Harmi mõisasüdame interpoleeringuid

Kaartidel kasutatud maa-ameti aerofotosi, ülal tundmatu EHA kaart 19. sajandi lõpust, all Eest maakrediidiseltsi ca. 1900 2486-2-4888. Ülemiselt kaardilt selgub, et kunagine mõisa park on katnud ka praeguseid üle Kuivajõe asuvaid Pargi ja Vanaveski kinnistuid. Praegust teed Riidamäe risti pole, selle asemel tuli tee tuuleveski juurde aitade vahelt. Dominantsed teed lähtusid kiirtena mõisasüdamest, tõenäoliselt magamistoa aknast oli näha allee kuhugi Ojasoo mändideni välja.



1900. Säilinud karjakastell (all), suur ringtee kuni aitadeni, Rumbiku eluhoonet veel pole aga on majandushoone, mida enam ei ole. Veskimäe eluhoone olemas majandushoonena. Peahoonel midagi väikese veranda sarnast nn. magamistoa akna juures.

Triigi mõisa park

Eelmine talv käisin sageli vaatlemas ja mõõdistamas Kõue valla südames asuvat looduskaitsealust parki - Triigi mõisa parki, millele jättis mitmesajaaastase etteulatuva märgi harvesteridega ülekäimine ülbetel üheksakümnendatel. Park asub kahel kinnistul, millest põhjapoolne, Kaalepi, jäi ilmselt omandi lahknevuse tõttu põlismetsaks. Esimesel skeemil, aerofotol maaameti serverist, olen tähistanud punasega ligikaudse ala, millel teostati praktiliselt lageraie:



Samas tähistab sinine kontuur piirkonda, mis on 2008-2009 korralikult hooldatud - kuivakad puud maha võetud, võsa maha trimmerdatud ning kohati kopaga juurikad läbi songitud, osaliselt sammal üles kakutud.

Park on kunagi olnud vägev, 1875. aasta TLA Hagemeistrite fondi kaardil, mis on ka praeguse mõisa pargi taastamise eeskujuks, on näha kraavistik, jalgrajad puhkekohtadega ning sillad kraavide ja teede ristumistel. Praktiliselt kõik kraaviasemed on praeguseks nähtavad, paraku paarkümmend aastat hooldamatust ning harvesteride ülesõit on kunagise peene vooluringi teinud ebamääraseks - vesi koguneb madalatesse kohtadesse moodustades soise ala, võimalik kunagine harvesteride teetamm hoiab omakorda vett madalamal alal kinni.



Analoogne kraavistik on märgitud veel võõrandamisaegsele plaanile - tegu võib olla ka eelmiselt kaardilt andmete kopeerimisega - mida aga ei ole sellel pargiskeemil, on enne praegust jaanipäevaplatsi-kooli spordiväljakut kasutusel olnud privaatne peoplats, mis asus praegusest tõllakuuritagusest platsist läänes - paik on tajutav aga koha peal - suurem ala kraavide vahepeal, märgitud eI

Järvamaa, august 2009. Ojataguse mõis

Kus siis asus täpsemalt Ojataguse mõis, Purdi-eelne rõhumise kants (Valdo skeem)?

Viskasin kaardid kokku ja sain teada, ülal verstakaart:



Detailsem vaade aerofoto peal:



Ojataguse, hilisema Vanamõisa sihis oli ehitatud Anna postijaam, foto Kuma kirjastuse mõisaraamatust:



Ojataguse (Vanamõis) praegu:

Ojasoo kaardi interpoleering verstakaardiga

Oijas Byy, Gambla Harm till hörig uti Kosk sochn och Harrien 1-2-C-IV-69

Suur-Kareda

Tegu on kunagise Järvamaa asustatuima paigaga, tänapäevaks meenutab külasarast hulgaliselt kultusekive, palju kivikangruid põldude sees Kareda küla ümer, loodesse minnes Herjango Vaaso (Koordi) kunagiste küladeni välja:



Ilmselt oli ka Esna mõisakoht omamoodi Suur-Kareda ääremaaks, vähemalt seda võime järeldada 1722 kaardil olevate teede võrdlemisel näiteks Valdo loodud muinasteede kaardiga, sest Suur-Kareda, tõmbekeskuse poolsed teed paistavad olema antud kaardi täpsemad elemendid:



Vilismäe teedekolmnurk, kust hargneb Esna-Kodasema, Öötla ning Suur-Kareda peale.
Vilismägi võib 1722. kaardil olla hall ala Bf, kaardil E asub kooguga kaev:



