonvalust kuni ökoehituskunsti kuuluvate second-hand sarikateni (paremad kui uued).



Plekksepp töötab hommiku- ja õhtutundidel, valtsib neelukohti, korstna- ja räästaääri. Sisehoovi vintskap on samuti vanast palgist.



Kotzebue saali ventilatsioonitorud koos luugiga, mille kaudu käidi kunagi madalale katusealusesse. Need plekkkonstruktsioonid jõuavad läbi katuse mulaazkorstna vahele peidetuna.



Puitdetailide puhastamisega on samuti peale hakatud.



Osa tahveldusi on korras, paljud lengid vajavad proteese.



Tall-tõllakuuri kaaristu - järjekorda ootab põrand, seejärel katus.



Õhtu.

Kiruvere pärand ja "meie" huvid

Fotol arhailise palkhoone vundamendiosa - sarikad otsa, midagi katteks ja saab elada aasta läbi nagu muiste!

Eile õnnestus Paunküla veehoidlal näha mootorpaati - kohe oli platsis ka veehoidlavaht, kes tegi organitesse kõne - selgus, et alus oli eriloaga veele lastud. Viimane talv oli Kõue keskvallas aegajalt jetti näha - küll palju vähem, kui TLN lähivaldades või Otepääl, aga tegu on tõusva trendiga, vajab regulatsiooni nagu suvine Paunküla veehoidla ja selle ümbrus. Järgnev memo on kevadest, seltsing, kelle missiooniks veehoidla säilitamine, kasvõi looduskaitseala rajamise näol - vajalik ja paratamatu tegevus.


Meie seltsingu eesmärgid:


Paunküla veehoidla ja selle lähiümbruse (edaspidi ka “piirkond”) loodusressurss on ja jääb meie ühiseks varaks, mida kasutatakse looduse suhtes heaperemehelikult, kooskõlas hea tava ning kokkulepitud regulatsiooni alusel.

(eesmärk on nagu visioon kuhu tahame jõuda näit.5-10 aasta pärast. Kui eesmärk on täidetud, siis loodud seltsing võib rahulikult laiali minna)

Eesmärgini jõudmiseks on vaja:

1. Seltsingu initsiatiivil kutsuda kokku ümarlaud või nõukoda, kus pannakse paika üldised põhimõtted piirkonna kasutamise ja arengu osas.
2. Punkt 1 tulemusel:
* Koostatakse piirkonna arengukava
* Luuakse SA või MTÜ
* Loodud organisatsioon koostöös vallaga otsustab looduskaitsealaga seonduva
3. Loodud on regulatsioon (vt.ka eesmärk) piirkonna kaitsmiseks ja kasutamiseks (olgu selleks siis avaliku veekogu kasutamise eeskiri või looduskaitseala eeskiri)
4. Loodud on regulatsioon (vajadusel ka organisatsioon – SA või MTÜ), mille kaudu eesmärke rakendatakse. Välja on töötatud organisatsiooni enda toimimise ja piirkonna haldamise rahastusskeem.



Rakenduskava:

1. Ümarlaud kutsuda kokku aprillis 2010.a
2. Juhul kui aktiivseks pooleks jääb vaid loodud seltsing, siis piirkonna arengukava koostamine lükata sügisesse 2010 (meie peaksime taotlema kava koostamiseks vahendeid koos vallaga KIK-st või KOP-st).
3. Juhul kui otsustatakse looduskaitseala luua, siis peab vald taotlema LK eeskirjade ja kaitsekorralduskava koostamiseks vahendeid KIK-st
4. Juhul kui otsustatakse avaliku veekogu kasutamise eeskirjaga regulatsiooni tagada, siis peaks meie initsiatiivil koostama maavanemale vastava taotluse, mille esitab vald.



Olulisemad piirangud meie arvates peaksid olema:

1. Veehoidlal on kehtestatud aastaringne mootorsõidukitega liikumise keeld (va.päästetöödeks ja eriotstarbel vallast vms.taotletud loa alusel). Mootorsõidukina ei käsitleta elektrimootorit …X…. võimsusega. Veehoidlal liikumine võiks olla lubatud päikesetõusust loojanguni.
2. Avalike ürituste korraldamisel tuleb kinni pidada muuhulga öörahu reeglitest (öörahu tuleb defineerida kellaajaliselt ja müra tugevusega vms.)





