Tõelised unustatud mõisad

Eelmisel nädalal sai oldud teejuhiks ja sõiduki kliimaseadme operaatoriks (et pidev troopika-külmkapi kliima vaheldumine ära ei tapaks) kahele Muinsuskaitse Harjumaa peainspektorile - eesmärgiks kaardistada ja kontrollida kohalikke (karja)mõisa(aseme)id, mis kaitse all pole. Väike ülevaade nähtust:

Oraveski ehk Klein Kau ehk Aruveski - Kuivajõe mõlemal kaldal asunud Triigi abimõis, poolel territooriumil suvila, endise tellisevabriku maa, säilinud lubjapõletusahju ase, paekivist mantelkorstna? ase, Korteni maja stiilis punaste tellistega põrandaga ümberringi.



Nutu (fotol), Triigi abimõis - viimase talvega murdunud kolme arhailise palkhoone osa sarikaid, alles paekivist karjahoonete müüre.

Kossaste - Triigi abimõis, ehkki kohalik leht väitis sel kevadel, et sellist mõisa pole olemas - säilinud kelder, endise magasiaida? all, EW ajal planeeriti sinna vanadekodu, selleaegsel katastrikaardil kohanimena olemas (Kõssaste vanadekodu). Sillaase ja kõrtsi vundament.



Saarnakõrve, endine Soontaga (Sontacken) -puiestee, mantelkorstna asemed, kõrvalhoonete müüre ja vundamente, kaev.

Vanamõisa, endine Saarnakõrve - militaarhäärber, ei julge lähedale minna.



Aela karjamõis - katuseta kivist ait, müüre, parki alles. Vägev vaade kalmekohast mäe pealt.



Pala (ülal) ja Sääsküla (all) palktee.



Palkidest teealus asub Triigi 1820. kaardi kohaselt Pala-Paunaste, Paunaste-Virla ja Sääsküla-Riidamäe vahel, osaliselt nähtavaks ilmunud seoses teede mittehooldamisega.

Vaatamata jäi Ojasoo mõis, väga vana ja osaliselt hästi säilinud aga mingil põhjusel kaitseta ehitis ja Saumetsa, kus on säilinud mõned paekivist abihoone osad ning Sääsküla, kus on samuti üht-teist.

Kuimetsa-Kadja vaheline aastaringne tee

Seda mööda liiguti kunagi Juurust kihelkonna kaugemate küladeni - Kadja ja Aela

Praegu hargneb tee Kuimetsa tagant vasemale ja paremale, läheme otse:



Korralik prügitatud teetamm soo ja raba vahel:



Vahetult enne Kadja läheb veidi vesiseks:



Tee juba Kadja väljade vahel:



Virutsilla talukoht Kadja ja Nutu piiril - ei teaks, kui ei oleks lugenud:

Tõnu Raid vs Valdo Praust

Viskasin Valdo oletatavate muistsete aastaringsete teede kaardi peale Tõnu Raidi retrospektiivsele kaardi raamatust "Eesti teedevõrgu kujunemine", üllatuseks kattusid paljud rajad, Raid on olnud konservatiivsem. Kesk-Eesti on koht, mis võib meeldida või siis jälle mitte, eriti, kui pendeldad Tln-Trt vahet. Valdo on siinkandis suurema töö ära teinud. Punased jooned Raidi, sinised Prausti omad.

Valdo Praust rokkis Väätsa Kodanikumajas

50% üritusel välja käidust oli nähtud juba Paides. Mida oli Valdol pakkuda uut? Mees oli valmis saanud muinasaja kaugteede kaardi, kunagi interpoleerin selle ka Tõnu Raidi analoogiga, mis põhineb samuti hüpoteesidel:

Teiseks oli ta kokku pannud Suure Harjumaa Kagutee, mis oli omal ajal ülitähtis ühendustee, marsruudil Paluküla-Kädva-Sonni-Rumbi-Riiali-Kõuna-Piiumetsa-Jõesilla-Nõmme-Väätsa-Röa-Reopalu-Paide:

Teelõik, mis mehel pildi peas kokku pani, asub Piiumetsast Läänes, rabas, kus pärandkultuurina märgitud taliteelõik osutus täidetud aastaringseks teeks! Nii et, tehke järele üks niisama võimas hüpotees!

Kose kihelkonna lõunaosa kohta sai ka ühtteist uut teada, näituseks üks slaid:

Lõppu üks link raamatut, mida kindlasti RR vaatama lähen:

http://ester.nlib.ee/record=b1535880~S1*est
http://ester.nlib.ee/record=b1534965~S1*est

Ning teine vaatenurk samale üritusele.

Palgid kummitavad tee alt!

Pealkiri on parafraseering kohalikust ajalehest, kus kirjutanud geenius väitis, et mede päeva pole palkteid säilinud! Muidugi, muutusin ka ise suht valvsaks, kui eelmise aasta märtsis rääkis Pala külavanem, et Pala teel olevat näha rootsiaegseid palke. Aastake on kulunud ja valla rahakott ei ole mitte Pala teele münte puistanud - mis seal praegust näha on, on tõeline ajaloohuvilise maiuspala, aga sissejuhatuseks ühest teisest teest, kus kummitavaid palke annab takseerida samuti juba teist aastat. Tegu on teega, mille kaudu tullakse Tallinnast nii Triigile kui Kõuele, mida läbib argipäeviti mitu korda nii valla buss, kui ka kaks korda nädalas Mulgi Reiside maanteelaev. Peale Ojasoolt Triigi poole ärakeeramist tuleb Riidamäe küla - künkast üles ja alla orgu Sääsküla peale madalale, pikale sirgele - üle tee hakkavad jooksma praod risti teega, kohati tee laiused:


Mõni on õrn lõhe, mõni juba sügavam, kus on näha palgi jäänust. Ilmselt on palgid aja jooksul kruusa liikuvuse tõttu tõusnud madalast kihist pealepoole ning kuna kruusa pole peale veetud, turritavad nad sealt kenasti välja:

Muinastee jäänused on vaadeldavad umbes saja meetri pikkusel lõigul, kuni Sääsküla küla piirini.