Antud EAA kaardiserveri kaart on väga inspireeriv, kasvõi need (Suur) Kareda rahvarõivad:



Mul õnnestus lahti muukida ka vesimärk, Vilismäe ümber:

1722 Esna kaardi interpoleering

Oma igahommikuses feedis leidsin põneva 1722 Peetri kihelkonna kaardi, mille Seire/Tamm oli oma Kareda vakusealbumis 2005 ilmselt kahe silma vahele jätnud. Asjad aga tulevad välja, isegi 300 aastat vanad. Viskasin kena rahvarõivaid sisaldava üllitise aerofoto peale. Mingit absoluuti tolle aja pseudogeomeetrilistel pooltriangulatiivsetel märkmetel ma ei lootnud, kõiki asju ei saa selle aja kaartidel kunagi paika, paljud kohad jäävad vaidlusaluseks. Mida aga võib selle hommikuse kokkuajamise peale väita, et läheb 300 aastat joondu küll? Kõigepealt muidugi mõisasüda võiks sama koha peal olla. Keerame paika Kodasema, vesiveski koht, terve allikjärv on kas veidi nihkes kujutatud või liikunud 300 aastaga. Sobib mõisaesine tee, mis peaks küll minema läbi praeguse ringtee keskelt, aga kui jätame samasse paika praegusega, läheb muu kokku, ning selleks on teetrapets-lehvik Suur-Kareda kohal, kohe väga ilusti läheb see kokku. Nagu ka otsesiht mõisa eest. Keerulisem on otseteega Peetri kirikusse - juhul, kui see läks algul otse, pidi see hiljem paremale poole kalduma, aga mis sest, põnev nihkega ruum ikkagi, absoluutne tõde jääb siin olemata, vähemalt minu poolt täävitamata. Vaata loo järge siit.

Vanamõisa küla, kunagine Saarnakõrve mõisakoht

Võibolla on see uus inff vaid minu jaoks, aga avastasin selle fakti ajades kokku EHA kaarti sarekorb F1-N2-SC-IV-71 Vanamõisa külaga, põhjuseks Valdo avastus kaardi loodenurgast - Mudajärv ja Nõmmjärv, praeguseni olemasolevad. Niisiis, kes kaardiserverist antud kaardi tekste veerida viitsivad, võiksid öelda, kas tegu on mingi kõrvalmõisaga (häärber paistab päris korralik olevat), või asus peamõisa Saarnakõrve (Soontagana) keskus kunagi Vanamõisas.

Schmidti kaardil on Vanamõisa kohanimeks valdus Saarnakõrve.

Vanamõisaks on nimetatud Schmidti kaardil hoopis Ojatagust, eel-Purdi ja -St. Anna aegset keskust, teetähist Tln-Paide vahel.

Tõnu Raid vs Valdo Praust

Viskasin Valdo oletatavate muistsete aastaringsete teede kaardi peale Tõnu Raidi retrospektiivsele kaardi raamatust "Eesti teedevõrgu kujunemine", üllatuseks kattusid paljud rajad, Raid on olnud konservatiivsem. Kesk-Eesti on koht, mis võib meeldida või siis jälle mitte, eriti, kui pendeldad Tln-Trt vahet. Valdo on siinkandis suurema töö ära teinud. Punased jooned Raidi, sinised Prausti omad.

Paides ja Norras

Mõtlesin, et viskan hommikuseks koordinatsiooniharjutuseks mõned ajaloolised kaardid tänapäevaste peale - soovi on avaldanud kirjasaatjad Paidest ja Norrast.

Paidega läks seekord kehvasti - ajalooline keskväljaku ümbruse kaart on korralik ja detailne, head tänapäevast ei õnnestunud mul saada, ei aita isega maaameti server. Seega ei ole võimeline parema tänapäevase linnakaardi puudumisel kaasa aitama hüpoteesis, mis käsitleb ajalooliste hoonete tänapäevaseid asukohti - kuni parema kaardini. Töö läks nii kirbuks kätte ära, et sama hästi võiks seda rastrisse ajada ruudulise paberi peal.