Eesmärk: Paunküla veehoidla ja selle lähi-ümbruse keskkonnasäästev ja puhkemajanduslikult otstarbekas (ressursi-jätkusuutlik) kasutamine võimalikult maksimaalselt olemasolevat keskkonda säilitades.

Visioon: Paunküla veehoidla ja selle lähiümbrus on piirkonna kvaliteetseim „vaikse- (mis ei välista aktiivse-) puhkuse“ koht. (nn.kaubmärk on „vaikus“, ehk müra kui saaste vastand)

Olemasoleva olukorra kirjeldus: Paunküla veehoidla ja selle ümbruse loodus on kaunis ja vaatamisväärne. Paljudel erinevatel inimestel on selle piirkonna „tarbimisega“ väljakujunenud rohkem või vähem kattuvad või lausa erinevad huvid: Inimesed, kes on sinna endale ammu kodu rajanud või kes alles tahavad seda teha arvestades piirkonna hetke-väärtusi. Kalapüük on ahvatlev... Populaarsust on kogumas loodusturism ning sportlikud vaba-aja veetmise võimalused. Eelnimetatud huvisid saab täna rakendada nii eraviisiliselt, heategevuslikult kui ka äriliselt, samal ajal kui vastava regulatsiooni puudumine ennustab varem või hiljem erinevate huvigruppide konflikti.

Probleemi sõnastus: Loodusväärtuste kasutamist (tarbimist) tuleb ohjata (reguleerida) ja kaitset korraldata selliselt, et oleks tagatud nende säilimine kõigi huvigruppide jaoks.

Ettepanekud:

VARIANT A. Muuta piirkond kohaliku tähtsusega looduskaitsealaks.

Selleks on vaja teha:

1. Viia üldplaneeringusse sisse planeeritava looduskaitseala ligikaudne piirkond.
2. Koostada kaitse-eeskiri.
3. Koostada kaitsekorralduskava.
4. Kinnitada looduskaitseala.



VARIANT B. Saavutada kõiki huvigruppe rahuldav kokkulepe, mis reguleeriks piirkonna loodusressursside tarbimist.

Selleks on vaja teha:

1. Kutsuda kokku piirkonnas tegutsevate huvigruppide (ja elanikud) ümarlaud
2. Koostada nn.ühiskondliku kokkuleppena piirkonnas tegutsemise eeskiri (arengukava vms.)
3. Kaaluda piirkonna haldamiseks vastava sihtasutuse loomist ning veehoidla aluse maa munitsipaali taotlemist.



VARIANT C. Peale Paunküla veehoidla kinnitamist teha maavanemale ettepanek veekogu kasutamise reguleerimiseks vastava korralduse tegemiseks.


Toodud variandid ei välista üksteist ning on osaliselt või täielikult ka samaaegselt rakendatavad.

Oma arvamusi ja mõtteid saate meiega jagada, kui kontakteerute meieseltsing@gmail.com

Evelin Rennel

Margus Rennel

Toomas Mägi

Katti Muru

Meelis Saar

Cerly Saar

Helgi Pluss

Tõelised unustatud mõisad

Eelmisel nädalal sai oldud teejuhiks ja sõiduki kliimaseadme operaatoriks (et pidev troopika-külmkapi kliima vaheldumine ära ei tapaks) kahele Muinsuskaitse Harjumaa peainspektorile - eesmärgiks kaardistada ja kontrollida kohalikke (karja)mõisa(aseme)id, mis kaitse all pole. Väike ülevaade nähtust:

Oraveski ehk Klein Kau ehk Aruveski - Kuivajõe mõlemal kaldal asunud Triigi abimõis, poolel territooriumil suvila, endise tellisevabriku maa, säilinud lubjapõletusahju ase, paekivist mantelkorstna? ase, Korteni maja stiilis punaste tellistega põrandaga ümberringi.



Nutu (fotol), Triigi abimõis - viimase talvega murdunud kolme arhailise palkhoone osa sarikaid, alles paekivist karjahoonete müüre.

Kossaste - Triigi abimõis, ehkki kohalik leht väitis sel kevadel, et sellist mõisa pole olemas - säilinud kelder, endise magasiaida? all, EW ajal planeeriti sinna vanadekodu, selleaegsel katastrikaardil kohanimena olemas (Kõssaste vanadekodu). Sillaase ja kõrtsi vundament.