Nüüd aga tõsise maiuspala juurde. Paunaste-Pala teelõik on hetkel niivõrd viletsalt läbitav, et ei soovita kellelegi sinna alla neljarattavedu minna. Kruus on kohati segunenud poriga, tee on totaalselt rööpas, tume rabavesi on täitnud tee madalamad kohad. Võttes aluseks Triigi mõisa 1820. aasta ajalooarhiivi kaardi, on seal märgitud palktee Palast põhjapoole näha hetkel pea täies pikkuses sadadel meetritel, viimane palk turritab välja Paunaste küla piirisildi juures.

Teest väljas on tõsiselt mahlased jurakad, ilmselt okaspuu vettinud, vetruvad rimakad:

Kõige rohkem ongi kuskil kolm palki järjest näha, siis on meetrike kruusa ning järgmised notid. Kas vahepealt on palgid veel maa all või juba välja tulnud ning kulunud, ei tea.

Kusjuures, kunagise truubi juures on üks tõsine vanaisa palk, mitte enam ümmargune, vaid prussiks saetud, sellest mul pilti pole. Pala tee on niivõrd viletsas seisukorras, et Kõue Rahva Maja plaanib oma parkla lahendada antud teel. Külalised jätavad oma sõidukid sinna lihtsalt augutäiteks.

Seekord tuleb kevad teisiti

Või siis jälle mitte...

Leidsin ühe kataloogi, mis sisaldas fotosid jalgrattamatkadelt, mida olin teinud täpselt aasta tagasi. Ühest küljest on kevad alati kevad, teisalt jällegi on aasta seisnud pildid laagerdanud endale tähenduse, tekkinud on mälestused, või siis on vaated ja kaadrid samad, aga ise oled muutunud päris kõvasti.

Selline see Eestimaa on - kivine, madal taevas ja silmapiiri nagu polekski. See põld asub Nutul, üks huvitavamaid maastikuvorme kaugemalt, lähemalt paistab aga nii:

Kaigo talu on nii Triigi(Nutu) kui ka Vaopere maadel, naabertalud, nagu Triigi(Rava) ja Paunküla(Silmsi) Sootemäed. Võibolla on need mõlemad paarid pärinenud mõisaeelsest ajast ning mingil põhjusel kaheks jagatud. Nime aga kaheks jagada ei saa. See metsheinaküün asub Vaopere äärealal, vastu Nutut. Praeguseks ka pärandkultuuri nimekirjas:

Kõue küla läänest, Oraveskilt. Tegelikult on puudu vasakult kunagine veskikoht, hilisem meierei ja Uue-Mihkli, paremalt Otsa talu, mis lõpetab Kõue küla, edasi läheb juba Vahetüki(Kossaste). Vasakul Põltsamaa talu, kus on sündinud lumeleopard Jaan Künnap:
Vaade samast kohast teisele poole, orus asub Kuivajõgi, otse ees on kunagise paisu koht, praegune sild, varasemal ajal võimalik jõesadama koht:

Need palgid tõid mulle sõimuvalingu valla lehes, et neid ei tohiks üldsegi olemas olla. Aga on. Eks see aasta on neid rohkemgi näha, pole julgenud veel Pala teele rändama minna. Analoogse palkalustee olen leidnud ka Riidamäelt, järgnev on Pala alt:

Lisaks Palale ja Kukepalale oli kunagi elu ka Tarapalal, Virlast idas asuval raskesti ligipääsetaval soosaarel. Praegu on seal veel paar vundamenti, korralik kelder ja rüüstatud kuusehekk. Vaikus:

See on üks Kõue militaarturismi mekasid, hetkel ebasoovitavaks isikuks kuulutatud jaapanlase tuumavarjend Järvamaa piiril. Ehitis on väiksema paneelmaja mõõtu, viis vett täisvalgunud korrust maa all. Krundil on ka helikopteri maandumisplats. Huvitav, mis nägu vallas tehtaks, kui ma läheks sinna jutuga, et soovin 20x30 m tuumavarjendit ehitada. Jaapanlane oli aga edukas:

See Kautla valge hunt ulub, kui kusagil hukkub mõni Eesti sõjamees. Sangari auks lüüakse kivisse mõõk ning valge hunt saab tema igaveseks kaaslaseks selleks hetkelises maailmas:

mõni pilt raamatust Korilasrajast kiirteeni

On niimoodi: "Stockholmis Riigiarhiivis on säilinud Eesti- ja Liivimaa kaart umbes aastaist 1616-1629, mil siin toimusid sageli võitlused ülemvõimu pärast. Sellelt, tollal salajasest ja strateegiliselt tähtsalt kaardilt nähtub, et enamik suuri soosildu asus Ida- ja Kesk-Eesti rabades ning Pärnumaal. Valdavalt on need põhja-lõuna-suunalised./.../ Kaardile pole kantud teedevõrku, kuid suhteliselt täpselt on sellele märgitud järved ja jõed, millest paljusid tänapäeval enam ei ole, samuti tollased mõisad, lossid ja linnad."

Viide kaardile on see: Riksarkivet, Stockholm, Oxenstiernska saml. nr. 16.

Teooriat nende piltide kohta vaata edasi Alansi bloogist.