Hof Kau LVI

Kui tavaliselt on mõisasüdamed üleharitud ja lagestatud, peale mõisapargi puudub koht kus rännata ja loodusega üks olla, leidub Triigil kõrvalisi kohti nii ida- kui läänepool mõisasüdant. Mõisamajanduse ekspansioon läände toimus aktiivselt 19. sajandil. Kõrvalmõisa Oraveski tellisevabriku ja lubjapõletusahju juurde rajati mõisatööliste elamuid, planeeriti tööstust. Oraveski kant Kuivajõel on juba Mellini kaardil märgitud kui Klein Kau ehk Väike Kõu. See võib olla eel-Kõu küla asupaik kui ka veelgi vanem asustus. Muinasuurija Arne Kivistik on leidnud seniteadmata muinasasula Kuivajõel Oraveskist kilomeeter allavoolu (vestluses allakirjutajale eelmisel suvel Uue-Harmi mõisas).



Nende kahe oletatava muinasasula vahel on hilisem kolme mõisa piiripunkt - Kau, Habbat ja Neu-Harm. 1873. aasta hof Kau TLA Hagemeistrite fondi kaardil on näha tee (Hoflages-Weg), mis pidi ühendama Triigi mõisa tööstusrajooni Habaja mõisaga, samm Tallinnale lähemal. Tee kulgeb üle Risti mäe, mis võib pärimuse kohaselt olla matmispaik. Kui seni on peetud muinas-Kõue kalmistuks Rava külas olevat surnumäge, siis eelmainitud kahe muinasasula vaheline Risti mägi sobiks kalmistuks ka Kõue külale, just läheduse mõttes. Samas võib olla Risti mäe nimetus tulnud teederistist mäel, ka ristikivide rohkusest (kolme mõisa piirikivid kolme ristiga, lisaks väljamõõdetud Triigi vesiveski koht Hof Müller).



Mainitud mõisapiire kirjeldav kaart TLA fondis, Z. Manteuffeli allirjastatud.



Triigi mõisa majandustee ühtib kõrgepingeliinide sihiga, on nende hooldusteeks. See mast asub kunagise Röasilla vahelao hoone kividel.



Ületame kuivenduskraavi, juba torkab silma esimene suurem kivirahn.



Täiesti võimalik, et sellises koguses suuremaid kive oli siinkandis igal pool, aktiivsemalt haritavates kohtades on need väiksemateks tükeldatud või hiljem jossidega kokku lükatud.



Võimalik, et osad neist tähistasid majandustee kulgu üle välja.



See kivi on müsteerium. Haua- kultus- või piirirahn?



Tee viib üle mäe, mil nimi Risti mägi.



Triigi mõisa vesiveski koht.



Kuivajõgi Oraveski põldude poole.



Veel üks kivikülv, see juba tagasi tsivilisatioonis, hof Kau mõisasüdames.

Aela

Ojasoo karjamõisa kaev, 1921. olid Aela mõisa hooneteks elumaja, ait, hobuste- ja loomatall, heina küün, vankre kuur, masina rehi, rehi, saun, sepikoda, uus küün, tööliste maja, heina uus küün.



Mõisasüda, siia viib puiestee.



Saunametsa karjamaakaev.



Vana metsavahi A11 kohas kasvab nii suur elupuu.



Aeg Aelas.

Ardu

Hof Kau LV

No winter nor summer in middle-estonia are endless.



Ponds in hof Kau are now ice-free.

Easter in Aela

A village between middle of nowhere, most of the households gone forever, silence, only sounds are the distant animals at night - Aela. View from the top of the ancient funeral site.



No roads, no people, pure nature.



Rock of the teeth - the most holy place.



Sacrifice.