Saarnakõrve, endine Soontaga (Sontacken) -puiestee, mantelkorstna asemed, kõrvalhoonete müüre ja vundamente, kaev.

Vanamõisa, endine Saarnakõrve - militaarhäärber, ei julge lähedale minna.



Aela karjamõis - katuseta kivist ait, müüre, parki alles. Vägev vaade kalmekohast mäe pealt.



Pala (ülal) ja Sääsküla (all) palktee.



Palkidest teealus asub Triigi 1820. kaardi kohaselt Pala-Paunaste, Paunaste-Virla ja Sääsküla-Riidamäe vahel, osaliselt nähtavaks ilmunud seoses teede mittehooldamisega.

Vaatamata jäi Ojasoo mõis, väga vana ja osaliselt hästi säilinud aga mingil põhjusel kaitseta ehitis ja Saumetsa, kus on säilinud mõned paekivist abihoone osad ning Sääsküla, kus on samuti üht-teist.

Triigi mõisa renoveerimise XVI nädala kokkuvõte

Triigi mõisa ehitamine edeneb - muinsuskaitsel, olles andnud load köögi ehitamiseks edelapoolse fassaadi keldri juurdeehitusena (pole vaja raiuda kommunikatsioone-ventilatsioone läbi ajalooliste müüride), nõustudes uute seine ja põrandate soojustamisel peno kasutamisega, lubades soojamüüride asemele fibost mulaazid, ei ole midagi teha ka eletrikapi ehitamisel relakaga seina sisse lõigatud orvandisse ega ka kunagise umbse ja valgusvaese tütarlaste magamistoa ja saali vaheise mahavõetud seina puhul. Kõikvõimalikud järelvalved peaksid ka väga õnnelikud olema EAS toel ja ehituse edenedes.



Terrass, mille all köök, on saavutanud oma kõrguse, võibolla praeguseks juba betooni valatud, saab endale sepispiirded, Kotzebue meresõitude ajal kogetu motiividega. Ilus koht, kus mitte liiga palaval päeval rabarberijooki libistada, suheldes ettekandjaga, kes saabub läbi praegu veel avardamata saali seestpooltvaadates parempoolse akna.



Köögiaknad - kas tuleviku uued keskaegsed avad, mille tuleviku projekteerijad ebaoluliste luukide pähe kinni lasevad ehitada?



Kelder-katlamaja, 5x15 rooviga saab endale pähe tall-tõllakuuri vabanenud katusekivid.

Uutest leidudest on tulnud välja veel arhailsemaid katuse kiskaludu, kui eelnevalt kirjeldatud 1851-eelsed, nimelt eriti kõverate ja käsitöö vihmarennidega isendid - potentsiaalsed muuseumi eksponaadid.

Paunküla veehoidla

Kohtasin Paides kunagise õpilase vanemat, kes rääkis, et veetis lapsepõlve Kirivallas, hiljem Seapilli talus, kui veel Paunküla veehoidla oli paisutamata - koosnes väiksematest järvedest, siin ja sealpool teedelahkme vallseljakut. Ta rääkis, et leidis Seapilli kandist korduvalt portaali teispoolsusesse, nägi ja koges paranormaalseid nähtuseid. Loogiline, sest millegi pärast võeti ette suur töö - Seapilli ja Tudre järvedest veehoidla rajamine, jättes kahtlased portaalid veehoidla põhja.

Ülemisel fotol 19. sajandi lõpu Paunküla mõisamaade kaart, kus Kiruvere ja Tudre vahelised mäed (praegune kiige või kergu kinnistu) on nimetatud Lätti mägedeks. Võibolla läte, võibolla olid Läti muinassõjamehed juba siis sääl kanda kinnitanud.

Palju on minu käest küsitud, kuidas veehoidla loodi. Alljärgnevalt koopiad Eesti Looduse Kõrvemaa erinumbrist. Veehoidla loodi kahes järgus - kuue- ja seitsekümnendatel ehk on hilisem, kui Ardu ajutine lasteaed, mis töötas kuni eelmise aastani.

Muinassaun Aelas

Alates tänavusest radokuust, mil haavapalgid Aelas langetati ning ehitusluba saadi, on toimunud muinassauna ehitamine, tõsistest 40cm. 9m. materjalist.