Norra mõis (Kaltenbron) on võimas maavaldus Koeru kihelkonnas Järvamaal, vastu Eldla looduskaitseala, Nahkanuiast kiviga visata. Tegu on ühe omaaegse võimsaima sümbioosiga arhitektuurist ning looduse jõust ja alistamisest - ülivõimas mõisa peahoone, mis on tänapäeval veel eriti igavikuliselt betoonsarkofaagi valatud läheb üle sakraalgeomeetriliseks kalakasvatustiikideks, park kasvab üle loodusreservaadiks, kus asuvad võimsad allikad. Tiigistik paistab silma isega 1909. Rasumovsky üldkaardil:

Leisin ka detailkaardi, aastast 1896 (ei viitsi hetkel EHA serverist rekvisiite otsida), paistab, et tiigistik on allikatoiteline, kuna märgitud on vaid väljavool:

Kuigi see ülesvõte on lastud fotokaga käe pealt, sobis taustaks ilusasti maaameti aerofoto. Ilmselt on kaardistamise ajal krunditud hulk saunakohti koos väikeste põllulappidega, nii tiigi taga, kui lagedamatel osadel teiselpool teed:

Ning detail sama kaardi lõunapoolsest osast, põhilised saunikute/kalakasvatajate elupaigad on siin näha:


Lõppu väike betoonromantism Norrast, preemia EPSON rahvusvahelisel fotokonkursil. Autoriks EKA tudeng, projektO2 projekteerija.

Mõned kaardistused, hooaja trendid ning blogimise hooaja lõpu algus

Rainer (mitte Nõlvak) kirjutas mulle nii:

Ja siis veel selline asi. PLV-l tekkis soov vana kaevukoht raekoja ees ära märgistada ja sealt isegi asfalt lahti võtta, küll ainult selleks, et all olevat munakivisillutist demonstreerida. Mul on kaks kaarti, millel see kaev peal on. Kas saaksid need ja ühe tänapäevase üksteise otsa tõsta, nii et oleks täpsemalt näha, kus see kaev asetses? Siis ma saaksin ehk ka koordinaadid võtta ja kasvõi GPSiga kui vaja kohapeal täpse punkti määrata.

Mis siis ikka, aerofoto maaametist ja viskasin sinna peale kõigepealt rootsiaegse kaardi, millel kaev kena suure sinise ringina märgitud. Antud hüpoteesil kujunes minu jaoks põnevamaks praeguse kiriku põhjaosa, mis järgib toonast krunti:

Järgmisena viskasin aerofotole peale uuema kaardi, järgmise tulemusega:

Omamoodi tõe tsekiks sai nende kahe hüpoteesi ühendamine - nagu oligi arvata, paikneb rootsiaegne kaevukoht ilmselt suvalisemas kohas, kui uuemana kaardistatud, igal juhul need ei ühti:

Siis tuli mulle meelde veel, et on olemas Paide keskväljaku uuendamise skeem (seesama, kus ükski uuendus ei klapi millegiga, isegi vana kiriku koht on ära unustatud), ning viskasin kaevuga kaardi sinna peale. Mõningase ebatäpsusega võib seda hüpoteesi kõige õigemaks lugeda, antud metoodika ei ole aga piisavalt täpne, et otse kaev lahti kaevata, soovitaks mõnda vitsameest valgelt lehelt kaevu leidma, et siis kõike neid tulemusi võrrelda, ehk saaks mingi aparaadiga ka üle kontrollida. GPS siin ei aita, interpoleeringud tolle aja kaartidelt on piisavalt suvalised:



Viimasel ajal on populaarseks otsisõnaks siin ajaveebis saanud talu silt, talusilt, külasilt, külaviit, jne. kõiksugu derrivaadid, mis ühtib minu hüpoteesiga, et talu sildid on hooajakaup. Ilmselt on kõigil külaelu suurkujudel vaja vägev puunott oma väravasse püstitada jaanipäevaks, et sugulased-tuttavad imetleda ning ahhetada saaksid. No äärmisel juhul augustis vabariigi taassüttimispühaks. Jään tellimusi ootama.

Ning praegu õue, postitan ilusate ilmadega harvem, kõvale kettale jääb fotorepotaaz Ravila mõisast, kõiksugu muud rännakud ja nende kajastused saavad teoks lähi- või kaugemal ajal.

Üks õhkõrn oletus

Interpoleerida 17. sajandi gravüürid Paetee linnast, mis selleks ajaks oli maatasa tehtud tänapäevaste kaartidega, millel markeeritud linnamüür, mille olemasolust kindlaid fakte pole... Nagu päris teadus kohe, vähemalt metoodika on korralik - geomeetriline moodus toimib. Interpoleeringu aluseks võtsin linnamüüri hüpoteesidega Paetee kaardi ning gravüüri siit.