Kõue pisaraid ei usu

Kartsin viimase (aprilli) Kõue kuulutaja ilmumist, kuna võis arvata, et Harmi kooli kuueklassiliseks muutmise lehes serveerimine on tavapärane PR bläkk. Õnneks pidin pettuma - põhjalik lugu, mille autoriks hoolekogu esimees-VV liige-küladeseltsi juh. liige, puudutas ühiskonnakriitiliselt just neid teemasid, mida oleksin pidanud isegi vajalikuks välja tuua. Alates sellest mis valimislubaduste õnge mindi. Vallal oli valida saneerimise (sundliitmise ja muude jamade) ja suurema kärpimise vahel. Mida tagantjäreletarkusena täävitada? Muidugi võib öelda, et Habaja kant ei olnud ühtse suhtumisega, et ei suutnud paarisaja majapidamise peale traditsioonilist kooli toetada (õpilasi viidi naabervalda kooli), võib süüdistada iivet ja ääremaastumist (mis nagu viidatud artiklis kirjas on põhiliselt oma elanike suhtumise küsimus), võib väita, et ehkki kooli töötajad proovisid, ei suutnud nad koolile mingit lisaväärtust süvendatud õppesuunana anda (karatekoolist oli jutt), ei suudetud (lisajõudude puudumise, ka naabrite vastuseisu tõttu, vt. kooli passi swot an-l.) õpilaskodu rajada, sihtasutus ei suutnud päris nahast välja pugeda kooli toetades jne, jne, jne. Aga kokkuvõtvalt taandus ikkagi kõik sotsiaalse kapitali taha ehk parem elujärg-paremad transpordivõimalused-rahva ränne-väiksemate keskuste hääbumine suuremate arvelt-vähene huvi kohalikus elus toimuva vastu tingis loogilise sammu - 6.-9. klassiastme õpetamise koondumise valla kahest koolist ühte. Kuigi võib ka vastu väita, et selles astmes toimivad liit- ja väikemad klassid paremini, sotsiaalne sidusus suurem, väiksem koolimaja hubasem jne, jne. Nüüd aga minnakse teisele ringile - kas kuueklassiline kool suudab õigustada ennast samas kohas samale sotsiaalsele kapitalile tuginedes? Kõik sõltub jällegi piirkonna elanikest.

Samast asjaolust sõltub ka, millal saab 7.-8.-9. klassi Harmis taas näha, väliste positiivsete teguritena võib loota imesid - naaberkihelkonnas Juurus ehitatakse Oxford Parki, millal saabub taas Habaja õitseaeg?



Sellise tüüpilise maakoha taristu kahanemisloole annab kinnitust erand naabermaakonnast - fotol Vodja kooli üheksanda klassi lõpetamine juunis 2010. Erakapitali abiga taasavatud kool kasvatas ennast kuueklassilisest taas üheksaklassiliseks. Aktusel viibinud õpilaste vanavanemad olid niivõrd härdinud, et ei suutnud Rokkalmaare koolijuhi Rein Rebase (seisab) küsimusele vastuseks öelda aastaarvu, millal viimati seal hoones üheksandikud lõpetasid.

Mõned arenguvõimalused

Kaardid Kõue väljapanekust, visioonid kuhugi 2028 kanti, kõikidel juba uus TLN-TRT maantee peal:



Lillaga tähistatud trassi teeninduse ja tootmishoonete ala, selle alla võidakse kolmandik Rava põllumaast panna. Kolla-rohe triibuline pere- ja ridaelamute ning puhke- ja virgestusala. Kollane pere- ja ridaelamuteala. Segahoonestus laieneb Ardus ja Kõue külas.



Areng traditsiooni järgi, pruun väärtuslik põllumaa, justkui adramaarevisjoni andmed alates Taani hindamisraamatust. Piirkondlikud ja kohalikud keskused ehk muinasküla- või mõisasüdamed.



Elamud (kollane), puhkeala (roheline), tootmine (lilla). Tööstusküla Silmsi, suurim elurajoon Äksi-Alansi-Kirivalla, tiheasustusala laienemine Ardus (punane).

Hof Kau LIV

1725-1726 a. adramaarevisjoni andmeid

aastal 1726. 4 veebruar

Keisri poolt määratud komisjon kosseisus:

Härra Parun ja asekuberner Löwen

Härra Oberst (polkovnik) von Bielski

Härra Frieisall kameriir

Kose kihelkonna alluvusse koondatud
adramaa revisjoni läbiviimiseks
järgnevates mõisates:

Kõu mõisas, Nutus ja Kossastes,

mis kuuluvad leitnant ja haagikohtunik
Hans Hinrich Strikile kõige juurdekuuluvatega

1. Kubjas Jürgen
2. Kuika Paele Jahn
3. Körbe Jak
4. Pawle Erick
5. Matzi Hans, Nuttu kibjas
6. Seppa Johann

kes on mitmekülgselt kompententsed, vannutatud ja tunnistatud spetsialistidena (eksamineeritud) väärikaiks.