Kuigi varast saab saun olema mitte palju enam, kui 15 cm. jäme, on üldmulje võimas - teoorias peaks see saunake teenima seitset inimpõlve.



Saun, nagu 1000 aastat tagasi - lihtsad varad, suured kivid vundamendiks nurkades. Kiviplaadi- või vahetatav laudpõrand. Kuigi soovitakse rauast uksehingi, sobiks sellele ehitisele jändrikest juuretükkidest puuhinged, "Eesti rahvulikust puutööndusest" tuttavad.

Paide kreisilinnapäev

Paide linnakogukond on tekkinud säästva renoveerimise infokeskuse, galerii ja kogukonnahoovi ümber. Üritust, kus tegevusi põhu-savi tehnikatest ja roopillidest kohalike parimate bändide ja plaadikeerutajate (Kaido Kirikmäe) esinemisteni, õnnestus väisata allakirjutajalgi, kelle akvarellile oli juba teist aastat ehitatud kreisilinnapäevade plakat.

Mõned ultra lo-fi videod Kadi Uibo ja Citra Krista Joonase esinemisest kogukonnakeskuses, see lugu tuli ükskord pähe, nagu kõik lood:



Kirtana Rasa repertuaarist, väljamõeldud maal:



Põhjataeva tuled:



Unelaul:



Koos publikuga lauldi Eha Metsalliku, kes on tuntud kui muinaspahnaviljeleja või siis Kädva teel sõidukeid terroriseervate kitsede emandana, loodud päikeseringilugu.

Üks põnev koolitus saab Järvamaal juhtuma, millest kuulsin - juhtimiskoolitus kümne hobusega majapidamises ehk kes suudab ohjata hobustekarja saab hakkama ka inimeste juhtimisega. Sihtgrupiks tipp- ja keskastme juhid. Tundub olevat asjalikum, kui mõned aastad tagasi Eesti tippjuhte solgutanud palverännak Hispaaniasse, kus nad elusalt mulla alla maeti ning kel julgust, see keset matusetseremooniat juubeldades kirstust välja hüppas. Sellised on juhtide ajaviitetegevused meil Eestimaal. Aga kas hobuseid taltsutada julged?



Järgmine suur asi Järvamaal - ajakeskus, avatakse septembris - bluff või hästitoimiv atraktsioon?

Kiruvere Muinaslaager - nejas aasta

Neljas aasta möllu Kiruveres, tänavu hoopis rohkem külastajaid kui mullu, pühapäeval vähem kui laupäeval. Uued võistlusmängud, pühapäeval meeskondlik teatejooks, varitsemine ja toores taplus.



Sain aru, kust on tulnud küla nimi "Kiruvere" - kui lõunanaabrid tappa said, lendas veri ja oli kuulda venekeelset kirumist.



Aga palju 1000. aasta tagust rahulikku eluolu oli ka näha-vaadata.



Erinevad hõimud olid esindatud.



Palju käsitööd müügil.



Keraamikat alles tossavatest ahjudest.



Ehteid ja sepiseid.



Viikingiaegseid ja hilisemaid replikaid.



Toimus pan-baltikumi naturaalmajandus - see neiu rõõmustab kena kirstu üle, mis õnnestus kohalikult puutöömeistrilt välja kubelda.



Element, mis allakirjutajat kõik need aastad kõige rohkem häirind on, seisneb "muinasrüüs", ehk kõik osalejad evivad linaseid kotte, mida autentsete riiete pähe esitletakse. Kindlasti ei olnud muinasriietus nii fantaasiavaene. Isand pildil lööb stiililt pika puuga halli muinasmassi - korralik dress teeb iga kell kotiriidele silmad ette, seda enam, et dressi saab kanda ka laagriväliselt originaalse riietusena, samas kui kõik kotiriide näitlejad saavad esmaspäevaks suvalised tänapäeva ürbid selga.



Aga osadel linast ja rauast riietel pole vigagi.



Võitlust vaatamas-ootamas, mitte väga publikule avatud kohas.



Paadisillal oli rohkem kasutust - paat ja ruhi.



Viikingilaev oli selle aasta uus ja populaarne atraktsioon.



Läks veehoidlale nii.



Seilab tagasi 2011!