Üldiselt ei ole vaja seda kõike tõsiselt võtta, sest tolleaegne gravüür kraabiti mittegeomeetrilise perspektiivi järgi - mis oluline, see suurem, nagu juba öeldud, linna siis enam olemas ei olnud, nagu tuleb välja on värav linnusesse hoopis teise koha peal, kogu linnuseosa asub teises kohas, ehk ma ei saanud seda klappima. Kui see viimane "väike" viga välja arvata, võib öelda, et linnamüür võis kunagi välja analoogne kahe järgmise plaaniga, esimene mingi traditsionaalne, teine Raineri tarkus:


Teisel interpoleeringul sobivad ülejäänud väravatornid-teed välja, katariina kirik ühtib tornikesega. Gravüüri Üübersuuruses peakirik on veidi nihkes, kuid tänavavõrgustik võib unise peaga isegi usutav tunduda. Leia gravüürilt raekoda!

Nüüd me alles räägime Preedist

Kuna ma alles täna teadvustasin endale Preedi mõisa kaardi olemasolu 19. sajandi teisest poolest (rekvisiite vt. Nahkanui kaardigaleriist), siis hakkasin otsast peale, mis, kus, millal. Täit selgust ei saanud ka seegi kord, eriti rootsiaegse kaardiga, kas kompassinõel on tõesti kõverasti näidanud või niivõrd suvalt joonestatud või tõesti kõik nii palju muutunud, aga vaatame edasi järk-järgult (aitäh kunagisele kohalikule Siretile, kes kommenteeris siin):

Kõigepealt võtsin aerofoto maaametist ja tõmbasin sellele peale skemaatilise kaardi (samast), näha on palju varemeid konkreetsete kastidena, mis revisjoni käigus ju siis hoonena püsti seisid, tähistatud on ka Preedi "Kavaleride maja" (niikaua, kui keegi paremat või ajaloolist nime ei ütle, seest värvitu, endisest peahoonest E).

Nüüd sobitasin skemaatilise kaardi peale 19. sajandi oma, mis tavaliselt kattuvad praegustega ideaalselt. Tõesti, jõgi asub teise koha peal. Klapib Kavaleride maja, T kujuline majandushoone, keeruka kujuga majandushoone, säilinud on nurk ilmsest karjakastellist.

Siin 19. sajandi kaart aerofotoga üldisemalt:


Juba paikas 19. sajandi kaardile hakkasin sobitama rootsiaegset, sellest sai kaks varianti, nüüd on vähemalt jõgi paigas, kui see just kahesaja aastaga asukohta pole muutnud (17.-19. saj), üldiselt klapib vähe:

Kui ma nüüd 19. saj kaardi nähtamatuks tegin, et rootsiaegne otse aerole hüppas, olid asjad veel rohkem paigast ära, sobitasin aeroga järgeva variandi, kompass on otse, aed läheb hästi kokku, muu on ikkagi kaheldav.

Ajalooliste kaartide interpoleerimisest aerofotoga

Harrastusajaloolasena olen visanud mõned kaardid (peamiselt Ajalooarhiivist, ka Tallinna Linnaarhiivist) praeguste aerofotode peale, arinevatel alaeesmärkidel, peaeesmärgil aga näha, kui palju on muutunud asustus, hooned, elukeskkond ja elukeskused laiemalt. Panen siia üles mõned interpoleeringud, mida leidsin järjekordsel vindi puhastusel:

Esna mõis, Peetri kihelkond, Järvamaa:

Selle kaardi tellis minu käest antud mõisa loodusradade matkajuht, õigemini tegin talle mitu kaarti just paisjärvest mõisa peahoone taga, teest kabelisse, mis asub vallseljakul. Antud mõisa kaardid on tõhusalt läbi uuritud Ado Seire poolt, reprod on köidetud "Kareda vakuse" nime alla, eksemplar on olemas Järvamaa Muuseumis. Antud asukoht on mul olemas 5 kihil: aerofoto, kolm ajaloolist üllitist ja samakõrgusjooned salajaselt kaardilt, väljaprint või repro on staatiline, kõige parem on laivis erinevate kihtide läbipaistvust muuta, seda jälgida:


Herjango ja Waaso küla, Peetri kohelkond, Järvamaa:

