Hof Kau LXIII

Tervitusi Tartust! Linnakodaniku muuseumis on väljapanekul laud ERMi kogust, mis kuulus kunagi Otto Kotzebuele ja on mitu korda laevaga ümber maakera rännanud. Prosta ja kerge laud, just selline mida laevale võtta. Laua on annetanud ERMile Jaan Mölder Rava külast.



1820. aasta Triigi mõisamaade kaart. Seda näeb tõenäoliselt enne Triigil kui Tartus - nimelt on hiigelkaart viidud hoidlast digisse, kus seda sirgeks venitatakse ja skännitakse. Ehk juba sügisel EHA Kose kihelkonna skännitud kaartide andmebaasis.

Harmi mõisasüdame interpoleeringuid

Kaartidel kasutatud maa-ameti aerofotosi, ülal tundmatu EHA kaart 19. sajandi lõpust, all Eest maakrediidiseltsi ca. 1900 2486-2-4888. Ülemiselt kaardilt selgub, et kunagine mõisa park on katnud ka praeguseid üle Kuivajõe asuvaid Pargi ja Vanaveski kinnistuid. Praegust teed Riidamäe risti pole, selle asemel tuli tee tuuleveski juurde aitade vahelt. Dominantsed teed lähtusid kiirtena mõisasüdamest, tõenäoliselt magamistoa aknast oli näha allee kuhugi Ojasoo mändideni välja.



1900. Säilinud karjakastell (all), suur ringtee kuni aitadeni, Rumbiku eluhoonet veel pole aga on majandushoone, mida enam ei ole. Veskimäe eluhoone olemas majandushoonena. Peahoonel midagi väikese veranda sarnast nn. magamistoa akna juures.

Lööra/Lõõra/Lehra

Eesti ajalooarhiivi kaardiserveris on palju uusi museaale, hulk Vana/Uue-Harmi mõõdistusi, nendest vaid üks eelskännitud - Lööra - "Karte von der Hoflage Loera zum Privatgute Neu-Harm. Karte von der Hoflage Loera zum Privatgute Neu-Harm" Kunagi olla sinna puidust häärber tekkinud, 19. saj sündisid ja surid seal mitmed Zoege von Mannteufelid, vähemalt gen. käsiraamatus olla väga paljude sünni- ja surmakohana oli see mainitud.

Maja hävis vist miski 60ndatel, vähemalt rääkis üks 60-70 vahel Kirivalla mees veel oma nooruspõlvest, kui seal see hoone alles oli.



Ja põhjalik uuem Uuemõisa generaalkaart.

1722 Esna kaardi interpoleering

Oma igahommikuses feedis leidsin põneva 1722 Peetri kihelkonna kaardi, mille Seire/Tamm oli oma Kareda vakusealbumis 2005 ilmselt kahe silma vahele jätnud. Asjad aga tulevad välja, isegi 300 aastat vanad. Viskasin kena rahvarõivaid sisaldava üllitise aerofoto peale. Mingit absoluuti tolle aja pseudogeomeetrilistel pooltriangulatiivsetel märkmetel ma ei lootnud, kõiki asju ei saa selle aja kaartidel kunagi paika, paljud kohad jäävad vaidlusaluseks. Mida aga võib selle hommikuse kokkuajamise peale väita, et läheb 300 aastat joondu küll? Kõigepealt muidugi mõisasüda võiks sama koha peal olla. Keerame paika Kodasema, vesiveski koht, terve allikjärv on kas veidi nihkes kujutatud või liikunud 300 aastaga. Sobib mõisaesine tee, mis peaks küll minema läbi praeguse ringtee keskelt, aga kui jätame samasse paika praegusega, läheb muu kokku, ning selleks on teetrapets-lehvik Suur-Kareda kohal, kohe väga ilusti läheb see kokku. Nagu ka otsesiht mõisa eest. Keerulisem on otseteega Peetri kirikusse - juhul, kui see läks algul otse, pidi see hiljem paremale poole kalduma, aga mis sest, põnev nihkega ruum ikkagi, absoluutne tõde jääb siin olemata, vähemalt minu poolt täävitamata. Vaata loo järge siit.

Vanamõisa küla, kunagine Saarnakõrve mõisakoht

Võibolla on see uus inff vaid minu jaoks, aga avastasin selle fakti ajades kokku EHA kaarti sarekorb F1-N2-SC-IV-71 Vanamõisa külaga, põhjuseks Valdo avastus kaardi loodenurgast - Mudajärv ja Nõmmjärv, praeguseni olemasolevad. Niisiis, kes kaardiserverist antud kaardi tekste veerida viitsivad, võiksid öelda, kas tegu on mingi kõrvalmõisaga (häärber paistab päris korralik olevat), või asus peamõisa Saarnakõrve (Soontagana) keskus kunagi Vanamõisas.

Schmidti kaardil on Vanamõisa kohanimeks valdus Saarnakõrve.

Vanamõisaks on nimetatud Schmidti kaardil hoopis Ojatagust, eel-Purdi ja -St. Anna aegset keskust, teetähist Tln-Paide vahel.