Hinnangud.

1. Rettseppa Jürri hooldada on haige, põdur vanur, kusjuures ka 1/2 temega seottud maast vajab hooldust ja abi.

2. Kuikapallo Jahn on teol kogu nädalast 3 päeva, kahel päeval on juhendaja.

3. Tammitza Pertellil on üks Hansu nimeline sulane, kes kuulub veel Kossaste mõisale, aga tal on töösuhted veel lõpetamata.

NB! Kossaste mõisaga tuleb lõpetamata tegevus korrastada.

(Aksel Orasi tõlge, avaldatud valikuliselt)

Suurvee lõpu algus

Tundub, et see aasta on hullemast pääsetud - vastupidist oleks võinud arvata lume hulgale. Aga sulab ja aurab see vaikselt. Jõed on küll pilgeni täis. Kuivajõgi Harmis.



Kose.



Sõmeru-Ravila. Teedel võrreldes kahe eelmise kevadega pole häda midagi.



Kanavere.

+++

Käisin riigiarhiivis mõningaid Ojasoo karjamõisa Aela võõrandamisaegseid pabereid uurimas, pikemalt tuleb nendest juttu augustis ilmuvas Aela reisijuhis, pärandi peatükis. Ülaltoodud paberil on peremehed andnud oma allkirjad, et nad on nõus karjamõisa väljajagatud kruntidega. Allkirja on andnud Kõrtsu n2 Mihkel Siiber, Hiietaguse n5 Hans Rask, Näsuvälja n8 Jaan Selter jne. Allkirja asemel kolm risti on vedanud Saaremetsa n3 Mihkel Wenn, Sütemäe n10 Juuli Penksoo ja Kullikõrve n17 Toomas Weide. Raske uskuda, et 1920ndatel ei osanud oma nime kirjutada 1/3 küla peremeestest. Pigem on tegu teatud üleoleku ehk ülbusega, et mina oma nime mingitele mõisapaberitele alla ei viska, justnagu tänapäevased anonüümsed kommentaatotid, kellel seisukoht on aga ei jääb puudu sotsiaalne minapilt, et seda arvamusega siduda - lühidalt öeldes tehke, mis tahate, MIND see ei huvita!

Hof Kau LIII

In hof Kau there is a park pavillion in a place of Schmiede (as in 1873 map).



There will be a well pavillion as seen in this Mimi Kotzebue drawing from 1837.

What other buildings could there be in the future? National Heritage Board allows to build up only ruins of the existing buildings. There are many of them historically documented, but not in the level of architectural details.



Alcohol brewing has been the main economical operations of baltic manors in 18.-19. century. The history of hof Kau brewery is documented in three stages.

First place of primitive brewery kitchen is located between the main building and pavillion. Its foundation of two chimneys is seen well and in 1873 map it is located as Küche.

Second brewery (upper picture from National Heritage Board) is bigger and more solid, in 1873 map described as Brandtweinküche.



The third brewery is in blueprint, located in Tallinn town archive, Hagemeister fund. Never built.



Complete drawings from the beginning of the 20. century.



Julius von Hagemeister, head of the Reval credit cash register wanted to make big time vodka in hof Kau, only regime of the Estland changed...

Suurvee uuendus

Igal muul aastal oleks põllud lume alt väljas ja veed täiega voolmas aga Kõue-Triigil praegu veel mitte. Mardi kraav, mis poolitab Triigi ja Kõue küla juba veidi Pala-Paunaste poolt täitub.



Kõue muinaspõllud näitavad oma igavikulisi külvivälju, Triigi põllud on veel paksu lume all.



Tagakülade Virla-Aela teed on viletsad, valla bussil kulub lisaaega seal sõitmiseks, samas suuri lõike üleujutatud veel pole. Triigi-Ojasoo tee sai höövlit, samas tasub madala sõidukiga sealt võimaluse korral hoiduda, nagu tavaliselt.



Eesti kodu-uurimise Seltsi mulluseid väljaandeid, Kadja külaraamat ja käsikiri Triigi Klaanid (ülal paremal) Kose kihelkonda esindamas, seltsi suurkogul Rahvusraamatukogus, 08.04.2011