Selle kaardi leidsin pooljuhuslikult Ajalooarhiivis Peetri kihelkonda uurides. Antud nimega külasid praegu ei eksisteeri, lõpuks leidsin asukoha, Koordi külas, kuhu kaardi sobitasin. Võimsatest majapidamistest on alles vaid mõned hooned, kunagised kaks võimsat küla on vaid mõned majad tee ääres. Antud koht võib olla aga väga väärika ajalooga, sest lõunapool põllul on mitu kaitse all olevat ohvrikivi:


Vodja mõis, Peetri kihelkond, Järvamaa:

See on üks päris lahmakas tükk, mille aerofotole sobitasin. Kaardil ei ole veel raudteed, puudub otsetee Roosna-Allikule, pidi sõitma läbi Viisu. Rakvere maantee teeb mõnusa jõnksu sisse kaardil SW, jõgi voolab veel oma looduslikus sängis:


Antud kaardist tegin 3D suurenduse mõisasüdame hoonetele, tiigistikule. Järgneval pildil on mõisa peahoone tuletatud vanadelt fotodelt, viinavabrik on mõõdetud varemetelt. Tänapäeval puudub mitu majandushoonet, või on olemas vaid nende vundament, vare SW on sepikoda, mille müürid on jupike karjakastellist (punane):


Paide, Järvamaa:

Paide kesklinnast on mul mitu kihti, veidi olen tänavavõrku kokku sobitanud, tulemustega, alljärgnev 1739. Brotze interpoleeritud 1896. isendiga:


Paide reinkarneerunud kuninga arutlusi linna ajaloo ja kaartide teemal loe edasi Weissensteinist.


Alansi küla, Kose kihelkond, Harjumaa:

Seda külatuumikut aerofotole sättides sai teada, millised hooned külas on vanade majandushoonete vundamendile rajatud. Kohati klappis see ühe ajaloolase hüpoteesiga. Elumajad sellest ajast olid puidust, osaliselt hävinud:


Sellest kaardist vaata lähemalt Alansi külaveebist.


Triigi mõis, Kose kihelkond, Harjumaa:

Sellest mõisast on mul väga põhjalik arhitektuurne mudel, kõrvalhoonetega, põhjadeks võin valida päris mitme kaardi vahel. Olen modelleerinud ka mõisa tornlinnuse võimaliku algkuju, kunagi teen, kui peaks põhjust olema, viinaköögi, teised rehed, saunad, karjakastelli, tuulevski jne.


Triigi mõisa ajalugu, seal toimuvat, tseki siit.

See postitus on kokku pandud sama soojaga koos eelnevaga, milles käsitlesin Preedi mõisa (Koeru kihelkond, Järvamaa) kaarti.

Preedi mõisa peahoone - kas samal kohal ka minevikus?

Viskasin Preedi mõisasüdame kaardi aerofotode peale Maaametist ja Google Earthist, nii nalja pärast, et hoonete asupaiku uurida, kohal ma seal pole käinud, seega on puht teoreetiliselt keeruline midagi välja ajada, aga mulle tundub, et peahoone varemed fotol on veidi teise nurga all, kui kaardil, kaardi ja aerofoto asukohad panin paika kaardil asuva kompassi ja jõesängi järgi, mõõtkavaga võib-olla olen mööda pannud. Juhul, kui sild asus kunagi teise koha peal, panin kindlalt puusse. Üldiselt kattub minu praeguse hüpoteesi järgi vaid "väike majake" varemega aerofotol, kuigi kahtlane, kas ülejäänud hooned asupaika muutnud on.


Telefonikõne peale väike kaardi uuendus, peahoone peaks ikkagi sama koha peal olema, kompassi järgi suunda ma ei hakka muutma, olgu siis kahe peahoone, virtuaalse ja reaalse vundamendi vahe kuskil 15 kraadi, keegi on siin veel puusse pannud, kas kunagine kartograaf või ma ise, peahoone suurus ka ei klapi, jälle absurd, aga sobib peahoone tagune väljak (juurikapõld), sild, kusjuures vanal võimalikul kohal, viib otse peahoone kõrvale, mingi sisetunne paneb kokku kaardil loodes asuvad poolkaares majad ja aeroarheoloogilised tulemused:


Veel üks versioon:

Vaata mis saab kui mõisahoone sinisesse kasti tõstad. Nurk peaks olema õige.

Et peahoone on praeguse kõrval asunud? Kompass läheb viltu kusjuures koos jõega, nii, et peaks ikkagi NS suunast juhinduma, siin klapib tee E, muu ei klapi, kui kompass õigeks panna sellisel paigutusel, ei saa ka head nahka.


Teemat loe edasi Nahkanui lehelt.